4-06-1877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2006.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-06-1877 Kohtunik Igor Pütsep Se

§ 74 § 74’1 lg.2 alusel väärteoasjas nr.

2670,06,003110 Ott Ollinole karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses summas 9000.00 krooni. Ott Ollino suhtes koostati Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli Aleksander Treiali poolt 30.03.2006.a. väärteoprotokoll nr 3112 KarS § 276 järgi, millega fikseeriti tema poolt mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärk 045AND, juhtimine 30.03.2006.a. kell 19.07 Pärnus Riia mnt. ja Kalamehe tn. ristmikul. Mootorsõiduki juhtimise ajal puudus Ott Ollinol mootorsõiduki juhtimise õigus ja tema suhtes oli 09.01.2006.a. koostatud mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus, millega Ott Ollino eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust mootorsõiduki mittejuhtimiseks kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ott Ollino keeldus väärteoprotokollis juhtunu kohta ütluste andmisest ja väärteoprotokollile allkirja andmisest. Nimetatud väärteoprotokolli koostamisega alustati Ott Ollino suhtes menetlust väärteoasjas nr. 2670,06,003112, milles kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe kvalifitseeris Ott Ollino väärteoprotokollis fikseeritud teo KarS § 276 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele vastavana. Kohtuväline menetleja määras 30.04.2006.a. otsusega KarS § 56 lg.1 ja § 276 alusel väärteoasjas nr. 2670,06,003112 Ott Ollinole karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses summas 6000.00 krooni. Menetluse käik Ott Ollino esitas väärteoasjas nr. 2670,06,003110 ja väärteoasjas nr. 2670,06,003112 tehtud kohtuvälise menetleja otsuste peale 12.05.2006.a. kaebused Pärnu Maakohtule. Mõlema kaebuse motiivide kohaselt ei juhtinud Ott Ollino väärteoprotokollis viidatud ajal mootorsõidukit. Sõidukit juhtis Ott Ollino elukaaslane Eva Teiva, Ott Ollino viibis politseikontrolli ajal teisel pool autot. Kohtuväline menetleja jäi enda 29.05.2006.a. arvamuses seisukohale, et mõlemad väärteod on tõendatud väärteoprotokollidega, väärteoprotokollides esitatud tõenditega ja tunnistajate ütlustega. Väärteod on kvalifitseeritud õigesti ning Ott Ollino on antud väärtegude toimepanemises süüdi. 29.05.2006.a. määrusega liitis kohus ülalnimetatud väärteoasjad VTMS § 63 lg.1,3 alusel ühte menetlusse. 22.08.2006.a. toimunud kohtuistungil jäi Ott Ollino enda seisukoha juurde, mille kohaselt juhtis väärteoprotokollis viidatud ajal sõidukit tema elukaaslane Eva Teiva. Kuivõrd neil tekkis kahtlus sõiduki kummi purunemise kohta, keerasid nad sõiduki Riia mnt.-lt kõrvale Väike-Sepa tänavasse, kus Ott Ollino väljus kõrvalistuja kohalt autost ja asus sõiduki rehve kontrollima. Samal ajal sõitis kohale politseipatrull, kes koostas Ott Ollino suhtes väärteoprotokolli sõiduki juhtimise kohta vastavat juhtimisõigust omamata ajal mil tema suhtes kehtis 09.01.2006.a. koostatud mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus. Selgituseks, miks on teda ajavahemikul 15.12.2001.a. kuni 09.01.2006.a. kaheteistkümnel korral väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 30.08.2005 ja 09.01.2006.a. LS § 74’1 lg.1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, karistatud, sedastas Ott Ollino, et kuivõrd töötab turvauksi müüvas äriühingus müügiesindajana on auto tema igapäevane hädavajalik töövahend, millest tulenevalt peab ta mootorsõidukit kasutama ka vastavat juhtimisõigust omamata. Ott Ollino kinnitas, et mootorsõiduki juhtimisõigust pole tal kunagi olnud. Ott Ollino kinnitas, et ei tunne isiklikult tema suhtes väärteoprotokolli koostanud politseiametnikke. Tunnistaja Eva Teiva ütluste kohaselt juhtis tema väärteoprotokollis märgitud ajal sõidukit. Kuivõrd neil 2

(9)4-06-1877 tekkis kahtlus sõiduki kummi purunemise kohta, keerasid nad sõiduki Riia mnt.-lt kõrvale Väike-Sepa tänavasse, kus Ott Ollino väljus kõrvalistuja kohalt autost ja asus sõiduki rehve kontrollima. Samal ajal sõitis kohale politseipatrull, kes koostas Ott Ollino suhtes väärteoprotokolli sõiduki juhtimise kohta vastavat juhtimisõigust omamata ajal mil tema suhtes kehtis 09.01.2006.a. koostatud mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus. Eva Teiva dokumente ega juhtimisõigust politseipatrull ei kontrollinud. Tunnistaja ütluste kohaselt juhib tema alati sõidukit kui nad koos Ott Ollinoga liiklevad ega tea ühtegi juhtumit, millal peale jooksva aasta algust oleks Ott Ollino sõidukit juhtinud. Tunnistaja Aleksander Treiali ütluste kohaselt sõitis tema 30.03.2006.a. kell 19.00 paiku koos oma paarimehe Rivo Saarega politseiautoga Pärnus mööda Riia mnt-d suunaga kesklinna poolt Raeküla poole, kui märkasid Riia mnt ja Kalamehe tn ristmikul, et neile vastusõitvat sõiduautot Opel Vectra juhib Ott Ollino, kellel nende andmetel juhtimisõigus puudus, millist asjaolu kontrollisid ja mille tõelevastavuse tuvastasid koheselt juhtimiskeskuse kaudu politseiandmebaasist. Aleksander Treial keeras politseiauto ringi, sõitis nimetatud sõiduautole Opel Vectra järgi ja lülitas peatumismärguandena sisse punase ja sinise vilkuri. Sõiduautot Opel Vectra keeras Riia mnt.-lt kõrvale Väike-Sepa tänavale, kus politseiauto kohalejõudmise hetkeks seisis Ott Ollino auto parempoolse külje juures. Samal ajal istus auto salongis kõrvalistuja kohal istunud naisterahvas ümber juhi kohale. Ott Ollino pidas end politseiametnike suhtes üleval väljakutsuvalt ning kasutas solvavaid väljendeid. Konstaabel Rivo Saare koostas Ott Ollino teo suhtes väärteoprotokolli nr 3110 Liikluseeskirja § 70 p.

§ 74

’1 lg.2 järgi, millega fikseeriti tema poolt mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärk 045AND, juhtimine 30.03.2006.a. kell 19.07 Pärnus Riia mnt. ja Kalamehe tn. ristmikul, kuivõrd mootorsõiduki juhtimise ajal puudus Ott Ollinol mootorsõiduki juhtimise õigus ja, et tema suhtes oli 09.01.2006.a. koostatud mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus. Konstaabel Aleksander Treial koostas Ott Ollino suhtes ka väärteoprotokolli nr 3112 KarS § 276 järgi, millega fikseeriti tema poolt mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärk 045AND, juhtimine 30.03.2006.a. kell 19.07 Pärnus Riia mnt. ja Kalamehe tn. ristmikul. Mootorsõiduki juhtimise ajal puudus Ott Ollinol mootorsõiduki juhtimise õigus ja tema suhtes oli 09.01.2006.a. koostatud mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus, millega Ott Ollino eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust mootorsõiduki mittejuhtimiseks kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ott Ollino keeldus väärteoprotokollides juhtunu kohta ütluste andmisest ja väärteoprotokollidele allkirja andmisest. Väidetavalt autot juhtinud Eva Teiva dokumentide ja juhtimisõiguse olemasolu kontrollimiseks puudus vajadus, kuivõrd tunnistaja tundis selgelt autojuhina ära Ott Ollino, kelle isik oli temale teada varasematest väärteomenetlustest. Kuivõrd nimetatud autos sõitsid sellel hetkel ainult suurt kasvu meesterahvas (O.Ollino) ja väikest kasvu naisterahvas (E.Teiva), polnud politseil võimalik eksida asjaolus, kumb isikutest oli sõiduki märkamise hetkel juhikohal. Samuti nägi tunnistaja A.Treial ajal, millal Ott Ollino seisis sõiduki kõrval, kõrvalistuja kohal istunud naisterahva ümberistumist salongis juhi kohale. Pärast väärteoprotokolli koostamist sõitis nimetatud sõiduk roolis istunud naisterahva juhtimisel ebakindla sõidustiiliga koheselt sündmuskohalt minema. Tunnistaja Rivo Saare ütluste kohaselt sõitis tema 30.03.2006.a. kell 19.00 paiku koos oma paarimehe Aleksander Treialiga politseiautoga Pärnus mööda Riia mnt-d suunaga kesklinna poolt Raeküla poole, kui märkasid Riia mnt ja Kalamehe tn ristmikul, et neile vastusõitvat sõiduautot Opel Vectra juhib Ott Ollino, kellel nende andmetel juhtimisõigus puudus, millist asjaolu kontrollisid ja mille tõelevastavuse tuvastasid koheselt juhtimiskeskuse kaudu politseiandmebaasist. Aleksander Treial keeras politseiauto ringi, sõitis nimetatud sõiduautole Opel Vectra järgi ja lülitas peatumismärguandena sisse punase ja sinise vilkuri. Sõiduautot Opel Vectra keeras Riia mnt.-lt kõrvale Väike-Sepa tänavale, kus politseiauto kohalejõudmise hetkeks seisis Ott Ollino auto parempoolse külje juures. Samal ajal istus auto salongis kõrvalistuja kohal istunud naisterahvas ümber juhi kohale. Ott Ollino pidas end politseiametnike suhtes üleval väljakutsuvalt ning kasutas solvavaid väljendeid. Konstaabel Rivo Saare koostas Ott Ollino teo suhtes väärteoprotokolli nr 3110 Liikluseeskirja § 70 p.

§ 74

(9)4-06-1877 09.01.2006.a. koostatud mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus, millega Ott Ollino eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust mootorsõiduki mittejuhtimiseks kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ott Ollino keeldus väärteoprotokollides juhtunu kohta ütluste andmisest ja väärteoprotokollidele allkirja andmisest. Väidetavalt autot juhtinud Eva Teiva dokumentide ja juhtimisõiguse olemasolu kontrollimiseks puudus vajadus, kuivõrd tunnistaja tundis selgelt autojuhina ära Ott Ollino, kelle isik oli temale teada varasematest väärteomenetlustest. Kuivõrd nimetatud autos sõitsid sellel hetkel ainult suurt kasvu meesterahvas (O.Ollino) ja väikest kasvu naisterahvas (E.Teiva), polnud politseil võimalik eksida asjaolus, kumb isikutest oli sõiduki märkamise hetkel juhikohal. Samuti nägi tunnistaja R.Saare ajal, millal Ott Ollino seisis sõiduki kõrval, kõrvalistuja kohal istunud naisterahva ümberistumist salongis juhi kohale. Pärast väärteoprotokolli koostamist sõitis nimetatud sõiduk roolis istunud naisterahva juhtimisel ebakindla sõidustiiliga koheselt sündmuskohalt minema. Kohtuväline menetleja jäi väärteoasjas nr 2670,06,003110 tehtud otsuse juurde ja palus jätta see muutmata. Väärteoasjas nr. 2670,06,003112 tehtud otsuse osas palus kohtuväline menetleja Ott Ollino kaebuse rahuldada, kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuivõrd Riigikohtu 09.06.2006.a. otsuse kohaselt kohtuasjas nr 3-1-1-40-06 määratakse juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, millest tulenevalt tuleb antud juhul Ott Ollinot karistada ainult LS § 74’1 lg.2 järgi, kuivõrd see näeb KarS §-ga 276 võrreldes ette raskema karistuse. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt puudub alus kahelda õiguskorda kaitsma volitatud isikute ütluste tõepärasuses, samal ajal kui käesolevas menetluses määratud karistusele eelnevalt väärteokorras kaheteistkümnel korral karistatud Ott Ollino suhtumine õiguskorda ja seeläbi ka tema ütlused annavad põhjust nende tõesuses kahtlemiseks. Samuti on põhjust kahelda tunnistaja Eva Teiva ütlustes, kes muuhulgas kinnitas, et ta ei tea ühtegi juhtumit, millal peale jooksva aasta algust oleks Ott Ollino sõidukit juhtinud, kuid ometi on Pärnu politseiosakonna poolt 17.06.2006.a. algatatud väärteomenetlus Ott Ollino suhtes liiklusõnnetuse põhjustamise eest, milline asjaolu peaks Ott Ollino elukaaslasest tunnistajal antud asjaoludel teada olema. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud otsustega väärteoasjades nr. 2670,06,003110 ja nr. 2670,06,003112, väärteoprotokollidega nr. 3110 ja 3112, tunnistaja Aleksander Treiali ülekuulamise protokolliga ja teiste väärteoasjas esitatud dokumentidega, samuti kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et Ott Ollino suhtes väärteoasjas nr. 2670,06,003110 koostatud otsus on õige ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Ott Ollino suhtes väärteoasjas nr. 2670,06,003112 koostatud otsus tuleb tühistada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuivõrd Ott Ollino teos puudusid KarS § 276 sätestatud väärteo tunnused. 1. Faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine Ott Ollinole 30.03.2006.a. etteheidetud käitumises Esitatud väärteoprotokollist ja tunnistajate Aleksander Treiali ja Rivo Saare ütlustest nähtub, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna ekipaaž pidas 30.03.2006.a. kell 19.07 Pärnus Riia mnt. ja Kalamehe tn. ristmikul kahtlustusega, et sõidukit juhib politseile teadaolev juhtimisõiguseta isik, kinni mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärk 045 AND. Kinnipidamisel pööras sõiduk kõrvaltänavasse (Väike-Sepa tn), kus politseiauto kohalejõudmise hetkeks seisis politseile teadaolev juhtimisõiguseta isik Ott Ollino auto parempoolse külje juures ning samal ajal istus auto salongis kõrvalistuja kohal istunud naisterahvas ümber juhi kohale. Ott Ollino ja tunnistaja Eva Teiva kinnitavad, et sõidukit juhtis Eva Teiva ja Ott Ollino väljus sõidukist kõrvalistuja kohalt kontrollimaks sõidukil kummi purunemise kahtlust ajal, mil saabus politseiekipaaž ja avaldavad imestust, miks politsei kontrollis ainult auto kõrval seisva Ott Ollino dokumente ja koostas tema suhtes väärteoprotokollid, kuid jättis Eva Teiva juhtimisõiguse kontrollimata. Seega on sisuliselt tegemist olukorraga, kus võimaliku väärteo toimepanemise tuvastamine on seatud sõltuvusse ühelt poolt Ott Ollino ja tema elukaaslase Eva Teiva ütlustest ja teiselt poolt politseiametnike Rivo Saare ja Aleksander Treiali ütluste tõepärasusest ja kaalukusest. 4

(9)4-06-1877 VTMS § 31 lg 1 kohaselt lähtutakse väärteomenetluses tõendite kogumisel ja tõendamisel kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMK § 61 kohaselt ei ole ühelgi ette tõendil kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Antud juhul vastanduvad õiguskorda kaitsma volitatud politseiametnike ütlused varasemalt väärtegude toimepanemise eest 12 korral karistatud isiku ja tema elukaaslase ütlustega. Politseiametnikud ja Ott Ollino ning tema elukaaslane üksteist isiklikult ei tundnud - Ott Ollino isik oli politseile teada ainult seoses tema varasemate väärtegudega - seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist politseiametnike poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametnike ütlused põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametnike, kui avalikku korda kaitsma volitatud isikute, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks. Samuti on politseiametnikud fikseerinud antud sündmuse seadusega ettenähtud korras, andnud tunnistused ning teinud kõik endast oleneva väärteo asjaolude ja selle toimepanija süü väljaselgitamiseks. Politseiametnikel puuduvad meetmed sõiduki juhi tõsikindlamaks väljaselgitamiseks tavapärase kontrolli korras. Ott Ollino senine suhtumine õiguskorda, mida iseloomustab käesolevale menetlusele eelnevad 12 karistust väärtegude toimepanemise eest, samuti mootorsõiduki juhtimisega seotud väärtegude toimepanemise jätkamine ajal, mil Ott Ollinol puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning mille tunnistuseks on Pärnu politseiosakonna poolt 17.06.2006.a. algatatud väärteomenetlus Ott Ollino suhtes liiklusõnnetuse põhjustamise eest, aga ka politseiametnike suhtes üleolev ja ründav käitumine kohtuistungil ning Ott Ollino tunnistus kohtuistungil, mille kohaselt kasutab ta mootorsõidukit oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks vaatamata asjaolule, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus - tekitab kohtus põhjendatud kahtluse, et Ott Ollino ei ela ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgi, millest tulenevalt puudub kohtul tõsikindel veendumus Ott Ollino poolt antud ütluste tõepärasuses. Isik, kes ei omista ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikule piisavat kaalu ning jätkab süstemaatiliselt ja teadlikult õiguskorra vastast käitumist ka ajal, mil tema samalaadse käitumise kohta käib veel eelmisest rikkumisest tulenev menetlus, ei omista ilmselt piisavat kaalu ka sellisele ühiskondliku kooselu reeglile nagu ausus, millest tulenevalt ei saa tema poolt antud ütlustele omistada samasugust kaalu kui tema isikust ja tegudest sõltumatute oma ametikohuseid täitvate politseiametnike ütlustele. Seda eriti olukorras, kus antud väärteoasjas süüdimõistmise korral ootaks Ott Ollinot järjekordne karistus mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, mis võib omakorda takistada juhtimisõiguse omandamist lähitulevikus, millest võib tuleneda Ott Ollino eriliselt tugev tahe antud süüteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest vabaneda. Selline tahe võib osutuda ka piisavalt tugevaks, kallutamaks enda elukaaslast andma kohtule tõele mittevastavaid ütlusi. Ott Ollino ja tema elukaaslasest tunnistaja Eva Teiva ütlused sõiduki peatamisega kõrvaltänavas seoses rehvi purunemisega, mitte sooviga viia politseiametnikud eksimusse sõiduki tegeliku juhi suhtes seab kahtluse alla ka asjaolu, et peale väärteoprotokollide koostamist sõitis Ott Ollino ja Eva Teiva sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärk 045 AND, koheselt sündmuskohalt minema ilma mistahes vajaduseta rehvi vahetamiseks. Samuti seab tunnistaja Eva Teiva ütluste tõepärasuse kahtluse alla tema kinnitus, et ta ei tea ühtegi juhtumit, millal peale jooksva aasta algust oleks Ott Ollino sõidukit juhtinud, olukorras, kus Pärnu politseiosakonna poolt on 17.06.2006.a. algatatud väärteomenetlus Ott Ollino suhtes liiklusõnnetuse põhjustamise eest mootorsõiduki juhina, milline asjaolu peaks Ott Ollino elukaaslasest tunnistajal antud asjaoludel teada olema. Fakti, et antud asjaoludel ei tekkinud politseiametnikel sõiduki juhi isikus põhjendatud kahtlust tõendab ka asjaolu, et politseiametnikud ei pidanud vajalikuks Eva Teiva, kes istus mootorsõiduki rooli alles sündmuskohal politseiametnike nähes, juhtimisõiguse kontrollimist konkreetse järelevalve- ega väärteomenetluse raames. Antud väärteoasjas on otsesteks tõenditeks ainult menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning teiselt poolt 5

(9)4-06-1877 väärteo fikseerinud politseiametnike ütlused, mis omavahel sisuliselt lahknevad. Selline lahknevus tuleb kohtuliku uurimise käigus ületada antud isikute ütluste asetamisega omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada sündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu, sest väärteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast väärteosündmust. Süüdlase käitumine väärteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus, olles asetanud väärteoprotokollis fikseeritud faktilised asjaolude, menetlusaluse isiku ja tunnistajate isikud, nende poolt antud ütlused ja käitumise väärteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal omavahelisse konteksti ja hinnanud neid kogumis, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et antud asjaoludel on tunnistajate Rivo Saare ja Aleksander Treiali ütlused tõenditena usaldusväärsemad ja seetõttu kaalukamad, kui tunnistaja Eva Teiva ja menetlusaluse isiku Ott Ollino ütlused. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kahelda oma ametikohuseid täitvate ja menetlusalusest isikust ja tunnistajast sõltumatute politseiametnike ütluses ning menetlusaluse isiku Ott Ollino ja tunnistaja Eva Teiva vastupidised ütlused ei tekita eeltoodud põhjustel kohutus põhjendatud kahtlust, et väärteoprotokollis nr 3110 fikseeritud sündmused, mille kohaselt juhtis mootorsõiduki juhtimisõiguseta Ott Ollino 30.03.2006.a. kell 19.07 Pärnus Riia mnt. ja Kalamehe tn. ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärk 045 AND. Ott Ollinol mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ja politsei poolt kehtestatud keeld mootorsõiduki juhtimiseks kuni juhtimisõiguse omandamiseni on tõsikindlalt tuvastatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna 09.01.2006.a. otsusega. Järgnevalt analüüsib ja põhjendab kohus eraldi seisukohta kohtuvälise menetleja 30.04.2006.a. otsustega väärteoasjades nr. 2670,06,003110 ja nr. 2670,06,003112 Ott Ollinole etteheidetavate tegude koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü ning määratud karistuse kohta.

Teokoosseis väärteoasjas nr. 2670,06,003110 Kuivõrd Ott Ollinol ei olnud teda kontrollinud politseiametnikele esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, oli tema poolt mootorsõiduki juhtimine vastuolus Liikluseeskirja § 70 p.1, mille kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Nimetatud tegu vastab Liiklusseaduse § 74’1 lg.2 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele, mille kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Eeltoodu alusel Ott Ollino, olles teadlik endal mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest ning asjaolust, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna 09.01.2006.a. otsusega oli tema suhtes kehtestatud keeld mootorsõiduki juhtimiseks kuni juhtimisõiguse omandamiseni, juhtis sellele vaatamata uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata, millega pani süüteokoosseisu objektiivsest küljest toime Liiklusseaduse § 74’1 lg.2 tunnustele vastava teo. Nimetatud süüteoga ründas Ott Ollino õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist, sooritades üldohtliku süüteo abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Ott Ollino oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse õigusrikkumise eest ning oli ka teadlik endal mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima, millega pani nimetatud süüteokoosseisu subjektiivsest küljest süüte toime vähemalt kaudse tahtluse vormis.
Õigusvastasus väärteoasjas nr. 2670,06,003110 KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille 6

(9)4-06-1877 õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Ott Ollino poolt LS § 74’ lg.2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

Süü väärteoasjas nr. 2670,06,003110 KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Ott Ollino on täisealine isik, kelle vaimse tegevuse kvaliteeti e. ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikust arusaamise võimet ei ole kahtluse alla seatud. Arvestades asjaolu, et Ott Ollino on varem korduvalt karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, peaks antud asjaoludel olema Ott Ollinole varasemate karistusotsustega piisava selgusega selgitatud sellise teo etteheidetavust õiguskorras ning avaldatud piisava selgusega ühiskondlikku hukkamõistu. Seega on Ott Ollino teadlik, et mootorsõiduki kui suurema ohu allika kasutamiseks peab olema vastav juhtimisõigus. Samuti peab Ott Ollino olema teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise korrast. Ott Ollino ei ole kohtule esitanud ühtegi mõjuvat põhjendust selle kohta, et tal puuduks võimalus mootorsõiduki mittekasutamiseks või selle juhtimisõiguse omandamiseks vastavalt kehtivale korrale. Selle asemel valis Ott Ollino jätkuvalt käitumisviisi kasuks, millega ilmselgelt ja oluliselt riivas õiguskorda ning seadis mootorsõiduki juhtimisega isiku poolt, kelle juhtimisoskused ei ole pädeva organi poolt kontrollitud ja mootorsõidukiga teeliikluses osalemiseks vastavaks tunnistatud, ohtu paljude teiste liikluses osalevate isikute elu, tervise ja vara. Seega on Ott Ollino otsustanud õigusvastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda õiguspäraselt. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü LS § 74’ lg.2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt Ott Ollino süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole väärteomenetluses Ott Ollino karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Väärteoga varalist kahju ei tekitatud.
Karistus väärteoasjas nr. 2670,06,003110 Kohtuvälise menetleja poolt Ott Ollinole määratud karistus jäi võimaliku sanktsiooni keskmäära, vastates sellega Ott Ollino teo raskusastmele. Arvestades Ott Ollino korduvat varasemat karistatust väärtegude toimepanemise eest ei saaks väiksemat karistust pidada piisavalt rangeks motiveerimaks Ott Ollinot ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku edaspidisele järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervist ja vara mitteohustamisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja 30.04.2006.a. otsus väärteoasjas nr. 2670,06,003110 on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteoasjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, on tuvastatud, et leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja selle teo on pannud toime menetlusalune isik, tema poolt toime pandud tegu on väärtegu ning see on kvalifitseeritud õigesti, karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, 7

(9)4-06-1877 väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel ning puudub alus õpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

Teokoosseis väärteoasjas nr. 2670,06,003112 Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil rahuldada Ott Ollino kaebuse väärteoasjas nr. 2670,06,003112 tehtud otsuse osas, tühistada nimetatud otsus ja selles osas väärteomenetlus lõpetada, kuivõrd Riigikohtu 09.06.2006.a. otsuse kohaselt kohtuasjas nr 3-1-1-40-06 määratakse juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, millest tulenevalt tuleb antud juhul Ott Ollinot karistada ainult LS § 74’1 lg.2 järgi, kuivõrd see näeb KarS §-ga 276 võrreldes ette raskema karistuse. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga, sest see on kooskõlas KarS § 63 lg.
Kohus on seisukohal, et lisaks süütegude ideaalkonkurentsile, millisel juhul neelab KarS § 63 lg.1 p.1 kohaselt LS § 74’1 lg.2 järgi määratud rangem karistus KarS § 276 järgi määratud kergema karistuse, tuleb Ott Ollinole antud asjaoludel KarS § 276 järgi määratud karistus tühistada ka VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuivõrd Ott Ollino teos puudusid KarS § 276 sätestatud väärteo koosseisupärased tunnused. KarS § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Võimuesindaja korraldusena tuleb mõista konkreetset ajas ja ruumis piiritletud individualiseeritud käitumisakti, mis on suunatud menetlusaluse isiku poolt aktiivse käitumise üleskutsumisele. Sellise konkreetses situatsioonis etteantud seadusliku käitumisviisi mittetäitmine saab toimuda tegevusetuse vormis, millest tulenevalt on KarS § 276 esitatud teokoosseisu näol tegemist ehtsa tegevusetusdeliktiga, millest tulenevalt on nimetatud karistusõigusnormi objektiivse koosseisu realiseerimiseks vajalik konkreetne võimuesindaja korraldusega etteantud tegu, mille isik jättis tegemata. Ott Ollino suhtes Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna 09.01.2006.a. otsusega mootorsõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimisõiguse omandamiseni ei ole Ott Ollino poolt 30.03.2006.a. toimepandud teo puhul käsitletav võimuesindaja poolt konkreetse seadusliku korraldusena, sest 09.01.2006.a. otsusega antud korraldus oli 30.03.2006.a. toimepandud teo suhtes abstraktne ja ajalis-ruumiliselt eraldatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa 30.03.2006.a. mootorsõiduki järjekordset juhtimist Ott Ollino poolt ilma vastavat juhtimisõigust omamata pidada võimuesindaja seadusliku korralduse eiramiseks. Menetluses ei ole tuvastatud, et Ott Ollino oleks 30.03.2006.a politseikontrolli läbiviimise ja väärteoprotokolli koostamise ajal jätnud täitmata mõne politseiametniku seaduslikest korraldustest (nagu sõiduki peatamine, politseiautosse väärteoprotokolli koostamiseks istumine jms), millest tulenevalt ei esine tema 30.03.2006.a. faktilises käitumises KarS § 276 juriidilistele tunnustele subsumeeritavat asjaolu. KarS § 276 tõlgendamine selliselt, et kunagi varem võimuesindaja poolt antud abstraktse korralduse (näit. keeld sõidutee ületamiseks selleks mitteettenähtud kohas) mittetäitmine võib tulevikus, s.t. antud korraldusest ajalis-ruumiliselt lahutatud olukorras sama teo toimepanemisel tuua kaasa karistusõigusliku vastutuse lisaks konkreetsele väärteokoosseisule ka täiendavalt KarS § 276 järgi, on kohtu hinnangul käsitletav karistusõigusnormis sätestatud teo ja karistuse kohta seadusandja poolt antud täpsest määratlusest lubamatu kõrvalekaldumisena (nullum crimen nulla poena sine lege certa) ning võimaldaks õigusliku reegli ülekandmist ühelt, seaduses reguleeritud juhtumilt teisele, seadusega mittereguleeritud juhtumile, olles seega vastuolus ka karistusõiguses kehtiva seaduslikkuse põhimõttega (nullum crimen nulla poena sine lege stricta). Vaatamata asjaolule, et Ott Ollino teo suhtes koostati 30.03.2006.a. kaks väärteoprotokolli, oli tegemist ikkagi ühe teoga, millega rünnati ainult ühte väärteokoosseisuga kaitstud õigushüve – s.o. LS § 74’1 lg.2 kaitstud paljude inimeste elu ja tervist õigushüvena. Sama teoga ei rünnanud Ott Ollino avalikku võimu, milline on KarS § 276 kaitstud õigushüve. Eeltoodu alusel tuleb tühistada kohtuvälise menetleja poolt 30.04.2006.a. Ott Ollino suhtes väärteoasjas nr. 2670,06,003112 koostatud otsus Ott Ollino poolt 30.03.2006.a. toimepandud teos KarS § 276 koosseisu puudumise tõttu. Seega puudub vajadus hinnata Ott 8

(9)4-06-1877 Ollino käitumise õigusvastasust ja süüd ning teo eest mõistetud karistuse raskust. Väärteoasjas nr. 2670,06,003112 tuleb menetlus Ott Ollino suhtes lõpetada. 7. Menetluskulude väljamõistmine Menetluskulude väljamõistmiseks menetlusosalised taotlusi ei esitanud, millest tulenevalt tuleb mõlema poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. Igor Pütsep Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

4-06-1877\2

4-06-1877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2006.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-06-1877 Kohtunik Igor Pütsep Se

§ 74

§ 74’1 lg.2 alusel väärteoasjas nr.

§ 74

§ 74