1-06-10590\1

(05231704802)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Imbi Kangur Popova Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav V.Ksüüdistuses KarS § 121 järgi. Günter Koovit V.K varem karistatud väärteokorras Tõkend Elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.KKarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista V.K ´ile 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui V.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata V.K Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista V.K ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 368 ( üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 80 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa V.Ksüüdistatakse sellest, et tema 26.11.2005.a. kella 20:30 paiku Tallinnas Sõpruse pst. 232 juures lõi puust kepiga Svetlana Aleksejevale vastu pead, millega tekitas Svetlana Aleksejevale füüsilist vali. Seega pani V.Ktoime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese löömises ja valu tekitamises. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava V.Ksüü temale inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist. Süüdistatava V.Kon seletanud eeluurimisel, et tunnistab oma süüd, et tõepoolest tema olles alkoholijoobes lõi ühte naisterahvast kepiga, mille leidis prügišahti juurest. Tema võttis kepi kaasa ja läks otsima naist, et teda kepiga lüüa. Tema kõvasti ei löönud, lõi ühe korra, arvab et kannatanul valus ei olnud. Kohale tuli politsei ja teda peeti kinni ( t. lk. 14-17). 2 Kohtus seletas V.K, et kepiga kannatanut ei löönud, vaid riivas ning kannatanu valu ei saanud tunda, võis ainult olla natuke hirmunud. Tema teab, et kannatanul valus ei olnud, kuna tema kannatanut ei löönud.. Kohus asub seisukohale, et V.Kon andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi ning püüdnud oma süüd vähendada, eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi toimunu kohta osas, mis puudutab kannatanu mittelöömist, kuna süüdistatava ütlused on vastuolulised kannatanu S.A ütlustega. Samuti on süüdistatav oma ütlusi muutnud, nii on ta kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et lõi kepiga kannatanu pihta, kuid kohtus väitis, et lööki kannatanu pihta ei toimunud, vaid tema kergelt riivas ainult kannatanut kepiga. Kannatanu S.A on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil kinnitanud, et süüdistatav lõi teda ilma mingisuguse põhjuseta kepiga, mis oli puidust ja metallist otsaga, vastu pead. Millega põhjustas talle füüsilist ja moraalset kahju..( t. lk. 2-3,5-7 ). Temal oli valus peale kepiga löömist pähe. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kuna põhjus vihavaenuks puudub ning puudub alus arvata, et kannatanu annaks ebaõigeid ütlusi süüdistatava suhtes, millistega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kepiga kannatanud ning kannatanul oli valus. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel koheselt kinnitanud süüdistatava poolt valu tekitamist ning kohtul puudub alus antud ütlustes kahtlemiseks. V.K`i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu S.A ütlused, mille kohaselt 26.11.2005.a. lõi teda trepikoja juures meesterahvas ilma mingisuguse põhjuseta kepiga, mis oli puidust ja metallist otsaga, vastu pead. Millega põhjustas talle füüsilist ja moraalset kahju. Noormees ootas terpikojas sõpra ning tema palus noormehel trepikojast väljuda. Tema läks korterisse tagasi mobiiltelefoni järgi ja läks koeraga õue. Mitte kaugel maja nurgast tundis lööki pähe, löök oli mingi kõva esemega. Pöörates ringi oli noormehe käes puidust kepp metallist otsaga. Tema kutsus politsei ja noormees peeti kinni. Mingit eelnevat konflikti noormehega ei olnud ( t. lk. 2-3,5-7 ); kahtlustatava V.Ki ütlustega, millistega ta tunnistab oma süüd, et tõepoolest tema olles alkoholijoobes lõi ühte naisterahvast kepiga, mille leidis prügišahti juurest. Tema võttis kepi kaasa ja läks otsima naist, et teda kepiga lüüa. Tema kõvasti ei löönud, lõi ühe korra. Kohale tuli politsei ja teda peeti kinni ( t. lk. 14-17 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav taotles enda ülekuulamist ja seletas, et kepiga kannatanut ei löönud, vaid riivas ning kannatanu valu ei saanud tunda, võis ainult olla natuke hirmunud. Tema teab, et kannatanul valus ei olnud, kuna tema kannatanut ei löönud.. Kannatanu sõna ei soovinud saada, kuid kinnitas, et tundis valu ja tal oli valus. Süüdistatav V.Kon nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos osaliselt. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V.Kon varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. V.Ksuhtes ei ole otstarbeks kohaldada rahalist karistust, kuna V.K´i keskmine päevasissetulek on null krooni ning ta ei suutnud kriminaalmenetluse lõpetamisel tasuda temale pandud kohustust, seega tuleb kohaldada V.K´i suhtes karistusena vangistust, kuid on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kohtunik 3