1-06-8884\2

(05237301330)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi K L süüdistuses KarS § 215 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Prokurör Kati Miitra Süüdistatav K L - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, algharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötab ehitusel juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld (eeluurimisel oli kahtlustatavana kinni peetud 28.-30.märts 2006.a.) Kaitsja advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K L KarS § 215 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuud vangistust. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, millest lugeda kantuks eelvangistuse 3 päeva (28.-30.03.2006.a.). 2 Kohaldades KarS § 74 sätteid, ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui K. L 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata K. L kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista K. L kuriteoga tekitatud kahjude katteks: 2.
3. 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni A K kasuks; 2.
4. 5 000 (viis tuhat) krooni V P`i kasuks. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel nimetatud summad välja nõuda tema emalt K, J’lt (elukoht: XXXXXXX).
5. Välja mõista K. L menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjatele makstavast tasust 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskuld sisse nõuda tema emalt K, J. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. K. L ajavahemikul 08.-10.10.2004.a. Tallinnas Trummi 38 f maja juures võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil avas A K sõiduauto VAZ 21063 (registrimärgiga 839 MAE) juhipoolse ukseluku kaasasolnud korterivõtmega, tungis sõiduki salongi, murdis rooliluku, ühendas süüteluku juhtmed, käivitas mootori ning sõitis parkimiskohast minema. Harku metsas sõitis ta autoga kraavi, jättis auto sündmuskohale ning lahkus. Võõra vallasasja ajutise ebaseadusliku kasutamisega omastamise eesmärgita pani K. L toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema ajavahemikul 10.-11.11.2004.a. XXXXXX asuva maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avas V. P kasutuses oleva sõiduauto Ford Scorpio (registrimärgiga 613 FAA) lukustamata juhipoolse ukse, murdis süüteluku, ühendas juhtmed ja sõitis autoga oma elukohta XXXXX. Seal paigaldas ta autole leitud registreerimisnumbrid, sõitis Kivimäele, kus teda märkasid politseinikud, ning põgenedes jättis K. L auto Harku metsa. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 13.-15.12.2005.a. Harjumaal Saku vallas Kiisa alevikus, viibides aiandusühistu XXXXXXX, sisenes aknaklaasi lõhkumise teel kõrvalhoonesse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt ära arvutikomplekti Microlink (6 770 kr), protsessori MMX 166 (5 000 kr), magnetofon-raadio Sanyo (3 000 kr), televiisori Panasonic (4 000 kr), rolleri koos võtmega (15 000 kr), sõiduauto Volkswagen Passat võtme (4000 kr), võtmekimbu koos võtmetega 3 (500 kr), ühe karbi CD toorikutega (40 tk ehk 120 kr), 15 CD plaati ja 10 DVD plaati ( 2000 kr) ning materiaalse väärtuseta kaableid, juhtmeid ja laadijaid. Vargusega tekitas ta A J varalise kahju 40 390 krooni. Korduva vargusega, mis oli toime pandud sissetungimisega, pani K. L toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K. L tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et K. L süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule eeluurimisel ning kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - kannatanu A K avaldusega politseile ning tema ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 2, 4-5, 36-37); - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega, s.o. Harku metsast leitud sõiduauto VAZ 21063 tehtud fotodega (tl. 10 – 16); - kannatanu V P avaldusega politseile, tema ütlustega eeluurimisel ja allkirjaga sõiduauto kättesaamise kohta (tl. 39, 41 – 42, 58, 59 - 60; 61 – 62; 109 - 110) - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega (tl. 45 – 50 – Harku metsast leitud sõiduauto Ford valede numbrimärkidega); - tunnistaja R R ütlustega (tl. 89 – 91); - kannatanu A J avaldusega politseile, tema ütlustega eeluurimisel ja allkirjadega kättesaadud asjade kohta (tl.141, 143-144, 154 – 155, 171; 175 – 176; 198); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga XXXXX abihoones (tl.145 – 151); - asitõendite vaatlusprotokollidega (tl. 156 – 170, 196-197); - kahtlustatava K. L enda ütlustega kohtueelses menetluses ning tema ütluste olustikuga seostamise protokolliga (tl. 28 – 29; 96-98;104-105; 182 - 184). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K. L süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kannatanu A. J on asjad tagasi saanud ning asjade lõhkumisega tekitatud kahju on talle täielikult hüvitanud tsiviilkostja J K. Kannatanu A. K on esialgselt hinnanud oma auto väärtuseks 5 000 krooni (tl. 2, 4-5 s.o. avaldus ja ülekuulamine 2004.a.). 2006.a. esitas aga hagi summas 5 500 ja põhjendas seda asjaoluga, et ärandatud auto turuväärtus oli tol ajal 7 000 krooni; pärast auto avariilisena kättesaamist müüs ta selle maha 1 500 krooniga, mitte enam turuhinnaga. Kuna kirjalikke tõendeid auto maksumuse või hindamise kohta pole ta esitanud, loeb kohus põhjendatuks tema hagi summas 3 500 krooni ( s.o. 5000 kr miinus 1 500 kr). Kannatanu V. P on sõiduauto eeluurimisel kätte saanud ja 2004.a. oma kahjuks lugenud seoses auto lõhkumisega 5 000 krooni (tl.61 - 62). 2006.a. väitis ta, et avariiline auto läheb lammutamisele ning kahju on talle tekitatud 10 000 krooni. Viimase summa tõendamiseks pole ta esitanud õiendit või tõendit auto väärtuse või hindamise kohta. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks tsiviilhagi summas 5 000 krooni. 4 Nii A. K kui V. P on õigus esitada täiendavaid nõudmisi süüdlase vastu tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse mõistmisel lähtub kohus K. L süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust ja kahjude osalist vabatahtlikku hüvitamist; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, kes kuritegude toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajal on alaealine. Esimesed 2 episoodi on ta toime pannud 14-aastasena. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega, et K. L on põhjendatud ja otstarbekohane karistada vangistusega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve kehtestamisega, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Kuna tegemist on alaealisega, kellele menetluskulude hüvitamine käib ilmselt üle jõu ning arvestades tema ja tema perekonna varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud osaliselt riigi kanda (sundraha ja ekspertiisitasud täies ulatuses, määratud kaitsjatele makstud tasud osaliselt). Alaealisel vajalike vahendite puudumisel jätab kohus menetluskulud KrMS § 188 alusel tema ema (tsiviilkostja J K) kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
6. Kohtunik