Obsah (4)

§ 199§ 201§ 263§ 64

1-06-6642 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoobril 2006.a., Tallinnas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-6642 Kohtukoosse

§ 199lg.2 p.4; § 201 lg.2 p.1,4; § 263 lg.1 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. augusti 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V. B. Süüdistatav V. B. viibib vahi all Tallinna Vanglas, RESOLUTSIOON Süüdistatava V. B. apellatsion jätta läbi vaatamata apellatsioonist loobumise tõttu ning kohtumääruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu
2. augusti 2006.a. otsus Edasikaebamise kord Kohtumäärus on lõplik ja selle peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
3. augusti 2006.a. otsusega tunnistati V. B. süüdi:

§ 199

lg.2 p.4 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega;

§ 201

lg.2 p.1,4 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega;

§ 263

lg.1 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega.

§ 64lg.1 ja Kr

MS § 238 lg.2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt V. B. välja kannatanute U. M. kasuks 1250 kr. ja H-. M. K. kasuks 156 kr.46 senti. V. B. tunnistati süüdi:

§ 199lg.2 p.4 järgi selles, et tema, 7.

veebruaril 2004.a. ,Tallinnas, Pebre tn.* * korteris, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära kannatanu U M. mobiiltelefoni koos Smart kõnekaardiga, koguväärtusega 1250 kr. ;

§ 201lg.2 p.1,4 järgi selles, et tema, 2.juunil 2004.a., Tallinnas, Lootsi tn.

* sadamaterminaali juures, grupis teise isikuga, ebaseaduslikult pööras enda kasuks kannatanule H-. M. K. kuulunud vallasasjad, koguväärtusega 156 kr. ja 46 sendi;

§ 263lg.1 järgi selles, et tema, 13.

juulil 2005.a., Tallinnas, Vabaduse väljakul asuval Söögiplatsil, rikkus raskelt avalikku korda – lõi ja küünistas kannatanuid J. K,. M. U., A. P.. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav V. B. inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ega neile maakohtus antud õiguslikku hinnangut, vaid karistusena mõistetud tähtajalist vangistust. Apellandi väitel on kohus reaalse vangistusega karistamisel jätnud tähelepanuta süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse, töö - ja elukoha olemasolu ning soovi abielluda. Apellant on loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest. Varasema karistuse kandmine vanglas ei tohiks välistada uue kuriteo eest mõistetud tähtajalise vangistuse tingimist täitmisele mittepööramist. Seetõttu taotleb apellant maakohtu otsuse osalist tühistamist ning mõistetud tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist. Enne ringkonnakohtu istungit teatas süüdistatav V. B. kirjalikult, et ta loobub Harju Maakohtu

1. augusti 2006.a. otsuse peale esitatud apellatsioonist Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et Harju Maakohtu
2. augusti 2006.a. otsuses põhiosast nähtuvalt on esimese astme kohus karistust kergendava sajaoluna võtnud arvesse V. B. poolt oma süü tunnistamist, kuid seadnud kahtluse alla süüdistatava poolt avaldatava kahetsuse puhtsüdamlikkuse. Kohtu usaldust avaldatud kahetsuse puhtsüdamlikkuse osas on kõigutanud asjaolu, et ka varasemalt on süüdistatav V. B. kohtus korduvalt väljendanud kuritegude toimepanemise üle kahetsust, kuid seejärel jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid kindlaks ei ole tehtud. Töö - ja elukoha olemaolu, samuti kui perekonna loomise kava ja mõnuainete tarvitamisest loobumine süüdistatava V. B. poolt väärivad heakskiitu, kuid pole asjaoludeks, mis seaksid kahtluse alla esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse põhjendatuse või seaduslikkuse. Ringkonnakohtu seisukohalt pole tähenduste asjaolu, et süüdistatav on varasemate kuritegude eest karistust kandnud vanglas. Vangistuses karistuse kandmise järel uute kuritegude toimepanemine tõendab, et vangistus pole mõjutanud süüdistatavat õiguskuulekusele ega taganud õiguskorra kaitset. Seetõttu esimese astme kohus õigesti järeldanud, et uute kuritegude eest varasematest karistustest kergema karistuse kohaldamisega, pole võimalik mõjutada süüdistatavat V. B. edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Karistused on esimese astme kohtu poolt mõistetud seadusega kehtestatud sanktsioonide piires. Liitkaristus ja lõplik karistus on moodustatud õigesti. Kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus pole oluliselt rikutud kriminaalmenetluse õigust ega vääralt kohaldatud materiaalõigust, millega oleks süüdistatava olukorda raskendatud. Neil asjaoludel on süüdistatava V. B. poolt enne ringkonnakohtu istungi algust esitatud kirjalik avaldus apellatsioonist loobumise kohta ringkonnakohtule siduv ning toob kaasa apellatsiooni läbivaatamata jätmise. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 333 lg. 5 , 7 ja 8 jätab ringkonnakohus süüdistatava V. B. apellatsiooni läbi vaatamata sellest loobumise tõttu. Käesoleva määruse tegemisega jõustub Harju Haakohtu
3. augusti 2006.a. otsus V. B. suhtes ning seda ei saa kassatsiooni korra vaidlustada. I. AMANN I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA