1-06-11458\2

Kriminaalasi nr 1-06-11458 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.oktoobril 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11458 Eeluurimiskohtunik Margot Mikler Taotluse esitaja V.M Kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokurör A.K 01.09.2006 määruse tühistamiseks RESOLUTSIOON

1. Jätta V.Mi kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokuröri A.K01.09.2006 määrusele rahuldamata.
2. Käesoleva määruse ärakirjad edastada V.Mile , Riigiprokuratuurile ning lisada kriminaaltoimikule. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kaebuse motiivid: 11.09.2006 esitas V.M Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 01.09.2006 määrusele, leides, et vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele, kaebaja seisukohalt on asjas avalik menetlushuvi ja ta on saanud materiaalset kahju, kriminaalasja lõpetamisega on rikutud tema õigusi. Materjalidest nähtuvalt lõpetati Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi H.K 25.07.2006 määrusega menetlus kriminaalasjas nr 06730000129 V.Esuhtes KarS § 263 p 1 järgi selles, et 14.03.2006 kell 18.30 Tallinnas, Tammsaare tee 137, Mustamäe Linnavalitsuse saalis garaažikooperatiivi koosolekul lõi V.EV.Mi rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu. Kriminaalmenetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 sätete alusel ning määruse kohaselt oli V.Evõtnud endale kohustuse maksta hiljemalt 25.09.2006.a. 2000 krooni riigi tuludesse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi H.K 25.07.2006 määruse motiivide kohaselt V.E(J) on toime pannud II astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära ( KarS § 263 p1 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega), kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades ei ületaks võimalik mõistetav karistus sanktsiooni keskmist määra, V.E ei ole varem kohtulikult karistatud ja kuna tema süü ei ole suur, puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi , seega kuulub kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele ja V.E tuleb panna kohustus maksta kindel summa riigituludesse. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi H.K määrusele esitas kannatanu V.M kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokurör oma määruses leidis, et kaebus on põhjendamatu ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigiprokuröri määruse motiivide kohaselt KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei ole vaja saada kannatanult nõusolekut. KrMS § 202 lg 7 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamine on antud eranditult prokuröri pädevusse ning seega saab vaid tema otsustada kas isiku süü on väike ning kas edasiseks menetlemiseks on avalik huvi. Tunnuste „ isiku süü ei ole suur“ ning „avaliku menetlushuvide puudumine“ puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb prokuröri kaalutlusõiguse piiresse. Seega tegemist on kaalutlusõigusega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK lahend 3-1-1-85-04). Nimetatud otsuse puhul tuleb edasikaebemenetluses kontrollida üksnes seda kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigiprokurör leiab, et ringkonnaprokuröri abi otsustus vastab kriminaalmenetluse eesmärkidele ning kannatanu õigusi sellega rikutud ei ole. Vastavalt KrMS § 228 menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise ning Riigiprokuratuurile kaebuse prokuratuuri vastava määruse peale. Vaidlustatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisel ei ole menetlusnõudeid rikutud, seega puuduvad seaduses sätestatud eeldused selle tühistamiseks. Kriminaalasjas ei ole kannatanu ,vaidlustades kriminaalmenetluse lõpetamist, osutanud ühelegi kannatanu põhiõigusele, mida oleks kannatanul võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse raames. Tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul aga õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist, varalise ja/või mittevaralise kahju heastamist saab kannatanu nõuda tsiviilkohtumenetluse korras (RK lahend 3-1-1-18-06 ). Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri riigiprokuröri 01.09.2006 koostatud määrusega ja asja materjalidega, nõustub riigiprokuröri määruses toodud motiividega ja leiab, et riigiprokuröri määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi lõpetas H.K 25.07.2006 määrusega menetlus kriminaalasjas nr 06730000129 V.E KarS § 202 sätete alusel, so avaliku menetlushuvi puudumise korral kui süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Taolisel alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei ole vaja saada kannatanult nõusolekut. KrMS § 202 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamine on Kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt antud eranditult prokuröri pädevusse ning ainult prokurör saab otsustada kas isiku süü on suur ning kas kriminaalmenetluse edasiseks menetlemiseks on avalik menetlushuvi. Tegemist on prokuröri diskretsiooniotsusega, kus kriminaalmenetlusest tuleneva pädevusega prokurör otsustab kas ta soovib rakendada süüteo toimepannud isiku suhtes seadusega ettenähtud õiguslikku tagajärge või mitte. Taolise otsustuse tegemisel on prokurör seadusest tulenevalt sõltumatu. Kriminaalasjas ei ole kannatanu V.M, vaidlustades V.E suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist, osutanud ühelegi kannatanu põhiõigusele, mida oleks kannatanul võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse raames. Aule ja heale nimele tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju heastamist saab kannatanu nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul aga õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (RK lahend 3-1-1-18-06 ). Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub ning juhindudes KrMS § 231 lg 3 p 1 sätetest tuleb V.Mi esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 01.09.2006 määrusele kriminaalasjas nr 06730000129 jätta rahuldamata. Margot Mikler kohtunik