Obsah (8)

§ 29§ 30§ 32§ 78§ 77§ 79§ 2§ 191

Ärakiri 4-06-4573 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2006. a Haapsalu Väärteoasja number 4-06-4573 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Heidy Raudal (

§ 29lg 1 p 4 alusel, kuna teos ei ilmne kuriteo tunnuseid.

3. Tühistada 06.10.2006 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määrus osaliselt väärteomenetluse lõpetamises

§ 30

lg 1 p 1 tunnustel, kuna puuduvad väärteomenetluse seadustikus sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. 4.Saata määruse koopia Heidy Raudal`ile ja Lääne PP Haapsalu PJ-le. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud 05.07.2006 alustati väärteoasjas nr 257006001961 menetlust KarS § 262 tunnustel Heidy Raudal avalduse alusel. 18.09.2006 lõpetas Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel M.Oidjärv määrusega väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

H.Raudal esitas nimetatud määrusele kaebuse, milles palub väärteomenetluse lõpetamise määrus tühistada. 06.10.2006 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määrusega vanemkomissar V.Pärn jättis H.Raudal`i kaebuse rahuldamata. Määruses leitakse, et internetiportaalid Rate.ee ja Delfi.ee tuleb KarS § 262 mõistes lugeda avalikeks kohtadeks kuna sinna on juurdepääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Solvamist avalikus kohas, millega rikutakse teiste isikute rahu, tuleb KarS § 262 mõistes lugeda avaliku korra rikkumiseks. Seega pidanuks konstaabel M.Oidjärv tuvastama väärteo toimepanija viimase vastutusele võtmiseks. Antud väärteo puhul on süüdlaseni jõudmine võimalik tuvastades internetiportaalides kasutajanimede taga peituva(te) isiku(te) tegelikud isikuandmed või kommentaaride edastamiseks kasutatud arvuti(te) IP-aadress. KrMS § 117 kohaselt kogutakse andmeid üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite kohta elektroonilise side võrgu operaatorilt või posti- või elektroonilise side teenuse osutajalt, et teha kindlaks sõnumi edastamise fakt, kestus, viis ja vorm ning edastaja või vastuvõtja isikuandmed ja asukoht ning kogutud andmed vormistatakse jälitusprotokollis. Seega on tegemist jälitustoiminguga.

§ 32lg 1 keelab väärteomenetluses tõendite kogumise jälitustoiminguga.

Seega puudus konstaabel M.Oidjärvel võimalus süüdlast tuvastada, mistõttu pidanuks väärteomenetluse lõpetama

§ 30lg 1 p 1 tunnustel.

Kaebus 19.10.2006 saabus kohtusse H.Raudal kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määrusele 06.10.2006. Kaebus esitaja leiab, et vanemkomissari V.Pärn seisukohaga, et väärteomenetlus tulnuks lõpetada

§ 30lg 1 p 1 tunnustel, ei ole võimalik nõustuda.

Kaebuse esitaja nõustub sellega, et tegemist on avaliku korra rikkumisega avalikus kohas. Kuid kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata asjaoluga, et solvava sisuga inimväärikust alandavaid kirjutisi tuli alates 2005 aastast. Tegemist on psüühilise vägivallaga toime pandud kuriteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi. Seega tulnuks menetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 4 alusel, kuna teos ilmnevad kuriteo tunnused.

Kaebuse esitaja leiab, et jääb arusaamatuks, millistel asjaoludel on määruses otsustatud, et otstarbekuse kaalutlusel tuleb menetlus lõpetada. Millest lähtudes on otsustatud, et kaebaja, tema vanemate rahu rikkumine ja lapse inimväärikuse alandamise menetlemine ei ole otstarbekas. Kaebaja leiab, et tegemist on psüühilise vägivallaga toime pandud avaliku korra rikkumisega. Eeltoodu alusel palub kaebaja tühistada 06.10.2006 V.Pärna poolt tehtud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määrus. Kohtu seisukoht

§ 78

lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see oli esitatud. Määruses on välja toodud asjaolu, et kuna konstaablil puudus võimalus süüdlast tuvastada, siis tulnuks menetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel s.o.

otstarbekuse kaalutlusel.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab tõepoolest võimaluse, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise aluseid ei ole eraldi

välja toodud.

§ 2

kohaselt, kui

ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärtoemenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus leiab, et ka väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse tõttu tuleks asjaolusid kaaluda lähtuvalt KrMS § 202 lg 1 ja § 203 lg 1 sätestatust. Loomulikult on igakordselt menetleja otsustada, kas ja millised põhjused on olemas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kuid kohus leiab, et asjaolu, et süüdlast ei ole suudetud selgeks teha, ei anna alust menetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Käesoleval juhul aga muid aluseid kaevatavas määruses välja ei ole toodud ja kohus leiab, et otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine oli põhjendamatu.

§ 29lg 1 on toodud väärteomenetluse lõpetamise alused. Selles loetelus ei ole analoogselt kriminaalmenetlusega (Kr

MS § 200-1) sätestatud võimalust, et väärteomenetluse võib lõpetada, kui ei ole suudetud süüdlast kindlaks teha. Kuna

on väärtoemenetluse lõpetamise alused eraldi välja toodud, ei kuulu käesoleval kohaldamisele ka KrMS sätted. Kaebuse esitaja leiab, et menetlus oleks tulnud lõpetada

§ 29lg 1 p 4 alusel, kuna teos esinevad Kar

S § 263 p 1 sätestatud kuriteo tunnused. KarS § 263 p 1 näeb kuriteona ette rahu või avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS kommentaarides (kirjastus Juura, Tallinn 2004 lk 565) on leitud, et avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu KarS § 120-122 mõttes. KarS § 121 näeb vägivallateona ette kehalise väärkohtlemise ja KarS § 122 piinamise, milliste vägivallategude kohta kaebuses tõendeid ei ole esitatud. Kaebuse esitaja on leidnud, et tegemist on vägivallaga toime pandud kuriteoga, kuna tegemist oli psüühilise vägivallaga. KarS § 120 näeb kuriteona ette tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et internetikommentaarides, millede aluse käesolev menetlus alustati ja mis asja materjalide juurde on lisatud, ei sisaldu KarS § 120 ettenähtud kuriteokoosseis. Seega leiab kohus, et tegu ei ole võimalik kvalifitseerida KarS § 263 p 1 järgi ja väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29lg 1 p 4 järgi alust ei ole.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.Raudal kaebus osas, kus taotletakse väärtoemenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 4 alusel, tuleb jätta rahuldamata.

Samas aga leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsustus lõpetada menetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel, tuleb tühistada.

Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole kohtule esitatud asjaolusid, miks annaks aluse väärtoemenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 või

§ 30

sätestatud alustel.

§ 191

p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada

§ 79

kohaselt tehtud kohtu määrusele, millega on lahendatud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige