← Eesti

1-04-33\1

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kriminaalmenetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-04-33 (kohtueelses menetluses nr 03

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Rahuldada prokuratuuri taotlus ja lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus Aare Krapi süüdistuses Kar

S § 329 järgi. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

  1. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega: 2.1 panna Aare Krapile kohustuseks maksta 5 000 (viis tuhat) krooni ja kriminaalmenetluse kulu 1 866 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni 6 (kuue) kuu jooksul riigi kasuks rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 2.2 tühistada Aare Krapile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja määruse täitmisest
  2. Selgitada, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Prokuratuur on

§ 202lg 1 alusel esitanud kohtule taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Aare Krapi süüdistuses Kar

S § 329 järgi. Aare Krappi on süüstatud selles, et tema juhtis

  1. novembril 2003 kell 12.00 Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Pärnu tänaval mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga 397 ALG, kusjuures mootorsõiduki juhtimisõigus on temalt karisusena
  2. oktoobri 2003 pärnu Maakohtu poolt ära võetud 3 aastaks. See tegevus on kohtueelsel uurimisel Aare Krapile süüks arvatud KarS § 329 järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalhoidumisena. Prokurör on taotluses leidnud, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ning asjas puudub avalik menetlushuvi ja Aare Krapi süü ei ole suur. Samuti on Aare Krapi tervislik seisund halvenenud. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega on prokuratuur taotlenud panna

§ 202

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt Aare Krapile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud 1 866 krooni ja maksta 5 000 krooni riigikasuks. Aare Krapp on kriminaalmenetluse lõpetamisel nõustunud talle pandud kohustusega ning Aare Krapp on olnud teadlik, et kohustuse mittetäitmisel võib prokurör või prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse uuendada.

§ 202

lg 4 kohaselt prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega ning vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ning kahtlustatav või süüdistatav ja tema taotlusel ka kaitsja. Kohtus jäi prokurör taotluses esitatud asjaolude juurde. Aare Krapp ja tema kaitsja nõustusid p nõustusid kohtus kriminaalmenetluse lõpetamisega, seejuures oli Aare Krapp teadlik, et kohustuse mittetäitmisel võib prokurör või prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse uuendada. Kohtu põhjendused

§ 202

lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et prokuratuuri taotlus vastab

§-s 202 sätestatud asjaoludele mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada ühes kohustuste panemisega Aare Krapile, milledega ta kohtus on nõustunud. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega tuleb Aare Krapile panna kohustuseks maksta 5 000 krooni ja kriminaalmenetluse kulu 1 866 (ekspertiisitasu ja postikulu) 6 kuu jooksul (s. o hiljemalt 04. aprillil 2007) riigikasuks.

§ 206

lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokuratuurile.

§-s 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (

§ 385p 7) ei saa esitada määruskaebust.

Toomas Lillsaar Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.