1-06-11428\2

KOHTUM Ä Ä R U S Tallinnas,

1. septembril 2006.a. 1-06-11428 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Sigmar Reimanni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Sigmar Reimann oli süüdi mõistetud 24.04.2003.a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2 p 2,3; § 195 lg 3 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Pärnu MK 18.11.2002 otsusega mõistetud karistus osaliselt ning liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 21.07.
2. ja lõpp 21.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 21.07.2005.a. Sigmar Reimanni on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 5 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal ei ole olnud pidevalt režiimikuulekas, mida võib seletada alanenud kohanemisvõimega stressitekitavas olukorras, kuid nüüdseks on käitumine paranenud ning Murru vanglas on suhtlemisel vanglaametnikega viisakas. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Lühiajalist väljasõitu taotlenud ei ole, kuna ei ole soovinud. Murru vanglas haridust täiendanud ega töötanud ei ole – kannab vangistust kinnises eluosakonnas. Viljandi vanglas võttis osa grupitööst. Toimepandud kuritegu kahetseb. Kuritegeliku käitumise põhjusena nimetab oma nõrkust – teistega kaasaminek ja sõprade vale valik. Leiab, et reaalne viis oma teo heastamiseks on vanglakaristuse kandmine ja võlanõuete täitmine. Arvab, et vangistus on teda muutnud targemaks ja sundinud elu üle järele mõtlema. Lähimad eesmärgid pärast vabanemist on seotud tööleasumisega ja püüdlusega elada seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning ema nõusolek aidata nii materiaalselt kui moraalselt. Murru Vangla direktor taotleb Sigmar Reimanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kuna kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on olnud arvel kriminaalhooldusosakonnas, kuid pani katseajal toime uue kuriteo, siis ei saa kriminaalhooldusametniku hinnangul välistada uue kuriteo toimepanemist. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Sigmar Reimann, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Sigmar Reimanni ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sigmar Reimann on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Teda on karistatud varguse eest. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Sigmar Reimannil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Ta pani toime uue kuriteo katseaja jooksul. Kriminaalhooldaja hinnangul, kuna kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on olnud arvel kriminaalhooldusosakonnas, kuid pani katseajal toime uue kuriteo, siis ei saa välistada uue kuriteo toimepanemist. Sigmar Reimanni käitumine vanglas ei olnud eeskujulik , ta rikkus vanglarežiimi 5 korral. Vanglas ta ei õpi ega tööta, vaatamata sellele , et ta on 7 klassi haridusega. 15.07.2006.a. seisuga on erinevate kohtutäiturite büroodes Sigmar Reimanni suhtes menetluses liigi 20 täitetoimikut, millede kohaselt on tal tasuda kokku koos täitekuludega üle 65 000 krooni. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aastat 9 kuud 29 päeva) vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Sigmar Reimanni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule . Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik: