4-06-3811\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 4-06-3811 05.oktoober 2006 Eda Murak M.Nväärtegu Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi, Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar V.V 16.08.2006 otsus väärteoasjas nr 2314,06,014671 Istungil osalenud isikud kohtuväline menetleja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonnast H.K kaebuse esitaja M.N Resolutsioon Tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1:

1. Mitte rahuldada M.Nkaebust.
2. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar V.V 16.08.2006 otsus väärteoasjas nr 2314,06,014671 jätta muutmata
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi abil 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar V.V16.08.2006 otsusest väärteoasjas nr 2314,06,014671 nähtub, et M.Njuhtis 27.07.2006 kella 06.25 ajal Tallinnas, Laagna teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldus vahendiga lubatud sõidukiiruse 91 km/h võrra, liikudes kiirusega 166+/-5 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid, millega pani toime väärteo Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi ning teda karistati rahatrahviga 175 trahviühikut so 10500 krooni ning LS § 7422 lg 5 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus 2-ks kuuks. Menetlusosaliste seisukohad Väärteo toimepanija M.Nei eita, et ta pani toime väärteo, kuid leiab, et lisakaristus ei vasta tema poolt toimepandule, kuna kiiruse ületamine toimus seetõttu, et ta hilines tööle. Kaebuse esitaja palub arvestada, et ta ei ohustanud teisi liiklejaid. Samuti palub arvestada, et tema töökoht nõuab juhilubade olemasolu ning nende peatamine tähendab töökoha kaotust. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning puudub õiguslik alus lisakaristuse tühistamiseks. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et M.Nsuhtes tehtud otsustus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ning aktsepteeritav. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M.Njuhiload alates 1999 aastast. Kohus möönab, et väärteo toimepanija ei oma kehtivaid liiklusalaseid karistusi. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kiiruse ületamine oli 91 km/h võrra, mis näitab M.Nkergemeelset suhtumist liiklusesse. Tema poolt esitatud põhjendused – hilinemine tööle, kuiv teekate, hea nähtavus ning teiste liiklejate puudumine – ei ole kohtu arvates aktsepteeritavad, kuna nimetatu ei anna alust suhtuda üleolevalt kehtestatud liikluseeskirjadesse. Selles, et lubatud sõidukiiruse ületamine oma rikkumise iseloomult juba ohustab kaasliiklejaid, ei saaks aga keegi kahelda. See peaks kohtu arvates olema üldteada asjaolu, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab kaasliiklejate ja rikkuja enese elu, tervist ja vara, kuivõrd liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et sellise ohu saabumist vältida või muuta selle võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on aga võimalik vaid siis, kui liiklejad jälgivad liikluskorraldusvahenditel leiduvat informatsiooni ning käituvad sellele vastavalt. Seejuures peab kohus oluliseks ka kiiruse ületamise kohta, so Laagna teel, kus on lubatud sõidukiirust teadlikult vähendatud 70le kilomeetrile tunnis juba inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste tõttu sellel teelõigul. Sellele vaatamata ei pidanud kaebaja vajalikuks oma sõiduki liikumiskiirust kohandada liikluskorraldusvahenditele vastavaks. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks ongi lubatud sõidukiirust ületada ning arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust leiab kohus, et kaebaja enese tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu lubatud sõidukiiruse ületamisel sellises ulatuses. Kahetsuse mainimine kaebuses taolise rikkumise puhul on kohtu arvates täiesti kohatu. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kaebajalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2 kuuks, seega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et karistuse määramisel keskmise määra kohaldamine on põhjendatud, kuivõrd väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis saanuks seega vastavalt kas leevendada või karmistada karistust võrreldes ettenähtud sanktsiooni keskmise määraga. Arvestades, et kiirust ületati 91 km/h võrra, ei piisa pelgalt rahatrahvist kaebaja mõjutamiseks ning kohtu arvates on LS § 7422 lg 5 sätete kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud ning puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks LS § 7422 lg 5 sätete kohaldamise osas. Küll on kohus veendunud selles, et kaebaja eemaldamine liiklusest vähemalt kaheks kuuks peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asjaolu, et kaebajal on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks kaebajal iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Seega peaks kaebaja ise tegema kõik selleks, et ta järgib liikluseeskirja nõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohus leiab, et kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda kaebajale inkrimineeritud rikkumise ulatust ja tahtlikku iseloomu ning ei saa seetõttu olla ka vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtunik: