K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;
lg 2 p 1, § 274 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat karistuse kandmise aja algusega 04.05.
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 2. S.R süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud. 3.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele, so tähtajalisele vangistusele 4 (neli) kuud eelmise otsusega, so Harju Maakohtu 10.09.2003 otsusega mõistetud 4 aastasest vangistusest ärakandmata osa seisuga 18.07.2005, so vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva täies ulatuses, lugedes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 16 (kuusteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 18.07.
lg 2 p 1 ja § 274 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat ning kandes karistust Vanglas, asus alates kella 20.00st hoidma kõrvale karistuse kandmise jätkamisest. Nimelt olles lubatud Vangla T.E käskkirja nr alusel lühiajalisele väljasõidule 14.07.2005 kella 08.00-st kuni kella 20.00-ni, ei pöördunud ettenähtud ajaks tagasi Vanglasse ning hoidis karistuse kandmisest kõrvale kuni, mil ta kinni peeti. Seega S.R pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidmise. Samuti S.R olles kinnipeetav ja lubatud lühiajalisele väljasõidule, tarvitas ööl vastu Tallinnas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. kell 06.55 teostati S.R Vangla raviosakonnas seoses narkootiliste ainete tarvitamise kahtlusega arstlik kontroll, mille käigus võeti temalt uriiniproov. Vastavalt eksperdi arvamusele isiku kohtukeemiaekspertiisi 22.07-25.07.2005 aktis nr 72 I tuvastati S.Ruriinis narkootiline aine amfetamiin ja 3,4metüüleendioksümetamfetamiin (MDMA, Ecstasy). 2 Seega pani S.Rtoime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Kohtuistungil süüdistatav S.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 16.08.2005 koostatud tunnistaja E.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kinnipeetav S.R lubatud vastavalt direktori käskkirjale vanglast lühiajalisele väljasõidule alates 14.07.2005 kella 08.00st kuni kella 20.00ni. Tagasisaabumise ajaks kinnipeetav vanglasse ei ilmunud. Vangla korrapidaja teatas tunnistajale kella 01.30 ajal, et kinnipeetav S.R oli politsei poolt kinni peetud ja asub Ida Politseiosakonnas. Tunnistaja koos vanemkorrapidajaga L.K sõitsid kinnipeetavale järele ning said kinnipeetava kätte kella 02.05 ajal ning toimetasid kinnipeetava Vanglasse. (t/l 5-6) koostatud tunnistaja Aleksandr Dulovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja Vanglas valves. Oli teadlik sellest, et kinnipeetav S.R viibib lühiajalisel väljasõidul väljaspool vanglat kuni kella 20ni. Lühiajalisel väljasõidul väljaspool vanglat viibivad kinnipeetavad kohustuvad helistama korrapidamisosakonda ja teatama oma asukoha. Mõnikord kinnipeetavad ei jõua määratud ajaks ning siis teatavad sellest ning neid oodatakse õhtuse kontrollini. Määratud ajaks kinnipeetav S.R vanglasse tagasi ei tulnud ja pärast õhtust kontrolli kella 22.00 ajal helistas tunnistaja S.Rmobiiltelefonile ning küsis kuidas tal läheb. Ta vastas, et hästi ja lülitas telefoni välja. Teatas juhtunust vangla juhtkonnale. (t/l 7-9) koostatud seletuskirjast nähtuvalt seletas S.R, et kell 08.00 läks lühiajalisele väljasõidule. Sõitis Tallinna oma tüdruksõbra juurde ja sealt edasi ema juurde, kus oli kuni kella 11.00ni. Edasi läks Tallinna ja jäi sinna. Vanglasse pidi tagasi minema kella 20.00ks, kuid ei läinud, sest vabadus hakkas pähe. kella 03.00 ajal peeti Lauluväljakul kinni ja viidi politseisse. Vanglatöötajad tulid järele ja viisid vanglasse. Tunnistab oma süüd. (t/l 10-11) Koopia Vangla direktori käskkirjast nr, millest nähtuvalt oli kinnipeetav S.R lubatud lühiajalisele väljasõidule alates kella 08.00st kuni 15.07.2005 kella 20.00ni. (t/l 12) Koopia kinnipeetava S.Rlühiajalise väljasõidu taotlusest, millest nähtuvalt on väljasõidu eesmärgiks koguda dokumente ennetähtaegseks tingimisi vabanemiseks ja viibimiskohana näidati L.B elukoht: . (t/l 13-16) Koopia L.B avaldusest selle kohta, et ta kohustub S.Rki ülal pidama puhkuse ajal. (t/l 1718) Vangla arvestusosakonna tõend, millest nähtuvalt oli S.Rkandmata karistus seisuga vangistus 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva. (t/l 21) koostatud tunnistaja R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teostas tunnistaja kella 06.55 ajal vangla raviosakonnas kinnipeetava S.Rläbivaatuse, kuivõrd teda kahtlustati narkootiliste ainete tarvitamises. Kinnipeetav andis kella 08.00 ajal uriiniproovi Vangla korrapidaja L.K juuresolekul ja tunnistaja teostas ekspresstesti, mis näitas, et kinnipeetava uriin sisaldab narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini. (t/l 26-27) Vanglas koostatud joobeekspertiisi aktist nr 66 nähtuvalt teostati kell 06.55 ekspertiisi saabunud S.Ril kell 08.03 ekspertiis, millest nähtuvalt oli isiku tasakaal ja koordinatsioon ebakindlad, rombergi asend ebakindel, kand-varvas kõndi sirgjoonel ei täitnud, sõrmenina katse ebakindel, täpsemad liigutused normis. Isiku enda sõnade kohaselt on tarvitanud energiajooki. Uriini laboratoorne uuring andis amfetamiini ja metamfetamiini. Eksperdi otsuse kohaselt on uuritav tarvitanud amfetamiini ja metamfetamiini, millest tehti järeldus selle kohta, et uuritaval on intoksikatsioon amfetamiinist. (t/l 30) 3 kuni läbi viidud isiku kohtukeemiaekspertiisi aktist nr 72 I nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et uuritavast uriinist, mis saadeti uurimiseks Lääne-Harju Politseiosakonna politseijuhtivinspektori J.P korraldusel vangla vanglaametniku J.T poolt välja antud ekspertiisimääruse alusel, leiti amfetamiini ja 3,4-metüleendioksümetamfetamiini. (MDMA, Ecstasy) (t/l 33-34) koostatud seletusest nähtuvalt seletas S.R, et umbes kella 06.55 ajal vaadati teda vangla arstikabinetis läbi kuna kahtlustati narkootilise aine tarvitamises. Andis uriiniproovi ja test oli positiivne. Näitas amfetamiini ja ecstasyt. oli Lauluväljakul Sun Dance üritusel ja tantsis. Siis astus ringis seisvate inimeste juurde ja hakkas nendega tantsima. Mingi aja pärast tuli veel üks ja lasti käima mööda ringi metallpurk energiajoogiga. Noormees ütles, et kurk kuivab, vastas, et kuivab jah ning jõi jooki. Poole tunni pärast ei saanud enam millestki aru. (t/l 38-39) Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav tahtlikult kahjustab oma tervist ja on hoidnud kõrvale karistuse kandmisest. Seetõttu rakendati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kinnipeetav kannab karistust lukustatud kambris. Ta ei tööta ega õpi. Suhtlemisel vanglaametnikega on korrektne ja vaoshoitud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole esinenud. Vanglaväliselt suhtleb ema ja tuttavatega. (t/l 40) Koopia koostatud isiku kinnipidamise protokollist, millest nähtuvalt peeti S.R kinni kell 00.30. (t/l 61) koostatud tunnistaja Lembit Kirs ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli S.R lubatud väljasõidule kuni kella 20.00ni. vahetust üle võttes sai tunnistaja teada, et kinnipeetav ei olnud vanglasse tagasi tulnud. Koostas eriteate ja kuulutas kinnipeetu tagaotsitavaks. kella 01.00 ajal teatati Ida Politseiosakonnast, et kinnipeetav on kinni peetud. S.R toimetati Ämari Vanglasse ja paigutati lukustatud kambrisse. Tunnistaja pani tähele, et kinnipeetaval oli pidevalt janu ja niisutas huuli, mis on aga narkojoobe nähtude väliseks tunnuseks. Kinnipeetav selgitas, et talle oli pakutud mingit kokteili, milles arvas olevat mingi narkootiline aine, kuivõrd teadvus hägustus pärast selle ärajoomist. Narkojoobe tunnuseks oli ka see, et ta ei küsinud kordagi tualetti ja ei maganud terve öö. S.Rtoimetati vangla meditsiiniosakonda testanalüüsi. Analüüs saadeti uuringuteks ekspertiisi Tallinna. (t/l 64-65) koostatud kahtlustatava S.Rülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et on toime pannud teod, milles teda kahtlustatakse. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi ei tulnud, sest vabadus hakkas pähe. jalutas Tallinnas ringi ja õhtul läks Sun Dance üritusele. Seal ühes seltskonnas üks noormees pakkus energiajooki ja jõi seda. Tunni jooksul hakkas paha, tal tekkis energia, kuid enesetunne oli imelik. Sai aru, et selles joogis olid narkootikumid. Kunagi varem sellist tunnet olnud ei ole. Siis mingil hetkel tulid turvatöötajad ja küsisid dokumente, kuid tal ei olnud kaasas. Kutsuti politsei ja peeti kinni. (t/l 70-73) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud S.Rsüüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate E.R, A.D ütlusi, Vangla direktori käskkirja, samuti tunnistajate R.G ja L.K ütlusi, joobeekspertiisi akti ja kohtukeemiaekspertiisi akti, asub seisukohale, et süüdistatava S.Rsüü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt taotles tähtajalist vangistust kandev kinnipeetu lühiajalist väljasõitu vanglast ning seda talle ka vangla direktori käskkirjaga taotleti. Süüdistatav läbis vastava instruktaaži ja ta oli teadlik vanglasse tagasisaabumise ajast. Sellele vaatamata süüdistatav vanglasse tagasi ei läinud ega reageerinud ka vanglatöötaja telefonikõnele, millest pidanuks aru saama, et ta on juba hiljaks jäänud ja teda hakatakse otsima. Selle asemel pidas ta otstarbekamaks osaleda avalikul üritusel. Taolisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav hakkas kõrvale hoidma kohtuotsusega mõistetud karistuse 4 kandmisest ning ta tegi seda kavatsetult, kuivõrd tema eesmärgiks oligi edaspidisest vangistusest kõrvalehoidumine, mida näitas asjaolu, et ta teadis tagasipöördumise tähtaega, keeldus edasisest suhtlemisest vanglatöötajaga ning ei pöördunud vanglasse tagasi. Tagasipöördumata jätmisega viis ka süüdistatav inkrimineeritava kuriteo lõpule. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
ettenähtud kuriteona, so kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumisena. Samuti süüdistatakse S.Rki
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tekkis tunnistajal Lembit Kirs kahtlus, et kinnipeetav on tarvitanud narkootilist ainet ning kahtlus leidis kinnitust nii vanglas läbi viidud joobeekspertiisi kui ka kohtukeemiaekspertiisiga. Süüdistatav ise on samuti kuriteo toimepanemist tunnistanud, kuid väitnud, et jõi temale pakutud energiajooki ning pärast selle joomist sai enesetundest aru, et tegemist oli narkootilise ainega.
Käesoleval juhul viibis süüdistatav oma sõnade järgi avalikul üritusel. On üldteada asjaolu, et taolised üritused on kõrgendatud tähelepanu all just seoses sellega, et taolistel üritustel tarvitatakse alkoholi ja narkootilisi aineid. Käesoleval juhul viibis süüdistatav võõraste noorukite seltskonnas, kus noorukite meeleolu oli kõrgendatud ning üks seltskonda liitunud isik laskis ringi käima juba avatud energiajoogi purgi, kuigi kõigil janu kustutamiseks ei oleks sellest piisanud vedeliku väikese koguse tõttu. Seega pidanuks süüdistatav aru saama, et kõigile proovimiseks antud jook ei olnud janu kustutamiseks, vaid meeleolu tõstmiseks, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav pidas võimalikuks asjaolu, et temale tarvitamiseks antud vedelik ei sisalda ainult seda, mis pakendil kirjas, mööndes sellega võimalust, et ta tarvitab kas psühhotroopset või narkootilist ainet. Sellele vaatamata ta tarvitas seda, kuigi tal puudus selleks arsti ettekirjutus. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava enese selgitustest võib teha järelduse, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks ise muretsenud endale narkootilist ainet ja seda eesmärgipäraselt ka tarvitanud, st oleks tegu toime pannud kavatsetusega. Vastavalt Vangistusseaduse § 2 sätetele on kinnipeetavaks vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Sama seaduse § 32 lg 7 kohaselt arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg karistuse kandmise hulka. Seega ajal, mil kinnipeetav oli lubatud lühiajalisele väljasõidule, so ajavahemikul kella 08.00st kuni kella 20.00ni, loeti teda kinnipeetavaks ja väljasõiduks lubatud ajavahemik arvestati tema karistuse kandmise aja hulka. Alates kella 20.00st, mil ta pani toime
ettenähtud kuriteo, oli ta endiselt isikuks, kes pidanuks kandma karistust ja kohus loeb sellist isikuks kinnipeetavaks. Asjaolu, et isik asus karistuse kandmisest kõrvale hoidma, ei muuda isikut veel Vangistusseaduse §s 73 ja 75 lg 1 näidatud isikuks, kes on temale mõistetud ja ärakandmisele kuulunud vangistuse ära kandnud, kuivõrd karistuse kandmisest kõrvale hoidmine ei saa tekitada süüdlasele soodusolukorda ja seda olukorda kergendada. Nendel motiividel leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamine toimus kinnipeetava poolt Vangistusseaduse § 2 tähenduses, vaatamata sellele, et teo toimepanemine ise toimus väljaspool vangla territooriumi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
ettenähtud kuriteona, so kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohus ei loe kergendavaks asjaoluks süüdistatava kahetsust toimepandus, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritavad teod olid toime pandud tahtlikult ning
ettenähtud tegu oli toime pandud kavatsetusega.
ettenähtud teo toimepanemise eest näeb sanktsioon ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse kuni 1 aastani.
ettenähtud teo toimepanemise eest näeb sanktsioon ette karistusena vaid vangistuse kuni 3 aastani.
ettenähtud teo eest karistuse mõistmisel lähtub kohus teo iseloomust ja tahtluse vormist ning asub seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik mõista rahalist karistust, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval olnud suhteliselt väikesed sissetulekud ning tal on täitmata rahalisi kohustusi. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes 5 kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust, milline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ja kohus ei pea võimalikuks määrata karistust sanktsiooni alammääras, kuivõrd süüdistatav tõi lühiajalise väljasõidu ettekäändeks dokumentide kogumise selleks, et saaks taotleda ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Selle asemel aga asus vabadust nautima, unustades selle, et tal oli jäänud kanda karistust alla poole mõistetud karistusest. Kohus aga ei pea vajalikuks mõista karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatava käitumisest nähtuvalt ei varjanud ta end õiguskaitseasutuste töötajate eest, vaid viibis avalikul üritusel.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et tegu oli toime pandud kaudse tahtlusega ning kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks lühiajalisel väljasõidul täitnud vaid ühte eesmärki, so tarvitanud narkootilisi aineid. Arvestades narkootilise aine koostist ja süüdistatava kinnipidamise asjaolusid ja kohta, leiab kohus, et
ettenähtud teo eest võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Liitkaristuse mõistmisel asub kohus seisukohale, et tegemist on erineva tahtlusega toime pandud süütegudega ning neid ei ole toime pandud üheaegselt. Seetõttu leiab kohus, et karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses. Peale selle tuleb mõista liitkaristus
lg 2 sätete alusel, kuivõrd süüdistatav on uue teo toime pannud pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.