4-06-897\4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-897 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Istungisekretär Uve Elissaar Vaidlustatud lahend A. P. kaebus Lääne Politseiprefektuuri politseijaoskonna
2. detsembri 2005.a väärteoasjas nr 2390.05.000774 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2006.a. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A. P., tema esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver ja kohtuväline menetleja vanemkonstaabel M. Karjamaa. RESOLUTSIOON
4. Jätta A. P., IK *, elukoht *, kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
5. detsembri 2005.a otsuse väärteoasjas nr 2390.05.000774 tühistamiseks rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades sellest Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. Kärdla otsuse ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati A. P. ´t LS §-de 7417 lg 1 ja 7421 lg 1 järgi KarS § 63 lg 3 alusel rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses 18 000.- krooni suuruses summas ja saadeti otsus täitmiseks kohtutäiturile. A. P. otsusega ei nõustu. Tema arvates rikuti tema menetlusõigusi ja seepärast tuleb otsus tühistada. Temale ei selgitatud menetlustoiminguid ning tema õigusi ja kohustusi ning ei võimaldatud kaitsjat. A. P. väitel ei tutvustatud
6. novembril 2005.a vanemkonstaabel M. Raudsepa poolt talle tema õigusi, ei antud talle väärteoprotokolli ärakirja ega võimaldatud võtta kaitsjat. Peale selle on karistus tema arvates ebamõistlikult raske ega ole kooskõlas karistuspraktikaga. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt viibis A. P. isiklikult väärteoprotokolli koostamise juures. Talle tutvustati riiklikult kinnitatud protokolliblanketi pöördel märgitud õigusi ja kohustusi, millele A. P. andis oma allkirja. Protokollist on selgesti näha, et A. P. ei ole kaitsjat soovinud, kuid soovib oma asja arutamisest osa võtta. Ta ei ole küll väärteoprotokolliga nõustunud, kuid on sellega tutvunud ning sellele omakäeliselt alla kirjutanud. Allkiri kinnitab ka seda, et A. P. on protokolli ärakirja kätte saanud. A. P t on varem korduvalt karistatud, sealhulgas Liiklusseaduse rikkumise eest ning ta pani uuesti toime raske, üldohtliku õiguserikkumise, tekitades materiaalset kahju põhjustanud avarii ning tarvitas pärast liiklusõnnetuse tekitamist alkoholi. Arvestades tema isikut ja toime pandud väärtegude raskust, ei ole A. P. määratud karistus mõistusevastaselt suur, vaid igati õiglane ja kohtuvälise menetleja otsus tuleks jõusse jätta. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et A. P. on toime pannud LS §-de 7417 lg 1 ja 7421 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
7. septembril 2005.a tekitas A. P. * Väike-Aia tänaval liiklusavarii, mille kohta on koostatud Liiklusõnnetuse akt nr LÕ
8. Avariis on süüdi tunnistatud A. P., kes ka ise ei ole eitanud selle toimepanemist. Avarii toimepanemise hetkel kuulus A. P. poolt juhitud mootorsõiduk VW SHARAN, riikliku registreerimismärgiga 301 VWX AS Hansa Liising Eestile ning avariis sai kannatada sõiduki esiosa. Pärast avariid lahkus A. P. sündmuskohalt ja tarvitas alkohoolset jooki „Jägermeister“. Vaatamata sellele, et käesolevaks ajaks kuulub avarii teinud mootorsõiduk A. P. , mitte enam AS Hansa Liising Eestile, on tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Keelatud on juhil ka pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine ja selline tegu on kvalifitseeritav LS § 7421 lg 1 järgi. A. P. ei ole kunagi hiilanud erilise õiguskuulekusega. Teda on korduvalt karistatud ja politsei andmetel ei ole ka käsitletav õiguserikkumine tal viimane. Seadusandja on juba ainuüksi LS § 7421 lg 1 rikkumise eest ette näinud rahatrahvi 18 000.- krooni. Arvestades A. P. isikut, tema varasemat tausta ning käesolevate tegude raskust ja üldohtlikku iseloomu ei ole talle väärtegude kogumi eest mõistetud rahatrahv sugugi ebamõistlik ega ülemäära range. A. P. ütlused väärteoprotokolli kätte andmata jätmise ja kaitseõiguse rikkumise kohta on paljasõnalised ega vasta tõele. Väärteoprotokolli originaalilt nähtub, et selle pöördel must-valgel trükitud VTMS § 19 järgseid menetlusaluse õigusi ja kohustusi on A. P. tutvustatud allkirja vastu. Protokollist nähtub selgesõnaliselt, et A. P. endale menetluse käigus kaitsjat soovinud ei ole, küll on aga soovinud asja arutamisest osa võtta. Ta on andnud ka allkirja protokolliga tutvumise ja selle ärakirja kättesaamise kohta. Nii ei ole talle tulnud midagi üllatusena ega saanud jääda arusaamatuks. Jutt, et ta ei saanud aru õiguslikest nüanssidest ei ole tema puhul tõene. Temale on kõiki õigusi tutvustatud, pealegi ei ole talle seda tehtud esmakordselt ja ka kohtumenetlus ei ole A. P. võõras. Seega on A. P. väärteoasja menetletud seaduslikult menetlusnorme järgides ja menetlusaluse kaitseõigust rikkumata. Otsus on igati põhjendatud ja seaduslik ning tuleb seetõttu jätta muutmata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, jätab maakohus A. P. kaebuse Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
9. detsembri 2005.a otsuse väärteoasjas nr 2390.05.000774 tühistamiseks rahuldamata ja otsuse muutmata. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Kassatsioonkaebust esitada: ………………………………. soovin /ei soovi ………………… kuupäev ……..…………… allkiri