← Eesti

1-06-1271\4

Obsah (10)§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 11 oktoober 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-1271 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada Gunnar Koit süüdi karistusseadustiku (KarS) § 305 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära s.o (50 x 131) = 6550 (kuus tuhat viissada viiskümmend) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata Gunnar Koidule mõistetud rahalise karistuse kandmine ositi järgmiselt: 1000 krooni hiljemalt 30.11.2006; 1000 krooni hiljemalt 30.12.2006; 1000 krooni hiljemalt 30.01.2007; 1000 krooni hiljemalt 28.02.2007; 1000 krooni hiljemalt 30.03.2007; 1000 krooni hiljemalt 30.04.2007; 550 krooni hiljemalt 30.05.2007; tühistada Gunnar Koidule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Gunnar Koidult riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 4672 krooni 80 senti; ekspertiisitasu 5980 krooni; postikulu 378 krooni. 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 4672 krooni 80 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Avo Pärmannile. 2.3 välja mõista Gunnar Koidult Kristel Pedassaare kasuks 2360 krooni. 2.4 välja mõista Gunnar Koidult Külli Mölderi kasuks 2360 krooni. 2.5 välja mõista Gunnar Koidult Reena Undresti kasuks 2360 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100064861) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Gunnar Koidule mõistetavaks karistuseks KarS § 305 järgi rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära s.o (50 x 131) = 6550 (kuus tuhat viissada viiskümmend) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata Gunnar Koidule mõistetud rahalise karistuse kandmine ositi järgmiselt: 1000 krooni hiljemalt 30.11.2006; 1000 krooni hiljemalt 30.12.2006; 1000 krooni hiljemalt 30.01.2007; 1000 krooni hiljemalt 28.02.2007; 1000 krooni hiljemalt 30.03.2007; 1000 krooni hiljemalt 30.04.2007; 550 krooni hiljemalt 30.05.2007;
  2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
  3. Gunnar Koidule esitatud süüdistus Gunnar Koitu on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema avaliku ja kõigile kättesaadava internetiportaali www.saarlane.ee rubriigi foorum kaudu laimas avalikult Saare Maakohut kui organit ning levitas laimu ja solvas Saare Maakohtu kohtunike suhtes seoses õigusemõistmisega varem Gunnar Koidu suhtes tehtud Saare Maakohtu lahenditega: 26.03.2003 kohtunik Reena Undrest koostatud kohtuotsus jõustus 16.04.2003; 30.07.2003 kohtunik K.Mölder koostatud kohtumäärus jõustus 12.08.2003 ; 08.01.2004 kohtunik R.Undrest koostatud kohtuotsus jõustus 16.01.2004; 09.03.2004 kohtunik R.Undrest koostatud kohtumäärus jõustus 09.03.2004; 10.03.2004 kohtunik K.Mölder koostatud kohtuotsus jõustus 23.03.2004 ; 19.04.2004 kohtunik K.Mölder koostatud kohtuotsus jõustus 30.04.2004 ; 07.06.2004 kohtunik R.Undrest koostatud kohtumäärus jõustus 18.06.2004; 22.09.2004 kohtunik K.Mölder koostatud kohtumäärus jõustus 05.10.2004; 23.09.2004 kohtunik K.Mölder koostatud kohtuotsus jõustus 05.10.2004; 11.11.2004kohtunik K.Pedassaar koostatud kohtuotsus jõustus 13.12.2004 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, kirjutades Kuressaares Kauba tn 13 AS Johan GTJ hotelli Johan arvutilt, IP aadress 213.35.225.14, internetiportaali www.saarlane.ee rubriigis foorum kohut ja kohtunikke suhtes laimavaid kommentaare järgmiselt: 02.06.2004 kell 17:16:18; 02.06.2004 kell 17:17:14 ja 01.07.2004 kell 18:46:29 foorumi rubriigi jaotise Elu&Sündmused/Minu kodusaar/ saaremaa politsei - kaudu “ /…/ …………………………….i /…/ …………………………….. /…/”; 19.09.2004 kell 08:32:43 foorumi rubriigi jaotise Mitmesugust/Südamelt ära/Saare maakohus - kaudu “………………………………………”; 13.11.2004 kell 16:35:43 foorumi rubriigi jaotise Mitmesugust/Südamelt ära/Saare 2 maakohus kaudu “…………………………….. /…/ ………………………………………………….. /…/ ja ……………….. /…/, siis ………………………./…/……………………./…/………………………….” ning 16.12.2004 kell 08:08:00 foorumi rubriigi jaotise Mitmesugust/Südamelt ära/Saare Maakohus - kaudu “………………………………………………………………....”. Samuti 21.09.2004 Kuressaare Linnavalitsuse, Kuressaares Tallinna 10, lastekaitse spetsialisti Helle Kahmi töökabinetis omavahelise vestluse käigus süüdistama Gunnar Koit Saare Maakohtu kohtunikke ja sõimas neid ebatsensuurselt ning …………………………………. Peale seda vahejuhtumit edastas Gunnar Koit oma isiklikult mobiiltelefonilt nr +37251……… Kuressaare Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti Helle Kahmi kasutuses olevale Raivo Kahmi mobiiltelefonile nr + 37250…… lühisõnumi „ … ………………………………………..!“ Seega tema, kohtu ja kohtunike laimamise ja solvamisega seoses nende osalemisega õigusemõistmises, pani toime KarS § 305 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Gunnar Koidu teod on talle kvalifitseeritud KarS § 305 järgi. 2.1.
  4. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
  5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Gunnar Koitu tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 305 järgi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Gunnar Koidu karistamise kokkuleppemenetluses. Gunnar Koidu karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 3 Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 4672,80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas eksperiiside tegemisega tekkinud kulud – 5980 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad (tl 53, 79).

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 378 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Gunnar Koidult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja muu kriminaalmenetluse kulu riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.