1-06-745\1

Kriminaalasi nr. 1-1-06-745 KOHTUMÄÄRUS 11.09.2006.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Terje Liebert ja tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul prokurör Eve Soostar ja kaitsja Talvi Vaske osavõtul läbi arutanud kinnisel kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja A.Š Süüdistuses KarS§ 121 järgi tegi kindlaks: A.Š süüdistatakse selles, et tema 08.08.2005.a. kella 07.30 paiku, viibides oma elukohas aadressil lõi R.Š rusikatega näo piirkonda, rebis juustest, peksis teda peaga vastu seina, jalgadega kõhtu, küünarnukist kõverdatud käega selja piirkonda, põhjustades vägivallaga kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verevalumi lõual, marrastuse kaelal. Sellise tegevusega pani A.Š toime KarS§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, viidates asjaolule, et kohtualuse süü ei ole suur, tegemist on teise astme kuriteoga, kannatanul süüdistatava suhtes käesolevaks ajaks pretensioonid puuduvad, samuti ei ole tekitatud materiaalset kahju ning sellega seonduvalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:

1. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
2. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
3. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
4. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, A.Š süü selles ei ole suur, ta on varem kohtulikult karistamata ning uusi kuritegusid toime pannud ei ole, tema suhtes avalik menetlushuvi käeolevaks ajaks puudub, samuti on süüdistatav nõus maksma kindla summa riigituludesse. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus A.Š suhtes kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada A.Š tasuda 1000.00 (üks tuhat) krooni riigituludesse ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr: 10220034800017 Ühispangas viitenumbriga 2800049777 Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. KrMS§ 175 alusel välja mõista A.Š kohtumenetluse kulud 3858.60 krooni riigi tuludesse. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
6. Kviitung esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. A.Š suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada. Kohtumäärus edasi kaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik