Väärteoasi nr. 4 – 06 - 2870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- oktoobril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: H.L kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- septembril 2006 a. H.Lkaebust otsusega väärteoasjas nr. 2314, 06, 010501 tema suhtes mõistetud ka-ristuste suhtes ja tema poolt toimepandud rikkumisi kvalifitseerida ühe rikkumisena tuvastas: Kaebuses H.Ltaotleb tema poolt toimepandud väärteod kvalifitseerida ühe rikkumi-sena ja võttes arvesse asjaolu, et juhiload on talle eluliselt vajalikud, sest vastasel juhul kaotab töökoha ja jääb maksuvõimetuks pere ees. Kohtuistungil kaebaja jääb kaebuse sisu juurde. Lisab, et vajalik tema suhtes mõistetud karistused liita ja taotleb juhilubade alles jätmist. Ta töötab automüügifirmas. Tol õhtul ta istus sõbraga baaris ja jõi söögi kõrvale kaks kannu õlut. Pärast sööki ta arvas olevat kaine ning hakkas sõitma. Ta peatati politseinike poolt ja ta edastas neile nõutavad dokumendid. Seejärel politseinikud käskisid tal sõita üle risttee ja siis tee äärde pidama jääda. Ta ei oska selgitada, miks eiras politseinike märguannet ja ei peatunud ning sõitis edasi. Saab tagantjärele aru, et tegi suure vea ja kahetseb juhtunut. Ta tunnistab end rikkumises täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut. Ta töötab Elke auto Toyota keskuses ja juhilubade allesjäämine on talle eluliselt tähtis. Ta teeb töökohas autodega proovisõite ja transpordib kasutatud autosid remonti. Tema suhtes mõistetud rahatrahvid on põhiliselt tasutud. Kohtutäituri juures on määratletud maksegraafik. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et otsust kergendada ei saa. Karistusregistri õiendist nähtub, et Lon varem karistatud samalaadse teo eest, mootorsõiduki juhtimise õigus on peata-tud 24 kuuks. Määratud karistus ei ole mõju avaldanud, jätkab rikkumiste toimepanemist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Lon enne selle väärteo toimepanemist karistatud 2004 a. novembris rahatrahviga 900 krooni ja mõistetud rahatrahv on ka täielikult tasutud. Tartu Maakohtu otsuse alusel 2002 a. ta tunnistati süüdi KrK § 204 lg. 3 järgi ja mõistetud karistusega võeti temalt ka mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel ei ole karistust kergendavaks asjaoluks märkinud kahetsust, sest sellele on viidanud oma seletuses ka L, sa-muti ka kohtuistungil Lehtoja puhtsüdamlikult kahetses politseiniku poolt antud korraldust pärast ristteed seisma jäämise eiramist. Kohus on seisukohal, et L karistust kergendavaks asja-oluks on tema puhtsüdamlik kahetsus ja seetõttu kuulub vähendamisele ka mõistetud rahatrahv. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada H.Lkaebus osaliselt Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2314, 06, 010501 H.Lsuhtes mõistetud rahatrahv. Süüdi tunnistada H.LLS § 74 – 30 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt vormistatud otsuses märgitud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.