KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2006 Tallinn Väärteoasja number 4-06-1647 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Väärteoasi M.R kaebus Põhja PP Põhja PO vanemkonstaabel M.N 19.04.2006 otsusele väärteoasjas nr 2318,06,001171 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja M.R, tema seaduslik esindaja Mare Reiman kohtuväline menetleja Põhja PP juhtivkonstaabel Viktoria Otlot, tõend 247 RESOLUTSIOON Tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1:
- M.Rkaebus jätta rahuldamata.
- Põhja PP Põhja PO vanemkonstaabel M.N 19.04.2006 otsus väärteoasjas nr 2318,06,001171 jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast EV Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud Põhja PP Põhja PO vanemkonstaabel M.N 19.04.2006 otsuse väärteoasjas nr 2318,06,001171 alusel M.R 07.03.2006 kella 00:13 ajal Tallinnas kuulas korteris valju muusikat ning sellega häiris naabrite öörahu, millega pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava teo ja teda karistati rahatrahviga 10 trahviühikut so 600 krooni. Menetlusosaliste seisukohad Kaebuse esitaja M.R palub oma kaebuses otsuse tühistada, kuna leiab, et läbiviidud juurdlus on ühepoolne ja ebaobjektiivne. Mingit öörahu rikkumist ei toimunud. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on seaduslik, motiveeritud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tunnistaja M.V seletab, et 07.03.2006 oli ta tööl välipatrullis, kui sai väljakutse tänavale. Jõudsid kohale tund-kaks hiljem peale väljakutset, natuke peale keskööd. Neid kohtas meeskodanik, kes teatas, et alaealised peavad pidu. Lärmi kuulda ei olnud. Koputasid uksele nii käega kui ka võtmega, kuid keegi ust ei avanud. Meeskodanik väitis, te ta on ühistu esimees ning selle korteri noortega on ka varem olnud probleeme. Tunnistaja H-M.Z seletab, M.R on tema sõber ning ta oli külas. Kella 20.00 paiku kuulasid muusikat. Naabrimees koputas uksele ning M läks temaga vestlema. Mees rääkis vene keeles, aga millest, tunnistaja ei tea. M pani muusika kinni, siis nad sõid ja hakkasid filmi vaatama. Vist enne filmi vaatamist käisid koertega ka õues. Peale filmivaatamist heitsid magama. Politsei käimist ei kuulnud, said sellest hiljem teada. Tunnistaja V.M seletab, et tema elab teises trepikojas, kuid tema magamistoa sein on kaebuse esitaja korteri seinaks. Nimetatud korteris on tihti kõva muusika peale 23.00 ning selleks, et saada öörahu on ta koputanud vastu seina või käinud korteri ukse taga. Tunnistaja on pöördunud ka politsei poole. Arutatava juhtumi korral oli muusika jälle väga kõva peale kella 23:
- Tunnistaja läks korteri ukse taha, andis uksekella ni ng ukse avasid noorukid aj üks tütarlaps. Käitusid ülbelt, M.Rkohta ütlesid, et magab. Tunnistaja kutsus välja politsei ning politsei tuligi ca tunni või natuke rohkem aja pärast. Läksid ukse taha, andsid uksekella ning ootasid. Korteris oi vaikne, kuid ust ei avatud. Politsei koputas ka vastu ust taskulambiga, kuid ikka ei avatud. Hinnates tunnistajate seletusi kogumis, leiab kohus, et kohtuliku tõendina saab kasutada tunnistajate M.V /politseinik/ ja V.Mseletusi, kuna need riimuvad omavahel ning on piiritletud ajalise intervalliga sündmuse toimumise ajas. Tunnistaja H-M.Zseletus on kantud soovist aidata kaasa kaebuse esitaja positsioonile ning seetõttu ei ole tema poolt toodud faktilised asjaolud hinnatavad kohtuliku tõendina. Kaebuse esitaja pole väärteoasja menetlemisel kasutanud oma õigust esitada vastulauset, seega juba väärteoasja menetlemisel ei ole ta leidnud, et tema ja tema tegevuse suhtes protokollis toodud andmed ei vastaks tegelikkusele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et tunnistaja V.M, kes elab korteris 37 pöördus politsei poole, sest korterist 20 kostab pidevalt kõva muusikat, mis häirib tema kui naabri normaalset elu. Vestlemisel M.R naerab näkku ja teatab, et politsei ei tee talle midagi. Kohus leiab, et M.R on toime pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuna kõva muusika kuulamine peale kella 23:00 ei ole lubatud. Oma tegevusega on M.R häirinud naabrite öörahu. Kuna tegemist on inimeste ühiskoduga, kus normaalseks eluks peavad seal elavad isikud kinni pidama Tallinna Linna avaliku korra eeskirjadest ning ilmutama lugupidamist kaaskodanike vastu, siis öösel valju muusika kuulamine M.Rpoolt on avaliku korra rikkumine ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Karistus on mõistetud miinimummääras, Kohtunik: