p 1; §
K § 40 järgi 15 aastat vangistust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve LK otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust. 08.11.1996 Viru RK – tühistada osaliselt maakohtu otsus tehtud kvalifikatsiooni osas KrK § 17 lg 6 – § 141 lg 2 p 1,2,3; § 17 lg 6 – § 141 lg 2 p 1,2,3,5; §
p 1; §
K § 17 lg 6 – § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi – 10 aastat ja KrK § 101 p 1,8 järgi – 15 aastat; KrK § 40 lg 1 alusel mõista karistuseks 15 aastat vangistust. KrK § 41 alusel liita osaliselt Kohtla-Järve LK 18.11.1992 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistus Karistuse kandmise aja algus on 05.10.1995.a. ja lõpp 05.10.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.10.2005.a. O G’it on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 11 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangistust kannab reaalselt esimest korda. Suhtleb vanglaametnikega korrektselt. Kahel korral on viibinud eesmärgipäraselt väljasõidul. Vangistuse ajal omandas põhihariduse. Töötab vangla raamatukogus abitöölisena. Toimepandud kuritegu mõtestab adekvaatselt, kahetseb juhtunut. Uue kuriteo toimepanemise riske vähendavaks asjaoluks võib pidada enesekehtestamise saavutamist. Nüüdseks arvab olevat suurenenud teadmine isiklikust vastutusest ja õigetest valikutest seaduskuulekaks toimetulekuks. On motiveeritud elama stabiilset elu ja vältima järjekordset vanglasse sattumist. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning vanemate ja õe nõuolek toetada materiaalselt ja moraalselt. Murru Vangla direktor taotleb O G’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetaval olemas kõik tingimused seaduskuulekaks eluks vabaduses ning edaspidine elu sõltub tema soovist ning oskustest elada seaduskuulekalt. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud O G, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et O G’i ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. O G’i kannab karistust röövimise ja tapmise eest. O G on ära kandnud üle 2/3 karistusest, teda iseloomustati üldjoontes positiivselt, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab ,et O G’i käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kriminaalhooldaja arvamusest ilmneb , et on kinnipeetaval olemas kõik tingimused seaduskuulekaks eluks vabaduses ning edaspidine elu sõltub tema soovist ning oskustest elada seaduskuulekalt. Ka varem on ta olnud korduvalt kohtulikult karistatud, oli määratud 2 tingimuslikku karistust avalike varguste eest , kuid jälle O G pani toime uue raskeima kuriteo – inimese tapmise ja röövimise. Kuigi O G lubab edaspidi elada seaduskuulekalt, tuleb O G’i lubadusse suhtuda kriitiliselt. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 4 aastat 15 päeva) vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus O G’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.