Väärteoasi nr 4-06-1633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1633 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik I.P Kohtuvälise menetleja esindaja I.T RESOLUTSIOON
- I.Psüüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
- I.P määratud aresti kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Tallinnas ning karistuse kandmisele tuleb asuda hiljemalt 30.09.
- Juhul, kui menetlusalune isik ei ole temale määratud aresti määratud tähtajaks ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti kandmise aja algust arvestatakse tema aresti kandmisele toimetamisest.
- I.P välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
- I.P välja mõista riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiisi nr ANtegemisel tehtud kulu 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.08.
- Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB selles, et 27.01.2006 peeti kella 01.15 ajal maja juures kinni I.P, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr nähtuvalt tuvastati 27.01.2006 kell 04.35 Wismari Haiglasse toimetatud I.Pil narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin tingitud joove. Samuti leiti tema juurest tikutopsist viis fooliumvoldikut valge tundmatu ainega, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr AN-osutus pulbriks kogukaaluga 0,21 grammi ja mis sisaldas heroiini, fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et I.Pon toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult valdas narkootilist ainet väikeses koguses. 29.06.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 733080 selles, et 29.06.2006 kell 16.42 leiti maja taga maas lamamast I.P, kellele osutati esmaabi ning kes toimetati seejärel Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr nähtuvalt tuvastati 29.06.2006 kell 20.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ning psühhotroopsest ainest benzodiasepiin. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et I.Pon toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 29.06.2006 seletanud, et samal hommikul tarvitas hiinlast. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli politsei vahendusel kohtukutse kätte saanud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on väärteoasja läbivaatamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ei tema ega tema kaitsja ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus, kuulanud kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti aineekspertiisi akti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja väikeses koguses ebaseaduslik valdamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate seletuste kui ka laboratoorse analüüsi ja ekspertiisiaktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks ja seaduslikku alust narkootilise aine valdamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamise ja ebaseadusliku valdamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja narkootilise aine väikeses koguses ebaseadiusliku valdamise. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 32 100 krooni ulatuses. Senini on määratud rahatrahvid tasumata. Peale selle on menetlusalust karistatud ka lühiajalise arestiga. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem ka lühiajalise arestiga karistatud, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd senini ei ole kohaldatud teiseliigiline karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest keskmises määras, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamise ja aineekspertiisi tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.