1-06-9546\1

(05231400904)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi A.Rsüüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi. Prokuröri abi Kadi Ruus Tõkend A.R varem karistatud väärteokorras viimati Rapla Politseiprefektuuri poolt LS § 74`26 alusel rahatrahv 3000 krooni. Ei ole kohaldatud Kaitsja Meelis Masso Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.RKarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks 565 krooni s.o. summas 67 800 (kuuskümmend seitse tuhat kaheksasada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.R´le rahaline karistus 45 200 (nelikümmend viis tuhat kakssada) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada A.Rtasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o. igakuiselt 4 520 (neli tuhat viissada kakskümmend) krooni. Välja mõista A.R´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeerimui arvele 10220034796011 SEB Ühispangas, viitenumber 4100064939 või Rahandusministeerimui arvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939 Rahalise karistuse, sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.Rsüüdistatakse selles, et tema 15.04.2005.a. kella 18.30 ajal, juhtis sõiduautot Ford Mustang, millega liikus Tallinna suunas, mööda Pärnu mnt. Nõmme poolt Hiiu suunas. Enne manöövri alustamist ei ilmutanud vajalikku tähelepanu, ei veendunud ,et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, Pärnu mnt 370 maja juures sooritas manöövri tagasi, ei andnud teed otse liikunud mootorrattale Kawaski, mida juhtis M.A ning põrkas temaga kokku. Liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest põhjustas mootorratturile M.A vasaku reieluukeha killuline murd, vasaku säärluu proksimaalse ( üla ) otsa murd, vasaku kodarluu tüüpilise koha murd ning 12,42 ja 34 hamba murd. Tervisekahjustused ei ole elu ohtlikud, kuid vajavad pikaajalist ravi, mille kestus ületab 4 kuud. Seega A.Rjuhtis mootorsõidukit, rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid, millega põhjustas inimesele raske tervisekahjustuse, see tähendab, et pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.R süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – liiklusõnnetuse akt, millest nähtub ,et 15.04.2005.a. kella 18.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt. 370 „ Hiiu Õlletuba“ ees, kus A.Rsõiduk Ford Mustang reg. märgiga 70 ZAT kaotas juhitavuse möödasõitu sooritades ja sõitis ette otse vastu liikuvale Kawasaki VN800, reg. 2 Märgiga mida juhtis M.A, kes sai vigastada ( t. lk. 2 ); skeem ( t. lk. 3 ); sündmuskoha vaatluse protokoll ( t. lk 4-5 ); fototabelid ( t. lk. 6-15 ); kannatanu M.A kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 587 28.07.2005.a., et M.A tuvastati vasaku reieluukeha killuline murd, vasaku sääreluu proksimaalse ( üla ) otsa murd, vasaku kodarluu tüüpilise koha murd, põrutushaavad lõuatsil ja paremal küünarvarrel ning 12,42 ja 34 hamba murd. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel paiskumisest vastu kõvasid tömpe pindu, need ei ole eluohtlikud, kuid vajavad pikaajalist ravi, mille kestus ületab 4 kuud. Tegemist on raske kehalise haigusega ( t. lk. 28-30 ); A.Rtunnistajana antud ütlused, milles ta kinnitab, et 15.04.2005 aastal toimus Pärnu mnt.-l suunaga linna poole Hiiu ülesõidu juures avarii, kus tema alustades möödasõitu nägi, et vastassuunast tuleb vastu mootorrattur, otsustas mööda sõita kiiremini ning manööverdamise käigus toimus kokkupõrge ( t. lk. 32-33 ); tunnistaja M.A ütlused, milles ta kinnitab, et 15.04.2005.a sõitis mootorrattaga, tihedas liikluses tipptunni ajal Glehni tänavalt Hiiu poole. Hiiu Õlletoa juures alustas sport auto Ford Mustang möödasõitu ning manöövril kaotas sõiduk juhitavuse üle kontrolli, 10 meetrit enne kokkupõrget keeras sõiduk risti põiki mootorratta ette ning toimus kokkupõrge lennates õhku ja maandudes maha ( t. lk. 34-35 ); tunnistaja H.P ütlused, et tema märkas 15.04.2005.a. aadressil Pärnu mnt.-l kahte mootorratast liikumas Nõmmelt Hiiu poole, kuna liiklus oli tihe, siis mootorratas kiirust ei ületanud. Ootamatult keeras ette roheline Ford, juht soovis pööret Hiiu Õlletoa ette , kuid rattur ei jõudnud pidurdada ning sõitis küljepealt sisse Fordile ( t. lk. 36-37); tunnistaja T.L ütlused, et sõites mööda Pärnu mnt. Nõmmelt Hiiu poole, kui ootamatult vastassuunast teostas tume sportauto Ford Mustang manöövri, püüdes külglibisemisega sooritada kannapööret. Kuna manööver toimus ootamatult, siis ei suutnud mootorratta juht pidurdada ja toimus kokkupõrge. Manöövrit sõiduauto poolt teostati suurel kiirusel ning kokkupõrke tulemusel lendas M.Akõrgele õhku olles pea alaspidi umbes 2-2,5 meetri kõrgusel enne maandumist (t. lk. 3839 ); kannatanu M.Aütlused, et tema juhtides mootorratast Kawaski registreerimisnumbriga 15.04.2005.a. kella 18.30 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l Nõmme poolt Pääsküla poole, kui Pärnu mnt 370 juures sõitis ootamatult ette temale sõiduauto Ford Mustang, mille juht sooritas tagasipööret ning seejärel toimus kokkupõrge. Mille taga järel viidi tema Mustamäe haiglasse, kus oli ravil 17 päeva ning juuli kuus ravil samas haiglas 5 päeva. Antud ravi ei ole veel lõppenud ning seoses sellega ei oska nimetada tsiviilhagi summat ( t. lk. 40-41 ); kahtlustatava A.Rütlused, millised on kooskõlas tema tunnistajana antud ütlustega ning millega ta tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult ( t. lk. 43-45 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud, kuid selgitas, et kahetseb toimepandut ning kannatanu tervise kohta on pidevalt huvi tundnud. Temale teadaolevalt on kannatanule kindlustus kahju hüvitanud ning kannatanu temale isiklikult mingeid nõudmisi ei ole esitanud. Süüdistatav A.Ron nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. A.Ron varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab, tema ülalpidamisel on laps. A.Rkaristust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.Rkaristuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.Redaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.Ron võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. A.Rkahetsus ja töökoha ( t lk.65-66, 101) olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Temale mõistetud rahatrahvid on tasutud. Sama leiab kohus, et temale mõistetud rahaline karistus ei saa olla 3 mõistetud rahalise karistuse päevamäära alammääras, vaid karistus tuleb mõista lähtuvalt rahalise karistuse keskmise päevamäära lähedalt. Kohus seisukohale, et A.Rsuhtes on võimalik mitte kohaldada lisakaristust, kuna A.Rpuhul on olemas erandlikud asjaolud, s.t. tema ülalpidamisel on haige raske puudega laps ( t lk.67, 68, 100), seega leiab kohus, et tegemist on erandliku asjaoluga ning ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. Ka arvestab kohus seda, et isikule inkrimineeritud kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Kohtunik 4