1-05-1571\1

Kriminaalasi nr. 1-05-1571 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20.09.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Tiiu Rõõmu kaitsja: Eva Rivise osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja I.S ülalpidamisel 1 alaealine laps, varem kriminaalkorras karistatud: 1) .a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg.2 järgi 2 aastase vabaduskaotusega tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) .a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 108 lg.2 p.4 ja KrK § 139 lg.2 p.2 järgi, kohaldades KrK § 40 sätteid kokku karistatud 5 aastase vabaduskaotusega, vastavalt KrK § 41 sellele liidetud osaliselt kandmata karistus .a. kohtuotsuse järgi ning lõplikuks karistuseks mõistetud 5 aastat ja 6 kuud vabaduskaotust süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.1 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: I.Ssüüdistatakse selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, 04.09.2005.a. kella 22.00 ajal Tallinnas, Kärberi 19 asuva maja juures sai A.I helistamiseks telefoni NOKIA 7260 hinnaga 3600 krooni, mida ta pärast helistamist ei tagastanud vaid põgenes sündmuskohalt, tekitades A.I varalise kahju 3600 krooni. Seega I.S, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pöörates valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud I.S seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagi summas 4600.-EEK-i A.I on ta nõus hüvitama. Kaitsja E.R asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - A.I suulise kuriteoteate protokolli 05.09.2005.a.(t.l. 2 – 3, 4); - kannatanu A.I poolt 04.09.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et 04.09.2005.a. kella 22.00 paiku oli ta koos sõpradega Kärberi tänaval, Tallinnas punast värvi garaažide juures ja nad otsisid maja nr.. Peatuses kohtasid nad noormeest, kes palus neilt helistamiseks telefoni. Nad andsid selle talle. Noormees helistas kuskile ja andis telefoni tagasi. Pärast hakkasid nad noormehelt küsima, kus on maja nr. mille kohta noormees ütles, et ta ise on majast number - - seitse, aga kus on kolmeteistkümnes ei ole tal aimugi. Noormees võttis neilt veelkord telefoni, et helistada ja andis tagasi. Nad läksid edasi ja kui nad lähenesid majale nr. sõitis noormees nende juurde juba tumesinist värvi autol Ford Scorpio, number on justkui , tähed ei jäänud meelde ja palus uuesti telefoni. Ta andis noormehele oma telefoni ja ütles, et no küll sa käid alles tihti, aga ise vaatas, et noormees jättis auto ukse lahti ja mootor töötas. Noormees tuli autost tagaukse kaudu välja. Noormees sai helistatud mingile neiule ja küsis, kuhu nad peavad sõitma. Pärast sööstis noormees järsult autosse. Ta jooksis kohe noormehele järele ja hüppas uksele, mida noormees ei olnud jõudnud kinni panna. Auto sööstis kohalt ning nii sõitis ta umbes 75 – 100 m ja kukkus maha. Ta jõudis märgata, et autos oli kolm inimest. Taga istus keegi, kellel oli nokamüts. Telefon oli valget värvi Nokia 7260, nr.. Telefoni ära võtnud noormees oli 25 – 30 aasta vanune, 180 cm pikkune, helepruuni värvi lühikeste juustega, seljas oli musta värvi nahkjope. Vargusega tekitati talle materiaalne kahju 3600.-EEK-i, lisaks oli kahjustatud 1000.-EEK-ine kostüüm. Kogukahju 4600.-EEK-i. (t.l. 5 – 6 pö., 7); Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna konstaabel M.P ettekannet.(t.l. 9); tunnistaja A.A poolt 05.09.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 10 – 11 pö., 12); tunnistaja R.N poolt 05.09.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 13 – 14 pö.); tunnistaja S.G poolt 05.09.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 15 – 16 pö., 17); kahtlustatava I.Si enda poolt 05.08.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ning ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Eile, 04.09.2005.a. tahtis ta minna Mustamäele, aga kuna ta tunneb Tallinna vähe, siis olles kodus helistas ta oma tuttavale S, perekonnanime ta ei tea ning palus viimasel end kodust peale võtta ning Mustamäele viia. S tuli talle järgi ning ta istus autosse. Selles autos olid veel temale vähe tuttavad inimesed: A.R ning S. Sõitsid Mustamäele. Aga kuna tal sai mobiiltelefoni krediit otsa, siis otsustas ta juhuslikult inimeselt küsida telefoni, et täpsustada aadressi, kuhu ta soovis Mustamäel minna. maja juures seisis seltskond, kokku 3 inimest. Ta otsustas ühelt meesterahvalt telefoni helistamiseks küsida. Üks meesterahvas andis talle oma mobiiltelefoni helistamiseks. Ta tegi 2 kõnet ja tagastas telefoni ning peale kolmandat kõnet selle asemel, et mobiiltelefoni omanikule tagasi anda, jooksis ta hoopis selle mobiiltelefoniga autosse. Mobiiltelefoni võttis ta sellepärast, et tahtis veel õhtu jooksul helistada. Ta nägi kuidas mobiiltelefoni omanik jooksis talle auto juurde järgi. Ta palus S sõitma hakata. Nad autoga hakkasid sõitma. Mobiiltelefoni omanik hüppas auto ukse peale ning nad sõitsid mõned sekundid edasi. Kogu aeg oli mobiiltelefon tema käes, teistele ta seda ei näidanud. Teised autos olijad ei näinud, ta neile samuti ei öelnud, et ta pani toime mobiiltelefoni varguse. Seejärel mobiiltelefoni omanik kukkus sealt ukse pealt maha, tema ega keegi teine seda meesterahvast ei puutunud. Seejärel sõitsid nad edasi Lauluväljaku suunas, sõidu ajal jäi sõiduauto mitu korda seisma, kuna auto ei olnud töökorras. Kuskil linnas pidas politsei neid kinni. Mobiiltelefoni peitis ta ära, kuhu ei tea, kuna linna ta ei tunne. See võis olla kuskil elumajade juures asuvasse põõsasse. Aga see võis olla siis, kui auto jälle kusagil Lasnamäel seisma jäi. SIM – kaart on siiamaani politseiautos, kuskil vasakul pool ukse juures, kuhu ta selle maha viskas. (t.l. 25 – 27); kannatanu A.I allkirja SIM-kaardi tagasi saamise kohta.(t.l. 30, 31); asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 32 1-2); tunnistaja M.Ppoolt 29.09.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 33 – 34 pö.); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas A.I suulise kuriteoteate protokolli 05.09.2005.a., Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna konstaabel M.P ettekannet, kannatanu A.I allkirja SIM-kaardi tagasi saamise kohta, asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit ning süüdistatava I.Si poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanu A.I poolt 2 kohtueelsel menetlusel antud I.Si süüd kinnitavaid ütlusi, samuti tunnistajate A.A, R.N, S.G ja M.P poolt kohtueelsel menetlusel antud I.Si süüd kinnitavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.Si süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on I.Si käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteona, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena, olles isik, kes on varem toime pannud varguse. A.I tsiviilhagi 4600.-EEK-i nõudes rahuldada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud.(t.l. 40 – 41 pö., 44 - 45). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et süüdistatav I.S olles isikuks, keda varem on kahel korral kriminaalkorras karistatud, seejuures ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest, pole siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist ning seetõttu viimast tuleb karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast. Kuivõrd aga süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga tekitatud kahju on ta nõus kannatanule hüvitama, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista I.S KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ja karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 /neli/ kuud. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev,s.o. 09.06.2006.a.. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 09.06.2006.a. – 19.09.2006.a.,s.o. 3 /kolm/ kuud ja 10 /kümme/ päeva. Seega karistusest kuulub ära kandmisele 20 /kakskümmend/ päeva vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast,s.o. 20.09.2006.a.. Välja mõista I.Silt 4600.-EEK-i (neli tuhat kuussada krooni) A.I kasuks . Asitõendina antud kriminaalasjas olev mobiiltelefoni SIM - kaart, mis on tagastatud selle seaduslikule valdajale A.I, jätta kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule valdajale A.I. I.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1368.80.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. I.Silt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 3 Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik: 4