1-04-123 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2006 Jõhvi Kriminaalasja number 1-04-123 (03259001832) Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liik
§ 197on kohaldatav ainult teatud ettevõtetes ja teatud tööde tegemisel.
Kohus asus seisukohale, et AS-i Rööbasteede Ehitus töötajate poolt 20.10.2003 läbi viidud käsitsi toppijatega raudteeliiprite aluse ballasti tihendamine ehitustööde hulka ei kuulu. Sellisele järeldusele jõudis kohus lähtudes Ehitusseaduse §-s 2 lg 6 toodud ehitamise 2
(6)1-04-123 mõistest. Kohus märkis, et tee parandamine toppimismasinaga ei ole ehitise rekonstrueerimine Ehitusseaduse § 2 lg 8 mõttes. Peale selle leidis maakohus,
§ 197
kohaldamiseks on määrav konkreetne töö, mille korraldamisel tööohutusnõudeid rikutakse, siinjuures tugines kohus ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-61-
- Käesolevas kriminaalasjas on AS-i Rööbasteede Ehitus puhul tegemist küll raudtee-ehituse tegevusluba omava ettevõttega, kuid nimetatud AS Rööbasteede Ehitus ja AS Eesti Raudtee vahelisest Raudtee hooldus- ja remonditööde lepingust lähtuvalt korraldasid V.Zapevalov ja I.Boiko 20.10.2003 tee parandamist toppimismasinaga, milline tegevus kuulub pikaajalise tööna raudtee hooldustööde C kategooriasse ning puuduvad tõendid, et süüdistatavad tegelesid raudtee ehitusega. Kohus leidis, et I. Boiko ja V. Zapevalovi tegu ei ole võimalik ka ümber kvalifitseerida KarS § 117 järgi. Maakohus märkis, et ehkki kriminaalasja arutatakse Kriminaalmenetluse koodeksi alusel, peab KarS §-st 5 lg 2 tulenevalt arvestama ka Kriminaalmenetluse seadustiku sätetega. KrMK § 215 lg 4 lubab sõltumata prokuröri taotlusest muuta kohtus süüdistust, kui kohtualuse seisund sellega ei halvene, kuid KrMS § 268 lg 8 piirab süüdistuse muutmise võimalust sätestades, et kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni üksnes kergendades isiku olukorda. Maakohus leidis, et süüdistuse ümberkvalifitseerimisel KarS § 117 järgi süüdistatavate olukord ei kergeneks, vaid tooks kaasa nende olukorra halvenemise, kuna neil puuduks võimalus end kaitsta selliselt muudetud süüdistuse eest.
- Lääne-Viru Maakohtu 21.06.2005 otsuse vaidlustas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ain Tali, paludes nimetatud otsus tühistada, teha uus otsus, millega mõista V.Zapevalov ja I.Boiko süüdi KarS § 197 lg 1 järgi ning karistada neid antud sanktsiooni piires ettenähtud vangistusega, mida KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. KarS § 197 dispositsioon näeb ette vastutuse töötervishoiu või tööohutusnõuete või tehnilisele järelvalvele allutatud objektile kehtestatud nõuete eiramise eest ehitustöid teostavas, kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelvalvele allutatud objektil, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. AS-le Rööbasteede Ehitus oli väljastatud raudtee ehitustegevuse tegevusluba (peadirektori kk nr 25 t 27.03.2003), seega oli AS Rööbasteede Ehitus näol tegemist ehitustöid teostava ettevõttega. Prokurör on seisukohal,
§ 197
on kohaldatav ehitustöid teostavas ettevõttes töötervishoiu või tööohustusnõuete eiramise puhul ka selliste tööde teostamisel, mis ei kuulu Ehitusseaduse § 2 lg 6 toodud ehitustööde hulka. Peale selle on apellandi arvates maakohus liiga kitsalt tõlgendanud Ehitusseaduse § 2 lg 6 toodud ehitamise mõistet. Vastavalt Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3 on ehitamine ka ehitise rekonstrueerimine. Sama seaduse § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Raudteeseaduse § 3 p 2 kohaselt on raudtee maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv pealisehitus, mis koosneb rööbastest, liipritest, pöörmetest ja ballastist. Toppimine kujutab endast ballasti tihendamist, s.t ballasti seisukorra muutmist. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et V.Zapevalov, I.Koval ja J.Baranov tegid raudteel ehitustööd. Prokurör ei nõustu otsusega ka selles osas, et kohtul puudus võimalus süüdistatavate tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 117 järgi. Siinjuures ta leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale,
§ 5lg 2 sätestatu laieneb ka menetlusõigusele. Kar
S § 5 lg 2 väljendatud põhimõte kehtib ainult materiaalõiguses, seepärast ei kuulu tagasiulatuvalt kohaldamisele uus menetlusõiguse norm. Käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse 30.06.2004, 3
(6)1-04-123 s.o enne Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist. Süüdistatavate seisund ei halvene süüdistuse muutmisel kohtus, kuna nii KarS § 117 kui ka KarS § 197 sanktsioonid näevad ette kuni kolmeaastase vangistuse. Seega, apellant leiab, et kohtul oli seaduslik alus süüdistatavate poolt toimepandu ümber kvalifitseerimiseks KarS § 117 järgi.
- Viru Ringkonnakohtu 09.11.2005 määrusega Lääne-Viru Maakohtu otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioon rahuldati osaliselt.
- Viru Ringkonnakohtu 09.11.2005 määruse vaidlustas Ivan Boiko kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, paludes nimetatud määrus tühistada täies ulatuses ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtusse. Kaitsja leidis, et apellatsioonikohus ei ole esitanud selgesõnaliselt ühtegi argumenti, mis osutuks kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus.
- Riigikohtu 12.01.2006 määrusega tühistati Viru Ringkonnakohtu 09.11.2005 määrus ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samasse ringkonnakohtusse teises kohtukoosseisus. Määruskaebus rahuldati. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Ühelt poolt heitis kohus maakohtule ette, et viimane ei kontrollinud I.Boiko ja V.Zapevalovi käitumise vastavust KarS §-le 117, teiselt poolt aga apellatsioonikohus ise leidis, et süüdistatavate teo kvalifitseerimine KarS § 117 järgi eeldab prokuröri poolt uue süüdistuse esitamist. Siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegium viitab oma määrusele nr 3-1-1139-05 ja märgib, et kriminaalasja lahendaval kohtul puudub õiguslik alus nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist. Seega, asus Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, millist konkreetset kriminaalmenetlusõiguse normi maakohus rikkus, mistõttu ei ole ringkonnakohtu otsustus saata kriminaalasi KrMS § 341 lg 2 alusel maakohtule uueks arutamiseks nõuetekohaselt põhistatud. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör A.Tali esitatud apellatsiooni juurde taotledes V.Zapevalovi ja I.Boiko süüdimõistmist ja karistamist KarS § 197 lg 1 järgi. Kaitsjad K.Namm ja L.Nirgi vaidlesid apellatsioonile vastu pidades kohtuotsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Süüdistatavad toetasid kaitsjate seisukohti. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Viru Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Esmalt märgib prokurör,
§ 197
dispositsioon näeb ette vastutuse töötervishoiu või tööohutusnõuete või tehnilisele järelevalvele allutatud objektile kehtestatud nõuete eiramise eest ehitustöid teostavas, kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelevalvele allutatud objektil, kui sellega on põhjustatud inimese surm. AS-le Rööbasteede Ehitus oli väljastatud raudtee ehitustegevuse ehitusluba, siis on antud ettevõtte näol tegemist ehitustöid teostava ettevõttega. Prokuröri arvamuse kohaselt on KarS § 197 kohaldatav ehitustöid teostavas ettevõttes töötervishoiu või tööohutusnõuete eiramise 4
(6)1-04-123 puhul ka selliste tööde teostamisel, mis ei kuulu Ehitusseaduse §-s 2 lg 6 toodud ehitustööde hulka. Selles osas märgib ringkonnakohus järgmist. Süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistust töötervishoiu või tööohutusnõuete eiramises kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelevalvele allutatud objektil. Antud juhul käsitleb A.Zapevalovile esitatud süüdistus tema poolt ehitusremontööde ja ehitustööde juhtimisel tööohutusnõuete rikkumist. I. Boikole esitatud süüdistus käsitleb tema poolt töötajatele ehitus-remontööde teostamiseks korralduse andmist, teda süüdistatakse tööohutusnõuete rikkumises raudteel ehitustöid teostavate isikute ohutuse eest vastutava isikuna. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et antud juhul ei ole oluline, millist liiki töid teostati, kuna tegemist on ehitustöid teostava ettevõttega. KarS § 197 kohaldamiseks on määrav siiski konkreetne töö, mille korraldamisel tööohutusnõudeid rikuti. Sellise seisukoha kinnitamiseks on maakohus põhjendatult osundanud Riigikohtu lahendile 3-1-1-61-03. Nimetatud kohtuotsuses asus Riigikohus seisukohale, et lähtuda tuleb esitatud süüdistuses kirjeldatust, s.t kas kirjeldatud töö on käsitletav ehitamisena seaduse mõttes( nimetatud kaasuse puhul PlanEhitS § 39 p 5 mõttes). Antud juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et AS-le Rööbasteede Ehitus oli väljastatud raudtee-ehituse tegevusluba. AS Rööbasteede Ehitus ja AS Eesti Raudtee vahel oli sõlmitud Raudtee hooldus-ja remonditööde töövõtuleping 9/3207, mille alusel teostab töövõtja 2003 aastal tellijale kuuluval raudteel hooldus- ja remonditöid ning avariitöid. Lepingu eesmärgiks on raudtee teekvaliteedi, ekspluatatsioonikõlblikkuse ja liiklusohutuse tagamine (1 kd,tl 182). Antud lepingu alusel korraldasid V.Zapevalov ja I.Boiko 20.10.2003 ballasti toppimistöid toppijaga, mis lepingu kohaselt kuulub hooldustööde C kategooriasse. Prokurör on seisukohal, et antud juhul on tegemist Ehitusseaduse §-s 2 lg 6 p 3 sätestatud ehitamisega s.o ehitise rekonstrueerimisega. Ringkonnakohus antud seisukohaga ei nõustu. Vastavalt Ehitusseaduse §-le 2 lg 8 on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande-ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Käesoleval juhul tegid töölised toppijaga ballasti tihendustöid. Ballast on killustiku või kruusakiht raudteemuldel. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud täiteaine tihendamise näol on tegemist hooldustööga ning seda tõlgendada ehitamisena Ehitusseaduse mõistes on meelevaldne. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kuna süüdistatavad ei tegutsenud sellisel tegevusalal, millisel toimepandud rikkumisi käsitleb KarS § 197, puudub vajadus analüüsida antud paragrahvi järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu tunnuste olemasolu või puudumist nende tegevuses. Apellant ei nõustu maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et kohtul puudus võimalus ümber kvalifitseerida V.Zapevalovi ja I.Boiko poolt toimepandu KarS § 117 järgi kui nende käitumises puudus KarS § 197 koosseis. Esmalt osundab ringkonnakohus asjaolule, et I astme kohtus ei taotlenud prokurör süüdistatavatele uue süüdistuse esitamist. Ringkonnakohtu istungil selles osas prokurör oma seisukohti ka ei avaldanud, taotledes süüdistatavate süüdimõistmist KarS § 197 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ilma prokuröri poolse süüdistuse muutmiseta puudub kohtul endal õigus seda muuta. Lisaks sellele puudus maakohtul vajadus 5
(6)1-04-123 kontrollida süüdistatavate poolt toimepandud teo vastavust KarS §–le 117, kuna maakohus arutas kriminaalasja süüdistuse alusel, kus puudus viide KarS §–le 117. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 p 1; 343 lg 1; 344, 345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata. Maarika KUUSK Anne PALMISTE 6
(6)Olev MIHKELSON