Obsah (5)

§ 23§ 27§ 24§ 33§ 29

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 12. oktoobril 2006.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-05-92 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, pro

§ 23

lg 1 p 1 ja p 2, mille kohaselt on metsaomanik kohustatud asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitama metsateatise, mis sisaldab andmeid kavandatud raie liikidest /…/ ja metsakahjustustest; M K sõlmis tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel

1. juunil 2002 K K’ga „Kasvava metsa võõrandamise lepingu“, mille alusel lubas K K’al teostada Luige maaüksusel kasvavas metsas kuni
2. detsembrini 2002 sanitaarraiet, harvendusraiet ja lageraiet. Samas ei olnud OÜ Metsakorralduskeskuse poolt koostatud Luige kinnistu metsamajanduskavas aastateks 2001-2010 ühelgi Luige maaüksuse eraldisel metsamajandusliku tööna ettenähtud lageraiet ning metsakasutamise peamise viisina ja eesmärgina oli märgitud loodusobjektide ja keskkonnaseisundi kaitse. M K, leppides kokku K K`aga Luige maaüksusel kuni
3. detsembrini 2002 lageraie teostamises, rikkus: -

§ 27

lg 3, mille kohaselt metsa kategooria ja metsa kasutamise viis fikseeritakse metsamajandamiskavas /…/ ja need on aluseks metsamajandusliku tegevuse kavandamisel /…/. -

§ 24

lg 2 p 1 ja p 3 nõudeid, mille kohaselt on metsaomanik kohustatud /…/ majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta /…/ metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks /…/ ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega; - Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 13 lg 2 p 5, mille kohaselt oli juhul, kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti, piiranguvööndis keelatud uuendusraie, v.a. turberaie perioodiga 40 aastat /…/; - Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja V osa (piiranguvöönd) p 30 ap 3, mille kohaselt on piiranguvööndis lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, v.a. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja II osas keelatud tegevus, ja keelatud lõppraie lageraiena, v.a. turberaie ja seisundijärgne lageraie.

1. juunil 2002, volitas M K K K’a esindama ennast kõikides ametiasutustes, firmades, volitaja nimel vormistama metsateatiseid, lepinguid ja akte ning ühtlasi võõrandama Luige kinnistult saadavat metsamaterjali ja sõlmima ostu-müügi lepinguid. Analoogse volituse andis M K ka
2. augustil 2002, mil ta volitas tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel teistkordselt K K’a esindama ennast kõikides ametiasutustes, firmades, volitaja nimel vormistama metsateatiseid, lepinguid ja akte, teostama raieid (tuulemurru likvideerimine Luige-, Tihase-, Varblase maaüksustel), ning ühtlasi võõrandama Luige-, Tihase- ja Varblase kinnistutelt saadavat metsamaterjali ja sõlmima ostu-müügi lepinguid. Raieõiguse võõrandamisest M K asukohajärgset keskonnateenistust ei teavitanud, millega ta eiras

§ 33

lg 7 p 1-3, mille kohaselt on metsaomanik kohustatud kahe nädala jooksul pärast raieõiguse või metsamaterjali müümist teatama 3 asukohajärgsele keskkonnateenistusele raieõiguse või metsamaterjali ostja nime /…/, müüdud raieõiguse ulatuse ja müüdud metsamaterjali koguse. Järgnevalt sõlmisid M K ja K K

1. juunil 2002 Luige kinnistu suhtes lihtkirjaliku kinnistu kasutusvaldusega ja koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. M K võimaldas ning lasi eelkirjeldatud tegevusega:
3. aasta juulis tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel ja Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekuta teostada K K`al metsatöid Harjumaal Loksa vallas Kotka külas asuval ning Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asetseval Luige kinnistu metsaeraldistel nr 2, 3, 13, 32 ja 49 palgatud metsatööjõu vahendusel. Nimetatud eraldistel teostati uuendusraiet lageraiena, mida
4. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu metsamajanduskavas aastateks 2001-2010 ei olnud Luige kinnistu metsa vastavatel eraldistel ette nähtud.
5. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu metsamajanduskava aastateks 2001-2010 kohaselt eraldise 2 osas ei olnud metsamajanduslikke töid ette nähtud, eraldiste nr 3, 13, 32 ja 49 osas oli metsamajandusliku tööna toodud aegjärkne raie. Luige maaüksuse eraldisel nr 2 teostati lageraiet ca 250 meetri pikkusel alal, laiusega eraldise nr 2 kagu osas ca 50 meetrit ning loode osas ca 100 meetrit. Luige maaüksuse eraldisel nr 13 oli lageraielangi pikkus ca 400 meetrit ning laius ulatus kohati 50 meetrini. Selliste parameetritega lageraie tegemisel mindi vastuollu

§ 29

lg 3 p 1, mille kohaselt ei tohi kaitsemetsa majandamisel lageraielangi laius ületada 30 meetrit ja pindala 2 hektarit. K K palkas metsatööjõu OÜ-st Kaskla, esitades OÜ Kaskla juhatuse liikmele T H raieõigust tõendava dokumendina

1. juunil 2002 sõlmitud „Kasvava metsa võõrandamise lepingu“ ning enda täidetud metsateatise. Samuti näitas K K metsas ette raiekohad ja -piirid. OÜ Kaskla juhatuse liikmele esitatud metsateatisel oli Luige maaüksuse eraldistel nr 1, 2 ja 3 kavandatud raieliigina märgitud lageraie. Nimetatud eraldised olid kunstlikud ning ei vastanud Luige maaüksusel asuvatele tegelikele eraldistele nr 1, 2 ja
2. OÜ-st Kaskla palgatud metsatöölised ei olnud teadlikud raie ebaseaduslikkusest ning metsatöölised tegutsesid kohapeal puid lõigates teadmisega, et nad teostavad seaduslikku raiet.
3. aasta juulis Luige kinnistul M K ja K K`a ühise ning kooskõlastatud tegevuse tulemusena ning raietööliste vahendusel teostatud lubamatute raiete käigus saeti maha 1105 puud. Sellise hulga puude kaotus muutis Luige maaüksuse kui Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuva erilise rahvusliku väärtusega pärandkultuurmaastiku ilmet ning tekitas keskkonnale suure kahju, kuna ületas sajakordselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
4. aastal oli kuupalga alammäär 1850 krooni). Keskkonnainspektsiooni arvutuste kohaselt tekitati keskkonnale kahju summas 956 292 krooni.
6. aasta sügisel (oktoobris-novembris) taas tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel ja Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekuta teostada K K`al metsatöid Harjumaal Loksa vallas Kotka külas asuval ning Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asetseval Luige kinnistu metsaeraldistel nr 1, 3, 4, 13, 14, 15, 32, 34, 36, 41, 45, 48, 49, 50 ja 51 palgatud metsatööjõu vahendusel. Neist eraldistel 14, 32, 36, 41, 45, 48, 49 ja 50 teostatud raied vastasid lageraie tunnustele, mida ei olnud
7. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu metsamajanduskavas aastateks 2001-2010 Luige kinnistu metsa vastavatel eraldistel ette nähtud.
8. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu 4 metsamajanduskava aastateks 2001-2010 kohaselt eraldiste nr 45, 48 ja 51 osas ei olnudki ette nähtud metsamajanduslike töid, eraldiste nr 14, 32, 36, 41, 49 ja 50 osas oli metsamajandusliku tööna toodud aegjärkne raie. Metsatööjõu palkas K K, kes sõlmis M K omandis olevate Luige, Varblase ja Tihase kinnistute osas tormikahjustuste likvideerimiseks tööettevõtulepingud T M`ga, J M`iga, J K`ga ja samade kinnistute osas tööettevõtulepingu metsamaterjali väljaveoks K E`iga. Raiekohad ja -piirid näitas metsas ette K K. Metsatöölised ei olnud teadlikud raie ebaseaduslikkusest ja nad tegutsesid kohapeal puid lõigates teadmisega, et likvideerivad tormikahjustust, langetavad haigeid puid ning teostavad seda tehes lubatud raiet.
9. aastal sügisel Luige kinnistul M K ja K K`a ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena raietööliste vahendusel teostatud lubamatute metsatöödega, rikkudes seejuures loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõudeid, saeti maha 841 puud. Sellise hulga puude kaotus kahjustas Luige maaüksuse kui Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuva erilise rahvusliku väärtusega pärandkultuurmaastiku ilmet ning tekitas keskkonnale olulise kahju oluline kahju, kuna ületas kümnekordselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
10. aastal oli kuupalga alammäär 1850 krooni). Keskkonnainspektsiooni arvutuste kohaselt tekitati keskkonnale kahju summas 1 002 345 krooni. Seega pani M K toime järgmised kuriteod:
11. metsa ebaseadusliku raie suure kahju põhjustamisega keskkonnale, s.o KrK § 155 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja
12. kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise kaitstavale loodusobjektile olulise kahju tekitamisega, s.o KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K K’a süüdistatakse selles, et tema pani tormikahjustuse ettekäändel ühiselt ja kooskõlastatult M K`ga ning palgatud metsatööliste vahendusel Harjumaal Loksa vallas Kotka külas asuval Luige maaüksusel (katastritunnusega 42301:004:0127) toime
13. aasta juulis ebaseadusliku metsaraie suure kahju põhjustamisega keskkonnale ja
14. aasta oktoobri lõpus-novembri alguses kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise kaitstavale loodusobjektile olulise kahju tekitamisega. Luige maaüksus asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala, kus piiranguvööndis on metsade juhtfunktsiooniks looduskaitse. Lahemaa rahvuspargis, s.h piiranguvööndis, on ilma Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekuta keelatud teha metsatöid. K K sõlmis tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel
15. juunil 2002 M K`ga „Kasvava metsa võõrandamise lepingu“, millega M K lubas K K`al teostada Luige maaüksusel kasvavas metsas kuni
16. detsembrini 2002 sanitaarraiet, harvendusraiet ja lageraiet. Samas ei olnud OÜ Metsakorralduskeskuse poolt koostatud Luige kinnistu metsamajanduskavas aastateks 2001-2010 ühelgi Luige maaüksuse eraldisel metsamajandusliku tööna ettenähtud lageraiet ning metsakasutamise peamise viisina ja eesmärgina oli märgitud loodusobjektide ja keskkonnaseisundi kaitse. Samal kuupäeval,
17. juunil 2002, sai K K M K`lt volituse esindada M K`t kõikides ametiasutustes, firmades, volitaja nimel vormistama metsateatiseid, lepinguid ja akte ning ühtlasi võõrandama Luige kinnistult saadavat metsamaterjali ja sõlmima ostumüügi lepinguid. Analoogse volituse sai K K ka
18. augustil 2002, mil M K volitas K 5 K`a teistkordselt end esindama kõikides ametiasutustes, firmades, volitaja nimel vormistama metsateatiseid, lepinguid ja akte, teostama raieid (tuulemurru likvideerimine Luige-, Tihase-, Varblase maaüksustel), ning ühtlasi võõrandama Luige-, Tihase- ja Varblase kinnistutelt saadavat metsamaterjali ja sõlmima ostu-müügi lepinguid. K Kei teatanud
19. suvel ega ka sügisel Lahemaa rahvuspargi valitsejale asjaoludest, sh võimalikest tormikahjustustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada tema vallata ja kasutada antud kaitstavat loodusobjekti – Luige maaüksuse metsa. Sellega eiras ta kaitstavate loodusobjektide seaduse § 9 lg 8, mille kohaselt oli kaitseala piires oleva /…/ kinnisasja /…/ valdaja /…/ kohustatud viivitamatult teatama loodusobjekti valitsejale kõikidest loodusobjekti (objekti seisundit) kahjustavatest ja kahjustada võivatest asjaoludest; K K ei taotlenud
20. aasta juulikuus ega ka oktoobri lõpus-novembri alguses teostatud raietöödeks nõusolekut Lahemaa rahvuspargi valitsejalt ega esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatist, millega ta eiras: - Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja II osa (kaitsekorra üldpõhimõtted) p 11 ap 12, mille kohaselt on rahvuspargi valitseja nõusolekuta rahvuspargis keelatud metsatööd; - Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja II osa p 12, mille kohaselt rahvuspargi valitsejalt metsatöödeks nõusoleku saamiseks /…/ peab vastava loa taotleja /…/ esitama rahvuspargi valitsejale kirjaliku taotluse; -

§ 23

lg 1 p 1 ja p 2, mille kohaselt on metsaomanik kohustatud asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitama metsateatise, mis sisaldab andmeid kavandatud raie liikidest /…/ ja metsakahjustustest; K K, leppides kokku M K`ga Luige maaüksusel kuni 31. detsembrini 2002 lageraie teostamises ning asudes kokkulepitut teostama, rikkus: -

§ 27

lg 3, mille kohaselt metsa kategooria ja metsa kasutamise viis fikseeritakse metsamajandamiskavas /…/ ja need on aluseks metsamajandusliku tegevuse kavandamisel /…/. - Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 13 lg 2 p 5, mille kohaselt oli juhul, kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti, piiranguvööndis keelatud uuendusraie, v.a. turberaie perioodiga 40 aastat /…/; - Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja V osa (piiranguvöönd) p 30 ap 3, mille kohaselt on piiranguvööndis lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, v.a. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja II osas keelatud tegevus, ja keelatud lõppraie lageraiena, v.a. turberaie ja seisundijärgne lageraie. Järgnevalt sõlmisid M K ja K K

1. juunil 2002 Luige kinnistu suhtes lihtkirjaliku kinnistu kasutusvaldusega ja koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. K K teostas eelkirjeldatud tegevusega:
3. aasta juulis tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel ja Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekuta metsatöid Harjumaal Loksa vallas Kotka külas asuval ning Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asetseval Luige kinnistu metsaeraldistel nr 2, 3, 13, 32 ja 49 palgatud metsatööjõu vahendusel. Nimetatud eraldistel teostati uuendusraiet lageraiena, mida
4. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu metsamajanduskavas aastateks 2001-2010 ei olnud Luige kinnistu metsa vastavatel eraldistel ette nähtud. 2001 aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu 6 metsamajanduskava aastateks 2001-2010 kohaselt eraldise 2 osas ei olnud metsamajanduslikke töid ette nähtud, eraldiste nr 3, 13, 32 ja 49 osas oli metsamajandusliku tööna toodud aegjärkne raie. Luige maaüksuse eraldisel nr 2 teostati lageraiet ca 250 meetri pikkusel alal, laiusega eraldise nr 2 kagu osas ca 50 meetrit ning loode osas ca 100 meetrit. Luige maaüksuse eraldisel nr 13 oli lageraielangi pikkus ca 400 meetrit ning laius ulatus kohati 50 meetrini. Selliste parameetritega lageraie tegemisel mindi vastuollu

§ 29

lg 3 p 1, mille kohaselt ei tohi kaitsemetsa majandamisel lageraielangi laius ületada 30 meetrit ja pindala 2 hektarit. K K palkas metsatööjõu OÜ-st Kaskla, esitades OÜ Kaskla juhatuse liikmele T H raieõigust tõendava dokumendina

1. juunil 2002 sõlmitud „Kasvava metsa võõrandamise lepingu“ ning enda täidetud metsateatise. Samuti näitas K K metsas ette raiekohad ja -piirid. OÜ Kaskla juhatuse liikmele esitatud metsateatisel oli Luige maaüksuse eraldistel nr 1, 2 ja 3 kavandatud raieliigina märgitud lageraie. Nimetatud eraldised olid kunstlikud ning ei vastanud Luige maaüksusel asuvatele tegelikele eraldistele nr 1, 2 ja
2. OÜ-st Kaskla palgatud metsatöölised ei olnud teadlikud raie ebaseaduslikkusest ning metsatöölised tegutsesid kohapeal puid lõigates teadmisega, et nad teostavad seaduslikku raiet. 2002 aasta juulis Luige kinnistul K K`a ja M K ühise ning kooskõlastatud tegevuse tulemusena ning raietööliste vahendusel teostatud lubamatute raiete käigus saeti maha 1105 puud. Sellise hulga puude kaotus muutis Luige maaüksuse kui Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuva erilise rahvusliku väärtusega pärandkultuurmaastiku ilmet ning tekitas keskkonnale suure kahju, kuna ületas sajakordselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
3. aastal oli kuupalga alammäär 1850 krooni). Keskkonnainspektsiooni arvutuste kohaselt tekitati keskkonnale kahju summas 956 292 krooni.
4. 2002 aasta sügisel (oktoobris-novembris) taas tormikahjustuste likvideerimise ettekäändel ja Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekuta metsatöid Harjumaal Loksa vallas Kotka külas asuval ning Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asetseval Luige kinnistu metsaeraldistel nr 1, 3, 4, 13, 14, 15, 32, 34, 36, 41, 45, 48, 49, 50 ja 51 palgatud metsatööjõu vahendusel. Neist eraldistel 14, 32, 36, 41, 45, 48, 49 ja 50 teostatud raied vastasid lageraie tunnustele, mida ei olnud
5. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu metsamajanduskavas aastateks 2001-2010 Luige kinnistu metsa vastavatel eraldistel ette nähtud. 2001 aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Luige kinnistu metsamajanduskava aastateks 2001-2010 kohaselt eraldiste nr 45, 48 ja 51 osas ei olnudki ette nähtud metsamajanduslike töid, eraldiste nr 14, 32, 36, 41, 49 ja 50 osas oli metsamajandusliku tööna toodud aegjärkne raie. Metsatööjõu palkas K K, kes sõlmis M K omandis olevate Luige, Varblase ja Tihase kinnistute osas tormikahjustuste likvideerimiseks tööettevõtulepingud T M`ga, J M`iga, J K`ga ja samade kinnistute osas tööettevõtulepingu metsamaterjali väljaveoks K E`iga. Raiekohad ja -piirid näitas metsas ette K K. Metsatöölised ei olnud teadlikud raie ebaseaduslikkusest ja nad tegutsesid kohapeal puid lõigates teadmisega, et likvideerivad tormikahjustust, langetavad haigeid puid ning teostavad seda tehes lubatud raiet. 2002 aastal sügisel Luige kinnistul K K`a ja M K ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena raietööliste vahendusel teostatud lubamatute metsatöödega, rikkudes seejuures loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõudeid, saeti maha 841 puud. Sellise hulga puude kaotus kahjustas Luige maaüksuse kui Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuva erilise rahvusliku väärtusega pärandkultuurmaastiku ilmet ning tekitas keskkonnale olulise kahju oluline kahju, 7 kuna ületas kümnekordselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
6. aastal oli kuupalga alammäär 1850 krooni). Keskkonnainspektsiooni arvutuste kohaselt tekitati keskkonnale kahju summas 1 002 345 krooni. Seega pani K.K toime järgmised kuriteod:
7. metsa ebaseadusliku raie suure kahju põhjustamisega keskkonnale, s.o KrK § 155 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja
8. kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise kaitstavale loodusobjektile olulise kahju tekitamisega, s.o KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus M K’le - rahaline karistus 400 päevamäära (päevamäära suurus 71.krooni), millest on maha arvatud eelvangistuses kantud karistus; K.K’le samuti rahaline karistus 400 miinimumpäevamäära ulatuses. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatavad tunnistasid end süüdi ja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada KarS § 357 lg.1 ja KrK § 155 lg.2 p.1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Esitatud tsiviilhagi tuleb jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Sõlmitud kokkuleppest nähtub, et Keskkonnainspektsiooni arvutuste kohaselt tekitasid K. K ja M. K kuritegude toimepanemisega keskkonnale kahju kogusummas 1 958 637 krooni. Nimetatud summa osas esitas Keskkonnainspektsioon 29.01.2003 tsiviilhagi. Kokkuleppemenetluse käigus peetud läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et Keskkonnainspektsiooni esitatud tsiviilhagi jäetakse läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 lg.1 p.4, 179, 180, 175 lg.1 p.4; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M K KrK § 155 lg.2 p.1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses. Süüdi tunnistada M K KarS § 357 lg.1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära suuruses. 8 KarS § 64 kohaselt liitkaristuseks M K’le mõista rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 71.-krooni), so 28 400.- krooni. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka M K poolt eelvangistuses 23.09-02.11.2004.a. viibitud aeg 41 päeva ümberarvestatult rahalise karistuse päevamääradele, st 123 rahalise karistuse päevamäära. Kandmisele jääb 277 päevamäära rahalist karistust, so 19 667.- (üheksateist tuhat kuussada kuuskümmend seitse) krooni. Tõkend – kautsjon 125 000.- (üks tuhat kakskümmend viis tuhat) krooni tagastada kautsjoni tasunud isikule pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada K.K KrK § 155 lg.2 p.1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses. Süüdi tunnistada K.K KarS § 357 lg.1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära suuruses. KarS § 64 kohaselt liitkaristuseks K K’ale mõista rahaline karistus 400 miinimumpäevamäära ulatuses, so 20 000.- (kakskümmend tuhat) krooni. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Ühispangas või Hansapangas arveldusarve 221023778606, viitenumber 4100064939, selgitus: 1-05-92 Tartu mnt kohtumaja. Asitõendid – diskett ja kirjaümbrik koos kirjaga – kohtuotsuse jõustumisel edastada Keskkonnainspektsioonile (Tallinn, Kopli 76). Tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Välja mõista M K’lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 4500.- (neli tuhat viissada) krooni. Välja mõista K K’ilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 4500.- (neli tuhat viissada) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni seoses KrMS 9.peatüki 2.jaos toodud kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: