1-05-585\2

(04231400571)Kohtukoosseis kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Katrin Sutt Kriminaalasi Sergei Olar´i süüdistuses KarS § 423 lg. 1 järgi üldmenetluses. Süüdistatav Sergei Olar elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXX Isikukood või sünniaeg: XXXXXXX Kodakondsus: EV kodanik Haridus: kesk-eri Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatud: 31.

1. 2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 418 lg.1 p.1 järgi rahalise karistusega - 3051 krooni; Tõkend: ei kohaldatud Kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Mõista Sergei Olar süüdistuses KarS § 423 lg. 1 järgi õigeks. KarS § 181 lg 1 alusel kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni ,mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Sergei Olarit süüdistatakse selles, et ta põhjustas 12.06.2004 kella 09.43 paiku Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee 13-ndal kilomeetril Keldrimäe bussipeatuse läheduses liiklusõnnetuse. Nimelt juhtis ta mootorsõidukit Scania P94 GB4XNA 220 registreerimismärgiga 527 TLP, millega liikus piki Tallinn-Narva maanteed Maardu poolt Tallinna suunas. Oli valge aeg ja sadas vihma. Betoonpaneelidest sõidutee ühenduskohad olid kaetud asfaldiga. Teekate oli märg, kaetud veelompidega. Sõidutee oli sirge ja ebatasane. Tallinna poole kulgeval sõidusuunal oli kaks sõidurada. Tallinna poole kulgeva sõidusuuna parempoolse servaga külgneb liiva-kruusa riba, 2 millele järgneb haljasala ja kraav. Sergei Olar`i juhitud päästesõidukil töötasid eriseadmed (sinised vilkurid), kuna sõideti väljakutsele. Sergei Olari juhitud päästesõidukis viibisid sõitjad Kaido Markus, Sergei Savin, Denis Korolkov ja Ott Lagemaa. Tallinn-Narva maantee 13-ndal kilomeetril Keldrimäe bussipeatuse läheduses oli kraavis sõiduauto, mis oli väljakutse põhjuseks. Sergei Olar ei arvestanud sündmuskohal peatumiseks sõidukile valitud kiirust vähendades ilmastikutingimustega, tee seisukorraga, juhitava mootorsõiduki suure massiga, kaldudes nii Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määruses nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 15 alusel lubatult kõrvale Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määruse nr 48 „Liikluseeskiri“ § 123 toodud liiklusnõudest, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab /…/ teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, /…/, ilmastikutingimusi /…/ ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires /…/. Sergei Olar ei taganud liiklusnõudest kõrvalekaldumisel liikluse ohutust, kuna ei suutnud pidurdamise käigus sõidukit valitseda, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse, rullus üle katuse ja maandus väljakutse põhjuseks olnud auto läheduses kraavi. Sellega rikkus Sergei Olar mootorsõidukijuhina Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määruses nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 18 toodud liiklusnõuet, mille kohaselt peavad sama määruse § 15 nimetatud erisõidukite juhid tagama liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel liikluse ohutuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel said päästeautos viibinud sõitjad Sergei Savin ja Ott Lagemaa erinevaid lühiajalise paranemiskestusega tervisekahjustusi. Sõitja Denis Korolkov sai raskeid tervisekahjustusi. Sõitja Kaido Markus sai eluohtlikke tervisekahjustusi, millesse ta suri 30.12.
2. Seega rikkus Sergei Olar mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus ja põhjustati inimese surm, s.o pani toime KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitati moraalset ja füüsilist kahju kannatanutele Sergei Savin, Denis Korolkov ja Ott Lagemaa. Sergei Savin, Denis Korolkov ja Ott Lagemaa eeluurimisel ei soovinud esitada tsiviilhagi. Samuti tekitati moraalset ja varalist kahju kannatanule Urmo Markus (Kaido Markus`e isa) ja KailiReili Riiga (Kaido Markuse elukaaslane). Matusekulud hüvitas kindlustus. Tsiviilhagi Urmo Markus eeluurimisel ei esitanud. Samuti on tekitatud varalist kahju Päästeametile, kelle bilansis on liiklusõnnetuse tagajärjel hävinud mootorsõiduk Scania P94 GB4XNA 220 registreerimismärgiga 527 TLP. Eeluurimisel esitas Päästeamet tsiviilhagi summas 273 430 krooni ja 72 senti (Scania bilansiline jääkmaksumus liiklusõnnetuse hetkel). Kulud kohtueelses menetluses: - Isiku (Deniss Korolkov) kohtuarstlik ekspertiis, tl 36 2875.- Isiku (Sergei Savin) kohtuarstlik ekspertiis, tl 46 2875.- Isiku (Ott Lagemaa) kohtuarstlik ekspertiis, tl 61 2875.- Isiku (Kaido Markus) kohtuarstlik ekspertiis, tl 51 2875.- Isiku (Kaido Markus) kohtuarstlik komisjoniline ekspertiis, tl 102 9500.- Autotehnilised ekspertiisid, tl 73 ja 84 2100.- ja
3. Kulud kohtulikus menetluses: - teekatte ekspertiis 21 948 .- kannatanu esindaja sõidukulud 180.Kohtus olid uuritud järgmised tõendid: - liiklusõnnetuse akt (t.l.4-5); - skeem (t.l.6); - sündmuskoha vaatluse protokoll (t.l.7); 2 3 - fototabel (t.l.8-16); kannatanu D.Korolkovi kohtuarstlik ekspertiisi akt (t.l.33-35), täiendav ekspertiisi akt (t.l.3941); kannatanu S. Savini kohtuarstlik ekspertiisi akt (t.l.44-45); K. Markuse kohtuarstlik ekspertiisi akt (t.l.49-50), komisjoniline ekspertiisi akt (t.l.96-101); kannatanu Ott Langemaa kohtuarstlik ekspertiisi (t.l. 59-60), täiendav ekspertiisi akt (t.l.64-66); autotehnilised ekspertiisi aktid (t.l.69-72 ja 76-83) ja kohtus antud eksperdi seletus; Sergei Olari eeluurimisel ja kohtuistingil antud ütlused (t.l. 85, 86 ja 111-113); tunnistaja – Deniss Korolkovi ütlused (t.l. 87 ja 105-106); tunnistaja – Sergei Savini ütlused (t.l. 88-89 ja 107-108); tunnistaja – Ott Lagemaa ütlused (t.l. 90-91 ja 109-110); tunnistaja – Rudolf Kulboki ütlused (t.l.92-93); Kohus hinnates kõiki kogutud tõendeid, tuleb järeldusele, et Sergei Olari süü temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi ei ole leidnud tõendamist. LES § 123 kohaselt „Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb„. Süüdistuse kohaselt Sergei Olar ei kindlustanud liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel liikluse ohutuse: 13 - ndal kilomeetril ei suutnud pidurdamisel sõidukit valitseda, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse, rullus üle katuse ja maandus väljakutse põhjuseks olnud sõiduki läheduses kraavi. Kohus on seisukohal, et Sergei Olar ei ole rikkunud ühtegi LES § 123 ettenähtud sätet. Sergei Olar sõitis päästesõidukiga väljakutsele, ta oli moorsõiduki Scania juht. Sergei Olar sõitis antud teelõigul lubatust kiirusest tunduvalt väiksema kiirusega, (sõiduki kiirus oli 70 km/h, piirang 90 km/h), kuigi ta võis lähtudes „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra“ § 15 tulenevalt, juhul kui on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, kalduda kõrvale liikluseeskirjade nõuetest. Valides just nimelt sellise kiiruse, arvestas S.Olar nii teeolusid kui ka mootorsõiduki massi. S.Olar juhtis sõidukit arvestades enda sõidukogemusi. S.Olaril oli luba alarmsõiduki juhtimiseks ja ta läbis vastava täiendava väljaõppe, omab selle kohta ka tunnistuse. Sergei Olar pidi kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava takistuse ees. Sergei Olar juhtis sõidukit kiirusega 70 km/h sirgel teelõigul, kus oli ühesuunaline liiklus, kaks sõidurada, muid sõidukeid teel ei olnud, nähtavusulatuse piires takistusi ei olnud. Samuti sõiduki kiiruse valimisel, võttis arvesse S.Olar ka ilmastikutingimusi, nimelt vihma. Nähtavus oli normaalne. Kohtul ei ole mingit alust väita, et Sergei Olar valis vale sõidukiiruse, mis oli ka liiklusõnnetuse põhjuseks. Süüdistaja antud väide on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud. Tol päeval nähtavus oli normaalne. Antud fakt on tõendatud nii süüdistava ütlustega, kui ka kannatanutest päästetöötajate ütlustega, tunnistaja R.Kulboki ütlustega, ning sündmuskohal liiklusõnnetuse päeval tehtud fotodega. Kohus leiab, et süüdistatava kaitsja oletused, et nähtavus oli piiratud 05 juunil 2004.a olnud tulekahju tõttu, nädal varem enne arutatavat liiklusõnnetust, ei ole millegagi põhjendatud. Sama asjaolu leidis äramärkimist ka teekatte ekspertiisi teinud eksperdi arvamuses, kes väitis, et tihe suits mõjutab liiklusohutust nähtavuse vähenemisega, kuid suitsust tingitud nähtavuse vähenemine ei olnud liiklusõnnetuse ajal probleemiks, vähemalt ei paista seda sündmuskohal tehtud fotodelt. Kohus ei saa kasutada kohtuotsuses kaitsja ja prokuröri oletusi. 3 4 Nimelt, kaitsja oletus, et õlileke, mis tekkis mõni tund enne avariid vastassuuna vööndis, võis sattuda sõidureale, kus sõitis päästesõiduk ja seetõttu sõidutee oli libe ja sõiduk kaotas juhitavuse ning süüdistaja oletus, et õli ei saanud laiali valguda vastassuuna vööndisse, sest neid eraldab haljasriba, s.t. murukattega pind. Nii süüdistaja kui ka kaitsja ei ole uurinud antud küsimust eeluurimisel, kuigi andmeid selle kohta olid juba 04.07.2004 .a. tunnistaja Rudolf Kulboki (t. l. 92) antud ütluste alusel. Ekspert vastas esitatud küsimusele, et õli muudab teekatte haardelisi omadusi väga tugevalt (seda eriti märja teekatte puhul) ja juhul kui teekattel oli õli, oleks see tulnud sealt koheselt eemaldada. Samas puuduvad toimikus andmed selle kohta, kas teekattel õli või muid sinna mitte kuuluvaid esemeid (muda, muru tükid, jne, tingituna näiteks üle haljasriba sõitmisest) otsiti. Ka ei tehtud õnnetuskohal koheselt teekatte haardeliste omaduste mõõtmisi. Aasta hiljem ei oma selliste mõõtmiste tegemine antud küsimusele vastamisel mingit praktilist tähtsust. Tunnistaja Rudolf Kulboki ütlustest nähtub, et enam vähem samal ajal oli juhtunud autorike sõidukil, mis liikus suunal Tallinn-Narva. Kahjuks, antud asjas jäi välja selgitamata sõiduauto rikke (õlikarteri purunemine) täpne aeg ja asukoht, kuigi see sõiduk ja selle juht olid teada. Ei ole teada kus kohas see sõiduk üle haljasriba pukseeriti ja kus kohas võimalikud õlilekked võisid tekkida. Sergei Olari poolt juhitava sõiduki liikumissuunal ei olnud mingeid oletatavaid takistusi. S.Olar pidi peatuma liiklusõnnetusse sattunud objekti läheduses, kuhu sõiduk väljakutsele ka sõitis. S.Olari eesmärk oli toimetada võimalikult kiiresti päästetöötajaid liiklusõnnetuse kohale, et osutada kannatada saanud isikutele abi. Kohus leiab, et päästeteenistuse komando peabki sõitma kiirele väljakutsele maksimaalselt kiiresti, sest päästeteenistuste eesmärk ongi hädaolukorda sattunud isikutele abi osutamine, aga mitte põhjendamatult aeglaselt sõita kiirusega 30-40 km/h, teedpidi kus on suurim lubatud kiirus 90 km/h ja ei ole mingeid liiklushoiatusmärke. Sõiduki peatumise koha, kus nähti avariis kannatanuid, näitas ette meeskonnavanem Kaido Markus, sest viimane istus juhi kõrval ja märkas esimesena sõidukit kraavis. Nähtavust piiras vahetult enne õnnetuskohta tee ääres seisev maja. Pärast käsu „peatu“, S.Olar alustas pidurdamist, alandades kiirust ja kõik tema teod vastasid Liikluseeskirjadele, kuid sõiduk kaotas teel juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Vastavalt autotehnilise ekspertiisi aktile, päästeauto Scania P94 GB4XNA 220 reg. nr 527 TLP oli tehniliselt korras, kaasaarvatud pidurisüsteem. Kohtuistungil ekspert täpselt kirjeldas pidurisüsteemi töötamise põhimõtet ja selgitas, et antud sõiduki pidurisüsteem on vee eest kaitstud. Samuti ekspert selgitas, et pidurisüsteemi vaatlusel purunenud piduriklotsi ei leitud ning täpsustas, et juhul kui keegi paar nädalat varem enne liiklusõnnetuse toimumist on remontinud piduriklotse, siis oli see tehtud kvaliteetselt ja ei ole mingil määral mõjutanud pidurisüsteemi töövõimelisust. Kohus, hinnates tunnistaja Juri Akimenko ütlusi, ei leia nendes mingeid vastuolusid eksperdi poolt antud selgitustega. Tunnistaja J.Akimenko väitis, et umbes kaks nädalat enne liiklusõnnetust, nad käisid Kaido Markusega antud päästesõidukiga estakaadil, selleks, et kontrollida autos esinevat kõrvalist kriginat. Nad leidsid seal piduriklotsi tükikese, nad võtsid selle välja ja see krigin kadus. Pidurisüsteemi töövõimelisusele see ei mõjunud, sest Juri Akimenko töötas pärast seda antud päästesõidukil ning kõik oli korras. Seda, et pidurisüsteem oli korras tõendab ka asjaolu, et sõidukis oli manomeeter, mis näitas rõhu normist kõrvalekaldumist, ka kohtuistungil S.Olar kinnitas, et avarii ajal olid manomeetrid normis. Tunnistaja Rudolf Kulboki (taksojuht), kelle juhitud sõiduk sattus esimesena liiklusõnnetusse samas kohas (s.t. Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva 13-ndal kilomeetril, Keldrimäe bussipeatuse läheduses), ütlustest nähtub, et teelõik, kus sõiduk kaotas juhitavuse, nimelt parem sõidurada, omab sujuvaid siirdumist - konarused, tekkis mulje, et asfalt on millegagi määrdunud, mis tekitas lisa libisemise efekti. Antud kohas on teekate ehitatud betoonpaneelidest, mille 4 5 ühenduskohad on kaetud asfaltbetooniga, sõidutee geomeetria on väga halb. Antud kohas tihtipeale juhtusid avariid, sest mingeid liiklushoiatusmärke sõidutee eripärasuste ja ebatasasuste kohta ei olnud. Vihmase ilmaga, koguneb vesi sõidutee lohkudesse ja teekatte defekte ei ole näha. See on tõendatud ka teekatteekspertiisis toodud eksperdi arvamusega, et teekatte tasasus asfaltbetoonkattel ja tsementbetoonkattel 2004.a. mõõtmisandmete põhjal oluliselt ei erinenud. Võrreldes muu teelõiguga asub orienteeruvalt õnnetuse tekke kohas teekattel suur veelomp (mida seal teeseisundi nõude põhjal olla ei tohiks). Samuti tunnistaja täpsustas, et käesoleval ajal on paigaldatud sinna liiklushoiatusmärk, kuid sõidutee seisund on endiselt halb. Pärast seda kui ta tegi avarii, jõudis päästeteenistuse sõiduk kohale 5-10 minutit hiljem, R. Kulbokile abi osutamiseks. Tunnistaja seletas, et päästesõiduk rullus üle katuse ja maandus kraavi. Sõidukil töötasid sinised vilkurid. Süüdistava kaitsja taotlusel, määras kohus teekatteekspertiisi teelõigu kohta, kus toimusid 12.06.2004.a. lühikese ajavahemiku sees kaks liiklusõnnetust. Vastavalt eksperdi arvamusele, teelõigul kus auto kaotas juhitavuse, mitmed olulised teekatte seisukorra parameetrid ei vastanud nõuetele: - teekatte tasasus ei vastanud nõuetele; - defektide osas ei ole võimalik nõuetele vastavust määrata, kuna puuduvad andmed õnnetuse hetkel teekattel esinenud defektide kohta (augud ja praod); - teekatte roopa sügavus ei ületanud 21.05.2004.a. mõõtmiste põhjal ohtliku roopa sügavuse piiri ( Tabel 3 ja skeem 2); - teepeenra seisund ei vastanud nõuetele, kuna vee äravool oli takistatud ja teekattel esines seisvat vett (praktiliselt terve välimise sõiduraja ulatuses); - tähistuse osas puudusid maanteel telgjoon ja äärejooned. Tähispostid olid olemas. - külgnähtavust takistasid vahetult enne õnnetuskohta asuvad puud/põõsad, mis olid maantee servale lähemal kui 4 meetrit. Eksperdi arvamusest nähtub, et „ arvestades seda, et antud kohas toimus lühikese ajavahemiku sees kaks praktiliselt sarnast õnnetust võib siiski eeldada, et mingi lokaalne juhtidele mitte märgatav probleem sai olla nende õnnetuste põhjuseks. Pärast õnnetuste toimumist antud teelõigul liiklust (kiirust) piirati ja seetõttu neid seal rohkem ka ei tekkinud“. Kohus leiab, et hoiatusmärgi puudumine antud, ühetähenduslikult nõutele mittevastaval teelõigul (vaata teekatte ekspertiisi akt) ja sõidutee ise ongi kahe 12.06.2004.a. toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks. Liiklusolukorra hindamisel juht on kohustatud hindama ilmatingimusi ja teeolusid olemasoleva informatsiooni alusel, mille ta tajub meeleelundite kaudu, mis väljendab teeolude, liiklushoiatusmärkide tunnetamises, vastavuses harilike võimalike riskidega ja ohtudega. Harilike asjaolude kokkulangemine koguses, mis ületab asjaolude momentaalse hindamise võimaluse juhi poolt, vähendab omakorda vastuvõetavate otsuste intellektuaalset komponenti, st., väljub juhi poolt liiklusolude hindamise tavaliste võimaluste raamidest. S.Olar ei saanud ette näha, et teekate koosneb asfaldist, betoonpaneelidest ja bituumenikattest, ning omab kokkupuutes veega erinevaid haardetegureid. Seda ei olnud võimalik ette näha, seega Sergei Olari tegudes ei olnud hooletust ega kergemeelsust. Kahju tekitaja ettevaatamatuse tõttu on süüdi sel juhul, kui ta oli võimeline ette nägema enda tegude ja saabunud tagajärgede põhjuslikku seost ja vastupidi, isik ei saa olla süüdi, kui ta ei ole võimeline ette nägema enda tegude ja saabunud tagajärgede seotust, nende tagajärgede ebatavalisuse tõttu. Rikutud teekatte, sõiduteel olev veelomp, mille all on lohk, hoiatusmärgi puudumine, kõik need tegurid kogumis viisid selleni mil juhil ei olnud mingit võimalust õigesti hinnata situatsiooni ning sellele järgnes liiklusõnnetus. 5 6 Sergei Olar lubatuid riske ei ületanud ega töökaaslaste (päästetöötajate) elu ohtu seadnud. Ta ei saanud, ega tal olnud võimalust hinnata situatsiooni ja liiklusõnnetuse ennetamiseks võtta tarvitusele vastavad abinõud, kusjuures formaalselt ta ei ole rikkunud ühtegi Liikluseeskirja. KarS § 32 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. KrMK § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kohtunik Tõlge eesti keelest õige Tõlk Nadezda Paukson 6 7 7