4-06-1507\2

Väärteoasi nr.4-06-1507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 20.09.2006.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Marek Litnevski Vaidlustatud lahend TT PKOparkimiskontrolöri L.L 21.04.2006.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. K005082 E.Bkaristamises Liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik E.B, Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja E.B kohtuvälise menetleja – Tallinna Transpordiameti – esindaja T.R LÕPPOSA Tühistada TT PKOparkimiskontrolöri L.L 21.04.2006.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. K005082 osaliselt karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista E.BLS § 7437 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o. 300.- krooni. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAVA OTSUSE SISU E.Bkaristati rahatrahviga 600.- krooni selle eest, et tema 21.04.2006.a. kella 12.15 ajal parkis sõiduauto Lootsi 13 busside parkimise keelualale liiklusmärgi 383 lisatahvel 891a (välja arvatud bussidele) ja liiklusmärgi 579 (sõiduki sundteisaldamine), segades oluliselt busside parkimist. Sellise tegevusega rikkus LE § 152 lg 1 sätteid. KAEBUSE SISU E.Btaotles kohtule esitatud kaebuses kiirmenetluse otsuse tühistamist või trahvi vähendamist. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil loobus kaebuse esitaja otsuse tervikuna tühistamise taotlusest, paludes üksnes trahvisumma vähendamist. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud parkimise nõuete rikkumist. Ta leidis, et kuna maksis auto kättesaamisel parklast, kuhu sõiduk oli teisaldatud, 440.- krooni, on valesti parkimise eest määratud 600.- kroonine trahv liiga suur. Tema töötasuks on miinimumpalk. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et otsus on seaduslik ja trahv maksimummääras igati õige, sest kaebaja sõiduk takistas busside liiklust. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht, nagu oleks E.Bsõiduk oluliselt takistanud teiste sõidukite liiklust, on antud väärteoasjasse mittepuutuv. Kiirmenetluse otsuses on väärteo kirjeldusena viidatud küll busside parkimise olulisele segamisele, kuid väärtegu on kvalifitseeritud ja menetlusalust isikut karistatud LS § 7437 lg 1 järgi, mille dispositsioonis puudub lisatingimus. Kui sõiduauto häiris oluliselt busside liiklust, tulnuks väärtegu 37 kvalifitseerida LS § 74 lg 2 järgi. Seega ei ole kiirmenetluse otsuses väärteo kirjeldus vastavuses väärteo kvalifikatsiooniga. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel väärteo kvalifikatsioonist, sest selle järgi on määratud menetlusalusele isikule karistus. Kuulanud ära kaebuse esitaja selgituse väärteo kohta ja uurinud väärteotoimikut, leidis kohus, et E.Benda kohtus antud ütlustega on tõendatud tema poolt sõiduauto parkimine selleks keelatud kohta. Väärteotoimikus sellekohased tõendid puuduvad. Kiirmenetluse otsusele on küll lisatud kaks fotokoopiat sõidukist ja mõningatest bussidest (puuduvad originaalfotod), kuid nendelt fotokoopiatelt ei nähtu, et tegemist on sõiduautode parkimise keelualaga, ei nähtu parkimist keelavad liiklusmärgid. Väärteotoimikus puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll. Kuna E.Bkohtus ise tunnistas, et kohal, kuhu ta auto parkis, oli lubatud parkida vaid bussidel, siis ainuüksi tema ütlustega loeb kohus tõendatuks väärteo toimepanemise LS § 7437 lg 1 järgi. Kohus juhib tähelepanu ka ühele väärteomenetlusõiguse rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt. Nimelt selgus kohtuistungil, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo toimepanemise asjaolude kohta menetlusalust isikut üle kuulanud. Menetlusaluseks isikuks oli E.Bkuid ülekuulamisprotokolli on omakäelise seletuse kirjutanud temaga kaasasolnud abikaasa ja seletusele ka allkirja andnud. Sellekohaseid ütlusi andsid kaebuse esitaja ja tunnistajana kohtus üle kuulatud abikaasa N.K. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuvälist menetlust läbiviinud ametnikule ükskõik, kelle ta väärteomenetluse raames üle kuulab. Antud rikkumist peab kohus oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Kuna aga nimetatud rikkumine ei ole kaasa toonud ebaseaduslikku otsust ja E.BLS § 7437 lg 1 ettenähtud süütegu ei eita, puudub kohtul alus otsuse täies mahus tühistamiseks. LS § 7437 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusest ei tulene, miks menetleja pidas vajalikuks karistada E.Btrahviga maksimaalses määras. Kohtuvaidluste käigus põhjendas Tallinna Transpordiameti esindaja seda asjaoluga, et valesti parkimine takistas busside liiklust. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, et ole E.Bkaristatud LS § 7437 teise lõike järgi, mistõttu sellise põhjenduse esiletoomine ei ole asjakohane. Samuti ei ole ka millegagi tõendatud busside liikluse takistamine sõiduauto poolt. Kui sellele kohale parkimine takistab teiste sõidukite liiklemist, siis ei saaks ju ka bussid sinna parkida. Ometi on sellel kohal busside parkimine lubatud. Kaebuse esitaja ei ole varem väärtegude eest karistatud. Kohus leiab, et esmakordse süüteo eest ei ole põhjendatud kõige rangema karistuse määramine, mistõttu E.Bkaristust võib vähendada. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2. 2 Kohtunik 3