Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-06-7943 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 august 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7943 (05231400489) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 424järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav M.Õ Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu otsusega Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2, 3; 140 lg 2 p 1, 3; 195 lg 1; 197 lg 1 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat 2 aastase katseajaga;

1. Harju Maakohtu otsusega KrK § 15 lg 2 ja 197 lg 2 p 1, 2; 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta, kohtuotsuste kogumis vabadusekaotus 2 aastat ja 10 kuud;
2. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3; 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 7 kuud, kohtuotsuste kogumis vabadusekaotus 2 aastat ja 6 kuud;
3. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 kuud, kohtuotsuste kogumis vangistus 9 kuud ja 28 päeva Väärtegude toimepanemise eest karistatud 6 korda, nendest 5 korda liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest Kaitsja RESOLUTSIOON Advokaat Leelo Viil
4. M.Õ süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

alusel jätta M.Õale mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud M.Õsuhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.Õ temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.Õjärgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada M.Õale määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.08.2006. 6.

§ 50

lg 1 alusel kohaldada M.Õsuhtes lisakaristust, võttes M.Õalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 8 (kaheksa) kuud.

1. M.Õalt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
3. M.Õalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: M.Õsüüdistatakse selles, et tema olles 14.02.2005 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel arestiga 10 päeva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, uuesti kehtiva karistuse ajal, so 30.04.2005 kella 21.00 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Harjumaal Kõue vallas TallinnTartu mnt
8. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra. Samuti tema 27.08.2005 kella 22.41 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
9. kilomeetril mootorsõidukit Audi 100 Seega M.Õ pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.Õ seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et töötab kolmandat kuud Norras ja on plaanis seal edasi töötada veel kaks kuud. Seejärel tuleb Eestisse tagasi. Enam taolisi süütegusid toime ei pane, kahetseb toimepandut. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.04.2005 kell 21.09 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtuvalt tuvastati M.Õal alkoholijoove indikaatorvahendite Lion SL 2 nr JL21 ja Lion 500 JL5 järgi, millistest esimese reaktsioon oli punane ja teine näitas joovet 0,47 mg/l. Alkoholijoobe tuvastamisega on M.Õnõustunud ning ei nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 6) 30.04.2005 koostatud menetlusaluse isiku M.Õülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et juhtis samal päeval sõiduautot Opel Vectra Kõuelt Ardusse. Kõue tee ja Tallinn-Tartu mnt ristmikul pidas politsei kinni, lasi puhuda indikaatorvahendisse. Näit oli 0,47 mg/l. Tuvastamisega on nõus, ekspertiisi ei soovi. Alkoholi tarbis paar tundi tagasi umbes 1 L Long Drinki. Saab oma teost aru ja kahetseb. (t/l 9) 27.08.2005 kell 22.25 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtuvalt tuvastati M.Õal alkoholijoove indikaatorvahendi Lion 500 SD nr 9L järgi, millise näit näitas joovet 0,66 mg/l. Alkoholijoobe tuvastamisega on M.Õ nõustunud ning ei nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholijoobe määramist veres. (t/l 14) 27.08.2005 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et jõi Vaidas alkoholi ning otsustasid sõita Tallinna. Oli autojuht ja oli roolis. Ületas kiirust ja ei oska öelda miks oli autos rahvast lubatust rohkem. (t/l 15) Koopia Harju Maakohtu 14.02.2005 otsusest M.Õsüüditunnistamises ja karistamises LS §de 7419, 747, 741 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 2 järgi 10 päevase arestiga. (t/l 16) Andmed M.Õsuhtes algatatud täitemenetluste kohta. (t/l 25) Maksu- ja Tolliameti Maksukeskuse infobüroo andmetel on M.Õal olnud 2004 aastal sissetulekuks Vanglast 3029 krooni. (t/l 27) 18.10.2005 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas M.Õ, et 30.04.2005 kella 19.00 ajal tarvitas alkoholi, jõi ära 1 liitri Long Drinki. Enne juhtima asumist tundis, et on kerge joove. Samas tundis, et on võimeline autot juhtima. Tuttava Kalle Arusaare sõiduautot hakkas juhtima Kõue vallast ning sõitis Ardusse. Miks juhtima hakkas ja kuhu sõita tahtis, seda ei mäleta. Tallinn-Tartu mnt ja Kõue tee ristmikul peeti kinni. Alkoholijoobe tuvastamise ja väärteoprotokolliga oli nõus. 27.08.2005 tarvitas alkoholi, jõi Long Drinki, kuid kui palju jõi, ei mäleta. Alkoholi tarbimise lõpetas vahetult enne sõiduauto juhtima asumist. Enne juhtimist tundis end olevat joobes. Kuhu sõita tahtsid, ei mäleta. Sõiduauto Audi 100 registreerimismärgiga 402 MBY kuulub temale, ostis selle Tõnis Truusmannilt 26.08.2005, kuid see ei ole ümber vormistatud. Sõitmist alustas Vaidast Tallinna poole mööda Tartu mnt-d. Mõigus peeti kinni. Joobe tuvastamise ja väärteoprotokolliga oli nõus. Alaealisi lapsi ülalpidamisel ei ole, on huvitatud kokkuleppemenetlusest. (t/l 33-34) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud M.Õsüüd tunnistavaid ütlusi, joobe tuvastamise protokolle ja kohtuotsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava M.Õsüü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.Õvarem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kokku 10 440 krooni ulatuses ning teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest 6600 krooni ulatuses, millised trahvid on tasumata. Süüdistatav on varem kohtu poolt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viimase karistuse kandmiselt vabanes 02.09.2004. Arvestades taolisi isikuandmeid asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval on suured rahalised kohustused tasumata trahvide näol. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Vaatamata kohtupraktikale, mille kohaselt varem reaalselt vangistuse ära kandnud süüdistatavale ei ole uuesti mõistetava vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine põhjendatud, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on tegemist teiseliigiliste süütegudega võrreldes varasematega, mille toimepanemise eest süüdistatavat on karistatud. Sellest saab järeldada, et tegemist ei ole isikuga, kes jätkuvalt toime paneks samaliigilisi süütegusid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kahetsust arvestades on võimalik jätta süüdistatavale mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava seejuures siiski käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes näidata oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt. Kuivõrd süüdistatav on leidnud endale töökoha ja saab sissetulekut, siis võib taolistest asjaoludest teha järelduse, et süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata süüdistatavale katseaja miinimummääras. Karistuse määra valikul asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat on varem väärteokorras korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kahe kuriteo toimepanemises, siis ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras ja karistus tuleb mõista alammäära ületavana. Kuivõrd aga süüdistataval oli tuvastatud mõlemal korral kerge joove, võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Vaatamata sellele, et süüdistataval puudub senini juhtimisõigus, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

§ 50

lg 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Märt Toming kohtunik