1-06-11256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11256
(06231802268)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi V.Ksüüdistus KarS § 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav V.K Varasem karistatus: Kohtla-Järve Linna otsusega ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 Kaitsja Rahvakohtu Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON
- V.K süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2000 (kaks tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
- KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi nelja kuu jooksul 500 krooni kaupa igakuistes võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
- V.Kilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- V.Kilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 509 (viissada üheksa) krooni ja 75 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud kohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: V.Kit süüdistatakse selles, et tema 06.08.2006 kella 21.30 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Tallinnas asuvas korteris, lõi tahtlikult rihmaga oma lapsi S.K ja D.K, tekitades neile füüsilist valu. Seega pani V.K toime teise isiku löömise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kehalise väärkohtlemise. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanuna üle kuulatud S.K,S.K, D.K ütluste, perevägivalla infolehe, politseiametnike ettekannete ja protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga on kohtu arvates süüdistatava poolt temale inkrimineeriatava kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vaatamata sellele, et süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemist eitanud, asub kohus seisukohale, et kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütluste ja politseiametnike ettekannete tõepärasuses, kuivõrd kõik need kirjalikud tõendid riimuvad omavahel. Küll aga erineb kahtlustatava versioon teistest tõenditest. Seetõttu loeb kohus usaldusväärsemaks kannatanute ütlusi ja politseiametnike ettekandeid ning nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2000 krooni, milline kuuluks KarS § 66 lg 1 alusel tasumisele ositi 500 krooni kaupa 4 kuu jooksul. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse määraga, mis on rahalise karistusena ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Seejuures lähtub kohus süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistatavat varem kolmel korral väärtegude toimepanemise eest karistatud ning kuriteo eest mõistetud karistus on kustunud. Seetõttu, arvestades süü suurust ja karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest leiab kohus, et kuigi inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära ulatuses kui ka kuni kolmeaastane vangistus, ei ole süüdistatava isikuandmed sellised, mis tingiks isiku vabaduse piiramisega seotud karistuse kohaldamise. Arvestades süü suurust leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena sellises ulatuses nagu on prokurör süüdistusaktis taotlenud. Märt Toming kohtunik