← Eesti

1-04-85\5

Obsah (5)§ 161§ 1486§ 14811§ 160§ 28

Kriminaalasi nr 1-04-85 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 07. aprill 2006. a. Tartus koht Kriminaalasja number 1-04-85 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Koht

§ 161

, § 1486 lg 1 ja § 14811 järgi Prokurör Kristiina Laas Süüdistatav Urmas Kolsar varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta Kaitsja van.adv. Kalev Bachmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Urmas Kolsar

§ 161

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses, s.o summas 20 800.00 (kakskümmend tuhat kaheksasada) krooni. Süüdi tunnistada Urmas Kolsar

§ 1486

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 5200.00 (viis tuhat kakssada) krooni. Süüdi tunnistada Urmas Kolsar

§ 14811

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (saja) päevamäära ulatuses, s.o summas 10 400.00 (kümme tuhat nelisada) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista Urmas Kolsarele rahaline karistus 20 800.00 (kakskümmend tuhat kaheksasada) krooni. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Hansapanka või SEB Eesti Ühispanka 10220034796011 viitenumber

  1. Urmas Kolsare suhtes kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi summas 195 604.50 krooni (ükssada üheksakümmend viis tuhat kuussada neli krooni ja viiskümmend senti) OÜ Rent kasuks. Menetluskulud: Välja mõista Urmas Kolsarelt riigituludesse menetluskulu sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni. Kohtukulu kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003480017, viitenumber
  2. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
  3. aprill
  4. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon Urmas Kolsare süüdistatakse selles, et tema, olles ajavahemikul aprillist
  5. a. kuni
  6. oktoober
  7. a. OÜ Rent, registrikood 10251430, juriidiline aadress xxx, Tartu, juhataja ja ainuosanik, kellel on vastavalt äriseadustiku § 180 lg-le 1 osaühingu juhtimise ja esindamise ning vastavalt äriseadustiku §-le 183 raamatupidamise korraldamise kohustus ning kellel on eeltoodust tulenevalt haldamis-, järelevalve-, juhtimis- ja varaliste väärtuse liikumist korraldavad ülesanded, s.o. ametiisikuks

§ 160

lg 1 mõttes, 2001.aastal kui OÜ Rent majandustegevus oli sisuliselt lõppenud ning OÜ Rent netovara oli vähem kui pool osakapitalist, mil Urmas Kolsarel kui OÜ Rent juhatajal tekkis kohustus kutsuda kokku OÜ Rent osanike koosolek, et võtta vastu ÄS §-s 176 ettenähtud otsus, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit sellega, et rikkudes OÜ Rent põhikirja p 5.2, mille kohaselt juhataja peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega, ajavahemikul 02.01.29.12.

  1. a. tahtlikult raiskas tema korralduses olevat OÜ Rent vara, tehes OÜ Rent arvelt ja kassast väljamakseid kokku 195
  2. 50 krooni (summa ilma 2 käibemaksuta), millised väljamaksed ei olnud OÜ Rent huvides ja ei olnud seostatavad OÜ Rent 2001.a. majandustegevusega, kulutades nimetatud summa kas isiklikuks otstarbeks või 3.isikute huvides, põhjustades sellega OÜ-le Rent ja OÜ Rent võlausaldajatele kahju 195
  3. 50 krooni, s.o. olulise kahju. Seega pani Urmas Kolsar toime

§ 161(Kar

S § 289, s.o ametiseisundi kuritarvitamine) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Tema, olles ajavahemikul aprillist

  1. a. kuni
  2. oktoobrini
  3. a. OÜ Rent (pankrotis) juhatuse ainuliige, esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale 25.01.
  4. a. OÜ Rent (pankrotis) 2000.a. raamatupidamise aastaaruandes teadvalt ebaõigeid andmeid, näidates raamatupidamise aastaaruandes seisuga 31.12.
  5. a. andmed 30.09.
  6. a. seisuga, s.h näitas
  7. a. kahjumit 36 688 krooni võrra väiksemana, s.t OÜ Rent (pankrotis)
  8. a. aruandeaasta kahjum oli tegelikult -189 979 krooni; 17.07.
  9. a. esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale OÜ Rent (pankrotis)
  10. a. raamatupidamise aastaaruandes teadvalt ebaõigeid andmeid, näidates
  11. a. kahjumit 36 688 krooni võrra suuremana, s.t OÜ Rent (pankrotis) aruandeaasta kahjum oli tegelikult – 168 868 krooni. Seega pani Urmas Kolsar toime

§ 1486lg 1 (Kar

S § 381, s.o varalise seisundi ebaõige kirjendamine) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järelevalveõiguslikule riigiasutusele teadvalt ebaõigete andmete esitamise majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta. Tema, olles ajavahemikul aprillist

  1. a. kuni
  2. oktoobrini
  3. a. OÜ Rent(pankrotis) juhatuse ainuliige, rikkus alates 30.09.
  4. a. äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 nõudeid, jättes kokku kutsumata osanike koosoleku, kui bilansist selgus, et OÜl Rent (pankrotis) on netovara vähem kui pool osakapitalist, s.o. 65 000 krooni või vähem kui äriseadustiku §-s 136 sätestatud osakapitali minimaalne suurus, s.o 40 000 krooni. Seisuga 30.09.
  5. a. oli OÜ Rent (pankrotis) netovara suurus 374 krooni. Seega pani Urmas Kolsar toime

§ 14811(Kar

S § 380, s.o osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o osaühingu juhatuse liikmena osanike koosoleku kokku kutsumata jätmise, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikuga kehtestatud osakapitali alammäär. Urmas Kolsar eitab oma süüd täielikult. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Urmas Kolsare süü on kõigis talle esitatud süüdistustes täielikult tõendamist leidnud. Urmas Kolsare süü

§ 161

järgi, s.o ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. 3 Urmas Kolsar oli

  1. a.-l asutatud OÜ-gu Rent (pankrotis) juhataja ja ainuosanik. Kriminaalasjas kogutud ja hinnatud tõenditest nähtub, et OÜ Rent (pankrotis) majandustegevus lõppes sisuliselt
  2. a. jooksul.
  3. a. toimus vaid kaks müügitehingut ning
  4. a. realiseerimise netokäive oli kokku 13 333.64 kr (II kd, lk 2). Nendeks müügitehinguteks olid: 1) 20.02.
  5. a. müüs OÜ Rent AS-le MO Puit Jõgeva AS 1,788 tm puitu hinnaga 5364.00 kr (koos käibemaksuga 6329.52) kr (I kd, lk 58, II kd, lk 40); 2) OÜ Rent on esitanud 31.08.
  6. a. Bottomline Technologies LLC-le GSM-i kasutamise eest aprill-august
  7. a. arve summas 7966.64 kr (koos käibemaksuga 9400.63) kr (I kd, lk 58, II kd, lk 41). Rohkem tehinguid OÜ Rent kriminaalasja materjalidest nähtuvalt
  8. a. ei teinud. OÜ Rent majandusaasta aruandest nähtub, et OÜ Rent omakapitali ehk netovara suuruseks 30.09.
  9. a. seisuga oli 374.00 kr ja Urmas Kolsar oli seega äriseadustik (edaspidi ÄS) § 171 lg 2 p 1 alusel kohustatud kokku kutsuma osanike koosoleku ja vastu võtma ÄS § 176 sätestatust ühe võimaliku otsuse. Urmas Kolsar osanike koosolekut kokku ei kutsunud ja samuti jättis ta täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kuigi 07.07.
  10. a. jõustus ÄS § 180 lg 51 , mis sätestas, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis Urmas Kolsar kui OÜ Rent osanik otsuse osaühingu majandustegevuse lõpetamise ja pankrotiavalduse esitamise kohta vastu alles 10.05.
  11. a. (OÜ Rent osaniku otsus I kd, lk 156). Pankrotiavalduse koos lisadega esitas Urmas Kolsar Tartu Maakohtule 15.07.
  12. a (I kd, lk 146-155). Urmas Kolsarele on käesolevas kriminaalasjas esitatudki süüdistus ka

§ 14811

järgi, s.o osaühingu juhatuse liikmena osanike koosoleku kokku kutsumata jätmises. Nimetatud episoodi kohta käivaid tõendeid hindab kohus otsuses allpool. Samas nähtub asja materjalidest, et

  1. a. jooksul tegi Urmas Kolsar OÜ Rent kassas ja arvelduskontol olnud raha arvelt hulgaliselt väljamakseid: väljamaksete suurused ja see, mille peale kulutati, nähtub I kd, lk 39-58 (ajutise pankrotihalduri aruanne Tartu Maakohtule ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, tsiviilasi nr 2-1276/02) ja II kd, lk 2-136 (OÜ-le Rent esitatud arved, OÜ Rent avansiaruanded, kassaorderid, OÜ Rent pangakonto väljavõtted jne). Nimetatud dokumendid näitavad, et Urmas Kolsar maksis OÜ Rent kassas olnud raha arvel tema valduses ja kasutuses oleva sõiduauto kasutusrendi, remondi, kütuse, kindlustuse ja mobiiltelefoni kasutamise eest ning vähesel määral ka muude kulude katteks
  2. a. jooksul kokku 195 604.50 kr. Kohtuistungil on tunnistajana ja OÜ Rent esindajana üle kuulatud pankrotihaldur Einar Vallandi. Tema kirjalikest ettekannetest (I kd, lk 39-58, II kd, lk 2-31) ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et olles alates 29.07.
  3. a. tegev OÜ Rent pankrotihaldurina, on ta seisukohal, et Urmas Kolsare poolt OÜ Rent kassast
  4. a. tehtud väljamaksete ja 13 333.64 kr suuruse realiseerimise netokäibe saavutamise vahel puudub igasugune seos. OÜ Rent raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid, et
  5. a. jooksul oleks OÜ Rent teinud kulutusi puidu ülestöötamiseks või muul viisil metsamaterjali 4 soetamiseks. Seega on alus arvata, et 20.02.
  6. a. tehinguga müüdi varasematest aastatest alles jäänud puidu jääk. Urmas Kolsar kulutas
  7. a. jooksul ära kogu OÜ Rent raha. Einar Vallandi leiab, et Urmas Kolsar ei ilmutanud
  8. a. OÜ Rent vara valitsedes hoolsust, mida võib oodata mõistlikult äriühingu juhilt. Urmas Kolsar rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust (OÜ Rent põhikirja p 5.2) ja majanduslikult otstarbekamail viisil tegutsemise kohustust (ÄS § 306 lg 2). Urmas Kolsar oli endale rentinud Mercedese sportvariandi liisingumaksega 7500.00 kr kuus. Vaatamata sellele, et firmal hakkas halvasti minema, jätkas Urmas Kolsar auto liisimist ning auto peale raha kulutamist. Urmas Kolsar maksis OÜ Rent kassas olnud raha arvel sõiduauto kasutusrendi, remondi, kütuse, kindlustuse ja mobiiltelefoni kasutamise eest ning vähesel määral ka muude kulude kattes
  9. a. jooksul kokku 195 604.50 kr. Haldur leiab, et sõiduauto pidevat kasutamist Urmas Kolsare poolt jaan.-dets.
  10. a. ei saa seostada OÜ Rent poolt veebruaris 1,788 tm puidu müümisega ning asjaoluga, et OÜ Rent nimel sõlmitud kasutuslepingu alusel kasutas mobiiltelefoni hoopis kolmas isik, kes enda kõned ka ise kinni maksis (II k, lk 2-10). Haldur on seisukohal, et kui osaühingu vara väheneb ja firmal läheb halvasti, siis tuleks ka sõiduauto liisimisel arvestada äriühingu võimalusi. Ajal, mil firma oli kahjumis, oli sellise auto ülalpidamine ilmselgelt võlausaldajate kahjuks. Urmas Kolsar on kohtuistungil kinnitanud, et kõik kulutused olid tehtud vaid firma huvides. Pidevaid kulutusi sõiduautole, s.h autoga pidevat mööda Eestit ringisõitmist, on ta põhjendanud järgnevalt. OÜ Rent oli vahendusettevõte ja ettevõtte tegevusest tulenevalt oli vaja teha väljasõite. Väljasõidud, mis olid siis, kui ei toimunud pealtnäha ühtegi tehingut, olid vajalikud eeltehingute läbiviimiseks. Ringisõitmine oli vajalik lepingupartnerite leidmiseks. Auto rentis ta siis, kui firmal läks hästi ja ta ei oska vastata, kas oli normaalne tasuda liisingumakseid 7500.00 kr kuus. Urmas Kolsar tunnistab ka pildistamisega seotud kulutusi, kuid väidab, et see oli vajalik fotomaterjalide ostjatele saatmiseks, et näidata potentsiaalsetele puidu ostjatele kauba kvaliteeti. 20.02.
  11. a. toimunud tehingu, s.o 1,788 tm puidu müümine, puhul tunnistab Urmas Kolsar, et selle puidu omandas ta vahendatud materjalist väljasortimise teel. See sorditi välja
  12. a. materjalidest. Seega kinnitab Urmas Kolsare enda tunnistus pankrotihalduri ütlusi selles, et 20.02.
  13. a. tehingu tegemine ei tinginud OÜ Rent eelnevaid kulutusi. Urmas Kolsar on kohtuistungil püüdnud tõendada, et vaatamata sellele, et
  14. a. toimus vaid 2 reaalset müügitehingut, tegutses ta kogu aeg ja tegi kulutusi ainult OÜ Rent huvides. Tema väidete kohaselt hakkas ta firma elujõulisuse taastamiseks otsima nn investorit, kes oleks firmasse toonud täiendavaid rahalisi vahendeid. Investorite kaasamise otsuse võttis ta vastu
  15. a. lõpus või
  16. a. alguses ja investorit hakkas ta otsima
  17. a. alguses. Ta pakkus osalust Kaupo Kallemaa nimelisele inimesele, kuid nendevahelised läbirääkimised olid jutu tasemel, üldsõnalised ja osaluse detailideni nad ei jõudnud. Kaupo Kallemaa ei olnud pakkumisest lõpuks siiski huvitatud. Ta tegi veel paarile inimesele sellise ettepaneku, kuid nende nimesid ta ei saa avaldada, kuna nad ei olnud sellega nõus. Investori kaasamisest ei tulnud nagunii midagi välja. 5 Samal ajal tegeles ta põhiliselt sellega, et otsis võimalike toodete tootjaid, ostis pooltooteid, tellis nende ümbertöötlemist ja tahtis vahendada neid välisfirmadele. Välispartneritega olid kokkulepped ka olemas. Nad pidasid läbirääkimisi, fotod kaubast olid saadetud võimalikele ostjatele Inglismaale. Ta ei mäleta, kellega nad läbirääkimisi pidasid ja kuna tal ei olnud kontorit, siis on osa dokumente läinud kaduma. Osa dokumente on kuskil kindlasti ka alles. Kirjavahetusi ei arhiveeritud. Selgus, et nad ei suutnud ostjaid varustada kaubaga. Suurmatus oli kvaliteedi ja pakutava hinna osas kokkuleppe saavutamises. Kohtuistungil on Urmas Kolsar esitanud 30.10.
  18. a. Geoff Brown Timber Agent&Broker ja OÜ Rent vahel sõlmitud lepingu koos eestikeelse tõlkega. Urmas Kolsare sõnul toimusid selles küsimuses ka eelnevad läbirääkimised, kuid leping jäi täitmata, kuna ei saanud kokkuleppeid olemasoleva turu pakkumise ja kauba koguse üle ja tegeliku väärtuse üle. Antud lepingu puhul oli kogus suur, selleks oli vaja saavutada palju kokkuleppeid, et katta tellimus. Selle lepingu raames pakkus ta koostööd ka Erkki Põllule, kes töötas Helia Puidus. Teemaks oli siis kasematerjale hankimine ja tootmine. Ta ei tea, kas Erkki Põllul oli õigus lepinguid sõlmida, eks see oleks ilmnenud läbirääkimiste käigus. Selle projekti raames suhtles ta Erkki Põlluga
  19. a. kevadest oktoobrikuuni, sõites selleks korduvalt firmale kuuluva autoga Tõrvandisse. Samal ajal suhtles ta ka teiste firmadega. Tehing Erkki Põllu firmaga jäi aga ära. Kui kõik oleks õnnestunud, siis oleks tagajärjeks olnud 400 000.00500 000.00 kr käive ja firma oleks olnud elujõuline. Kui ta oleks suutnud lepingut täita, oleksid Inglismaa firmad näinud, et ta on usaldusväärne partner ja see oleks olnud tähtis tuleviku jaoks. Kohus kutsus Urmas Kolsare ja viimase kaitsja taotlusel kohtuistungile tunnistajatena Kaupo Kallemaa ja Erkki Põllu. Urmas Kolsare ja kaitsja arvates oli Kaupo Kallemaa ja Erkki Põllu kohtus üle kuulamine vajalik selleks, et tõendada, et kuigi
  20. a. ei toimunud reaalselt peale kahe eelpool nimetatud tehingu teisi tehinguid, tegutses Urmas Kolsar siiski aktiivselt nii äripartnerite kui investorite otsingutega. Kaupo Kallemaa ütluste kohaselt pakkus tema sõber Urmas Kolsar talle
  21. a. varakevadel osalust oma puiduäris, kuna firmale oli hädasti raha vaja. Nad rääkisid, et ta võiks juhtimises osaleda ja omaks nii ka kontrolli asja üle. Ta oleks OÜ-sse Rent pidanud panema kuskil 200 000-300 000.- kr. Kuna see valdkond oli talle võõras, venisid läbirääkimised pikaks ja kestsid sügiseni. Sügisel vastas ta eitavalt. Tegemist oli infovahetusega ja dokumentideni nad ei jõudnud, mingeid nüansse ei arutanud ning ta ei teadnud, kas firma oli kahjumis või kasumis. Selles küsimuses kohtusid nad mitmel korral ja Urmas Kolsar käis kohtumistel alati oma Mercedesega. Erkki Põld kohtuistungil antud ütluste kohaselt
  22. a. kevadel, mil ta töötas firmas Helia Puit müügijuhina, pöördus tema poole ta hea tuttav Urmas Kolsar, kes pakkus talle osalemist ühes projektis seoses kasematerjaliga. Helia Puit asus Tõrvandi alevikus ja nad kohtusid seal mitmel korral. Urmas Kolsar tuli sinna alati sõiduautoga Mercedes. Selle projekti osas kohtusid nad Urmas Kolsarega kuni sügiseni. See pakkumine tundus talle alguses huvitav ja soodne, kuid teatud puiduliikidel on nüansid ning kuna ta ei olnud kasematerjaliga enne tegelenud, siis ei võtnud ta kaua seisukohta. Oktoobris vastas ta siiski eitavalt. Vahepeal kohtusid nad Urmas 6 Kolsarega aga kuskil paar korda kuus kindlasti. Urmas Kolsar otsis ka teisi koostööpartnereid. Paberiteni nende suhtlemine puidu asjus ei läinud. Kohus, hinnates Kaupo Kallemaa ja Urmas Kolsare enda ütlusi kogumis, leiab, et nende tunnistustest nähtuvalt jäid nendevahelised vestlused pealiskaudseks infovahetuseks. Omavahelises vestluses ei jõutud isegi mitte osaühingu majandusnäitajateni. Samuti leiab kohus, et Kaupo Kallemaa ja Erkki Põllu ütlused ei tõenda, et terve aasta jooksul Urmas Kolsare poolt tehtud kulutused, s.h pidevad ringisõitmised autoga ning auto ülalpidamiskulude tasumine, OÜ Rent vara arvelt ,oleksid olnud tehtud osaühingu huvides. Kohus on tõendina avaldanud ka Geoff Brown Timber Agent & Broker ja OÜ Rent vahel 30.10.
  23. a. sõlmitud lepingu, mille kriminaalasja materjalide hulka võtmist Urmas Kolsar kohtuistungil taotles. Pankrotihaldur Einar Vallandi sõnul näeb tema seda lepingut kohtus esimest korda. Urmas Kolsar oli kohustatud temale üle andma kõik osaühingu majandustegevust ja tehinguid kajastavad dokumendid, kuid seda lepingut talle antud ei ole. Kui Urmas Kolsar oleks lepingu talle esitanud, oleks ta saatnud Inglismaale järelepäringu uurimaks, mis põhjusel leping sõlmimata jäi. Einar Vallandi on seisukohal, et on ebausutav, et sellise lepingu olemasolu võis Urmas Kolsarel lihtsalt ununeda, kuna leping sätestab üheselt mõistetavalt OÜ Rent kohustuse maksta teisele lepingupoolele kahjutasu 10 000.00 naela, kui ta ei suuda
  24. juuliks
  25. a. hankida kokku 225m3 puitu. Nimetatud leping koos eestikeelse tõlkega sisaldub toimikus II kd, lk 226-
  26. Seega on tema arvates arusaamatu, kuidas oleks nii suurt kohustust sisaldav leping saanud lihtsalt ununeda. Ometi ei olnud ei kohtule esitatud pankrotiavalduses ega hiljem ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile esitatud andmete hulgas ühtegi viidet sellele lepingule ega lepingust tulenevale väga suurele rahalisele kohustusele. Kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et OÜ Rent maksejõuetuse põhjuseks ei ole üksnes Urmas Kolsare poolt kirjeldatud põhjus – välismaise lepingupartneri omanike vahetus ja tegevuse ümberkorraldus kasvava konkurentsi tingimustes. Kohus leiab, et Urmas Kolsare selline põhjendus ei seleta asjaolu, et kui juba
  27. a. sügisel oli osaühingu omakapital vaid 374.00 krooni (I kd, lk 67-75) ja
  28. a. oli firma majandustegevus praktiliselt olematu, siis mis tingis terve
  29. a. jooksul pidevate kõrgete püsikulude tegemise. OÜ Rent püsiva maksejõuetuse tekkimisele aitasidki kaasa Urmas Kolsare kulutused. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli tema poolt kasutatava sõiduauto Mercedes rent kuus 7520.00 kr, millele lisandus veel käibemaks, seega kokku 8874.34 kr kuus. Urmas Kolsarel oli võimalik, ajal, mil firmal majandustegevus sisuliselt puudus, lõpetada auto rendileping, kuid seda ta ei teinud. Ta jätkas auto rendimaksete tegemist ja muude auto ülalpidamiskulude (kindlustus, bensiin, remont jne) tasumist, kuni firmal oli vara, mida kulutada. OÜ Rent tegi
  30. a. jooksul kaks müügitehingut, mille netokäive oli 13 330.64 kr. Kohus leiab, et kohtuistungil kirjeldatud tõenditega on kinnitust leidnud, et nende tehingute tegemiseks ei olnud OÜ-l Rent vaja teha eelnevaid kulutusi. Samuti ei 7 nähtu OÜ Rent poolt esitatud dokumentatsioonist, et
  31. a. jooksul oleks tehtud kulutusi puidu ülestöötamiseks või muul viisil omandamiseks. Urmas Kolsar on ise kinnitanud, et ta sõitis mööda Eesti autoga ringi, uurimaks puiduturgu, pidamaks läbirääkimisi jne. Leping Geoff Brown Timber Agent & Broker ja OÜ Rent vahel oli sõlmitud 30.10.
  32. a., seega kaks kuud enne aasta lõppemist. Urmas Kolsar, kes ta oma ütluste kohaselt pidevalt tegutses puiduturu uurimisega, oleks aasta lõpuks pidanud teadma, kas ta suudab sellist suurt kahjutasu tingimust sisaldavat lepingut üldse täita. Tegelikult võttis Urmas Kolsar firmale põhjendamatuid riske võimalike kahjutasude näol. Riigikohus on 06.05.
  33. a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03 avaldanud järgmise seisukoha: kui osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu sätestatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tuleneb kolleegiumi arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108 lg 1 tulenes juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Sellest johtub juhatuse liikmete kohustus vältida oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-137-04 avaldanud seisukoha, et osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine saab olla raskeks juhtimisveaks ning et ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5-1 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Asjaolu, et osaühingu juhataja peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega tuleneb ka OÜ Rent 16.07.
  34. a. põhikirja punktist 5.2 (I kd, lk 81-83). Kohus on seisukohal, et Urmas Kolsar, tehes terve
  35. a. jooksul OÜ Rent vara arvel kulutusi ja võttes firmale põhjendamatuid riske, rikkus OÜ Rent põhikirja p 5.2, mille kohaselt juhataja peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega. Kohus leiab ka, et kriminaalasja materjalid, s.h Urmas Kolsare enda käitumine, viitavad sellele, et Urmas Kolsar luges ka ise OÜ Rent tegevuse lõppenuks tegelikult
  36. a. seisuga. OÜ Rent osanike otsusest osaühingu majandustegevuse lõpetamise ja pankrotiavalduse esitamise kohta (I kd, lk 156) ja pankrotiavaldusest (I kd, lk 146155), nähtub, et Urmas Kolsar on ise märkinud, et osaühing tegeles kuni
  37. a. lõpuni välistutule orienteeritud puidu ostu-müügi vahendamisega. Seega nähtub dokumentidest, et puidu vahendamisega välisturule lõpetas firma tegevuse
  38. a. 8 seisuga. Versioon, mille kohaselt tegeles Urmas Kolsar OÜ Rent juhatajana OÜ Rent kasuks aktiivselt ka terve
  39. a., tekkis alles kriminaalasja raames. Kriminaalasjas on nii eeluurimisel 07.04.
  40. a. (I kd, lk 38) kui kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud OÜ-s Rent raamatupidajana töötanud Renate Kübbard. Tema eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et
  41. a. septembris ütles Urmas Kolsar talle, et
  42. a. majandusaasta tuleb koostada 30.09.
  43. a. seisuga, kuna firma tegevus on lõpetatud. Kohus on tunnistaja Renate Kübbardi ütlusi ja asjaolu, miks kohus loeb õigeks just tema avaldatud ütlused, põhjendanud kohtuotsuses allpool, s.o episoodi juures, kus Urmas Kolsart süüdistatakse

§ 1486lg 1 järgi.

Kohus leiab, et seda, et Urmas Kolsar ise luges OÜ Rent tegevuse sisuliselt lõppenuks

  1. a. seisuga, näitab ka asjaolu, et alates
  2. a. detsembrist ei ole Urmas Kolsar enam täitnud käibedeklaratsioonide esitamise kohustust ja on deklaratsioonid esitanud tagantjärele alles
  3. a., mil OÜ Rent vara oli juba kulutatud (I kd, lk 34-35). Urmas Kolsar ei ole deklaratsioonide esitamata jätmist kohtuistungil millegagi põhjendada osanud. Kohus on seisukohal, et Urmas Kolsare poolt OÜ Rent vara tahtlikku raiskamist näitab ka asjaolu, et 16.01.
  4. a. laekus võlgniku kassasse OÜ-lt Laurus Invest 387 530 kr. Selle asemel, et saadud rahaga tasuda olemasolevaid võlgu, asus Urmas Kolsar seda otsuses kirjeldatud viisil kulutama. Märkimisväärne on ka asjaolu, et jättes kõrvale teiste võlausaldajate huvid, tagastas Urmas Kolsar 12.03.
  5. a. laenu summas 81 900.00 kr iseendale ja 27.02.
  6. a. laenu summas 18 200.00 kr OÜ-le OKMR. Urmas Kolsar on OÜ OKMR osanik ja tema osa moodustab 50% osakapitalist.

§ 161

näeb ette vastutuse ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusea kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele. Kohus on seisukohal, et Urmas Kolsar, olles ametiisikuks

§ 160

mõttes, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit sellega, et raiskas OÜ Rent vara, tehes firma arvelt ja kassast väljamakseid kokku summas 195 604.50 kr. Kohus leiab, et tegemist on olulise kahjuga, kuna kahjusumma ületab rohkem kui kümnekordselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruse. Oma ametiseisundi kuritarvitamisega ja OÜ Rent vara raiskamisega kahjustas Urmas Kolsar ka OÜ Rent võlausaldajate huve. Tartu Maakohtu 30.04.2003. a. määrusest tsiviilasjas nr 2-1276/00 nähtub, et kohus kinnitas OÜ Rent pankrotihaldur Einar Vallandi jaotusettepaneku, mille kohaselt kuuluvad rahuldamisele kaheksa võlausaldaja nõudes kogusummas 174 183.86 kr (II kd, lk 213-214). Urmas Kolsarele on süüdistus

§ 161järgi esitatud õigesti ja ta tuleb süüdi tunnistada.

9 Urmas Kolsare süü

§ 1486

lg 1 järgi, s.o järelevalve-õiguslikule riigiasutusele teadvalt ebaõigete andmete esitamine majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta, on tõendatud järgnevate tõenditega kogumis. Raamatupidamise seaduse § 17 lg 1 kohaselt on majandusaasta pikkuseks 12 kuud. § 18 lg 1, 4 kohustavad raamatupidamiskohustuslast lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit). Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Urmas Kolsar, kes oli vastavalt ÄS §-le 183 OÜ Rent raamatupidamise eest vastutav isik, esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale OÜ Rent

  1. a. ja
  2. a. raamatupidamise aastaaruannetes teadvalt ebaõigeid andmeid. OÜ Rent põhikirjast nähtuvalt algab ühingu majandusaasta
  3. jaanuaril ja lõpeb
  4. detsembril. OÜ Rent
  5. a. majandusaasta aruandest nähtub, et OÜ Rent (pankrotis)
  6. a. majandusaasta aruandes on andmed näidatud seisuga 01.01.2000-30.09.
  7. a. (I kd, lk 67-75). OÜ Rent
  8. a. majandusaasta aruandest nähtub, et OÜ Rent (pankrotis)
  9. a. majandusaasta aruanne sisaldab andmeid seisuga 01.10.2000-31.12.
  10. a. (I kd, lk 59-66). Kriminaalmenetluses on tunnistajana üle kuulatud OÜ Rent pankrotihaldur Einar Vallandi (eeluurimisel antud ütlused I kd, lk 33 ja kohtuistungil antud ütlused), kes on 14.05.
  11. a. koostanud kriminaalasjas seonduvate andmete kohta ka kirjaliku ettekande (II kd 2-10). Tema tunnistustest kogumis nähtub, et Urmas Kolsare poolt esitatud
  12. a. majandusaasta aruande näol on tegemist valeandmete kogumiga. Urmas Kolsare poolt eelmise perioodi tulude ja kulude kajastamine järgmise perioodi aruandes lõi moonutatud ettekujutuse OÜ Rent tegevusest ning võis jätta kolmandatele isikutele eksliku mulje, nagu olnuks
  13. a. tehtud kulutused vajalikud samal perioodil tulu teenimiseks. Urmas Kolsare poolt koostatud
  14. a. majandusaasta aruande abil ei ole võimalik ettevõtte tegevuse mahust ja tegevuse tulemist tõese pildi saamine. OÜ Rent pearaamatu andmete põhjal oli OÜ Rent majandustegevuse tulemiks ajavahemikus 01.10.2000-31.12.
  15. a. kahjum summas 36 688.28 kr (oktoobris kahjum 25 582.01 kr, novembris kasum 1384.69 kr, detsembris kahjum 12 490.96 kr). Eeldusel, et pearaamatu andmed majandustegevuse tulemi kohta on õiged, esinevad Urmas Kolsare poolt seisuga 31.12.
  16. a. ja 31.12.
  17. a. koostatud aruannetes järgmised moonutused: Kui OÜ Rent
  18. a. majandusaasta aruanne oleks koostatud seisuga 31.12.2000 a., olnuks OÜ Rent
  19. a. kahjum 36 688 kr võrra suurem ehk 189 979 kr.
  20. a. kahjum olnuks 36 688 kr võrra väiksem ehk 168 868 kr. Kahjumi summa võrra oleks
  21. a. aruandes vähenenud OÜ Rent netovara. Netovara suurus seisuga 31.12.
  22. a. olnuks sel juhul -36 314.28 kr. Einar Vallandi kohtus antud ütluste kohaselt küsis ta raamatupidajalt Renate Kübbardilt, miks aastaaruanded selliselt koostati. Raamatupidaja ütles, et tegi Urmas 10 Kolsare sõnade kohaselt, s.t Urmas Kolsar oli öelnud, et osaühingu tegevus on läbi ja seetõttu saab aruande ära teha. OÜ-s Rent raamatupidajana töötanud Renate Kübbardi eeluurimisel 07.04.
  23. a. antud ütlustest (I kd, lk 38) nähtub, et uurija küsimusele, miks on
  24. a. majandusaasa aruanne koostatud seisuga 30.09.
  25. a., on Renate Kübbard vastanud, et Urmas Kolsar ütles talle dokumente tuues, et sellega on tegevus lõpetatud ning sellepärast ongi
  26. a. majandusaasta aruanne koostatud seisuga 30.09.
  27. a. Uurija küsimusele, kes andis vastavad korraldused majandusaasta aruande koostamiseks seisuga 30.09.
  28. a., on tunnistaja vastanud, et vastavad korraldused andis Urmas Kolsar. Kohtuistungil on Renate Kübbard hakanud väitma, et Urmas Kolsar ei ole talle öelnud, et osaühingu tegevus on lõpetatud ega andnud talle korraldust koostada majandusaasta aruanne seisuga 30.09.
  29. a. Tunnistaja arvab, et avaldatud ütlused on kirjutatud uurijate vihjete põhjal. Ta ei mäleta, millised need vihjed olid või millest ta uurija küsimuses aru ei saanud. Tema pidas ütlusi andes silmas septembrikuu lõpetamist. Samas ei ole tunnistaja osanud põhjendada, miks sai
  30. a. aruanne koostatud septembrikuu lõpu seisuga, kuid on arvanud, et hiljem, kui Urmas Kolsar leidis veel mingeid andmata dokumente, siis nad kas arutasid seda omavahel või ütles Urmas Kolsar, et ei ole vahet, millises aastas need dokumendid kajastuvad, kuna need on siiski järjepidevad. Tema andis aastaaruande Urmas Kolsare kätte ja teda ei huvitanud, millal Urmas Kolsar selle ära saatis. Urmas Kolsare kohtuistungil antud ütluste kohaselt eitab ta ebaõigete andmete registriosakonnale esitamist, dokumentide varjamist ja esitamata jätmist. Tal ei olnud kontorit ning firmaga seonduvaid pabereid hoidis ta kodus. Sellest tekkiski segadus ja kõiki dokumente ei saanud raamatupidajale kohe üle antud. Kui paberid välja tulid, andis ta need raamatupidajale. Talle ei meenu, et ta oleks andnud korralduse, et OÜ Rent lõpetaks tegevuse. Ta ei tea, mis takistas tal majandusaasta aruannet parandamast. Ta leiab, et kuivõrd kõik andmed said lõppkokkuvõttes esitatud, ei oma tähtsust, kuidas ja kus need kajastusid, sest see ei muuda tegelikku olukorda. Kahjum on kahjum ja ei ole oluline, kas see on 30 000.- kr suurem või väiksem. Kohus, hinnanud kirjeldatud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et Urmas Kolsar teadlikult ja tahtlikult lasi OÜ Rent
  31. a. ja
  32. a. majandusaastate aruanded koostada seisuga vastavalt 01.01.200030.09.
  33. a. ja 01.10.2000-31.12.
  34. a. Kohus, hinnates Renate Kübbardi eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlusi, leiab, et õiged on tema avaldatud ütlused. Renate Kübbardi kohtuistungil antud ütlusi vaadates, selgub, et ta ei ole osanud põhjendada, millest ta uurija küsimustes aru ei saanud. Kohus on otsuses välja toonud tunnistaja vastused koos uurija poolsete küsimustega. Neid küsimusi vaadates selgub, et tegemist on lihtsas vormis esitatud küsimustega, millest ei ole võimalik mitmeti aru saada. Seega on tunnistaja väited uurija küsimustest mittearusaamise kohta alusetud. Tunnistaja ei ole ka osanud kirjeldada, milles seisnesid uurija poolsed vihjed. Samuti nähtub pankrotihaldur Einar Vallandi tunnistusest, et Renate Kübbard on ka talle selgitanud, et aastaaruanded 11 koostati selliselt Urmas Kolsare käsul, kuna viimane oli öelnud, et osaühingu tegevus on läbi. Seega on Renate Kübbard varasema menetluse käigus nii pankrotihaldurile kui uurijale toimunut kirjeldanud samasuguselt ning alles kohtuistungil on ta hakanud andma teistsuguseid ütlusi. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu näitab, et kohtuistungil on tunnistaja hakanud andma Urmas Kolsare õigustavaid ütlusi ja need ütlused on paljasõnalised. Renate Kübbardi eeluurimisel antud ütluste õigsust kinnitab ka asjaolu, et kriminaalasjas on ilmnenud teisigi tõendeid, mis kinnitavad, et ka Urmas Kolsare enda käitumine
  35. a. näitas, et ta luges ka ise osaühingu tegevuse lõppenuks olema. Nimetatud tõendeid on kohus hinnanud eespoolt episoodi juures, milles Urmas Kolsare süüdistatakse

§ 161järgi.

ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud arvestust pidama – korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamatupidamistavast ning koostama ja esitama aastaaruandeid. Sama seaduse § 18 lg 4 sätestab raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärgi. Urmas Kolsare poolt koostatud majandusaasta aruanne ei täitnud aga selle seaduses sätestatud eesmärki – kajastada õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit) ning oli avalikkust eksitav. Õigete andmete saamine on vajalik, et otsustada äriühingu tegeliku majandusliku olukorra üle.

§ 1486

lg 1 sätestab vastutuse järelevalveõiguslikule riigiasutustele või nende määratud komisjonidele, revidentidele või teistele pädevatele ametiisikutele teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta. Seega ei kaitse nimetatud koosseis mitte ainult äriühingu ja selle osanike huve, vaid ka nende isikute huve, kes on äriühinguga majanduslikes suhetes või kavatsevad need suhted luua. Urmas Kolsar oli OÜ Rent juhatuse liige ja ainuosanik, kuid

§ 1486lg 1 koosseis kaitseb ka osaühingu äripartnerite/võlausaldajate huve.

Kohus leiab, et ei saa nõustuda Urmas Kolsare väitega, et pole vahet, kas kahjum on 30 000.00 kr võrra suurem või väiksem ja millise seisuga majandusaasta aruanne koostada. Urmas Kolsar OÜ Rent juhatuse liikmena on rikkunud raamatupidamisseaduses sätestatud raamatupidamise põhinõudeid.

§ 1486

sätestatud kuriteokoosseis on lõpule viidud ebaõigete andmete esitamisega ja ei ole vajalik, et kolmandad isikud oleksid valeinformatsiooni tulemusena teinud mingeid tehinguid või võtnud vastu otsuseid. Juba ainuüksi valeandmete esitamine moodustab kuriteokoosseisu. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Urmas Kolsar teadlikult ja tahtlikult lasi

  1. a. majandusaasta aruande koostada seisuga 30.09.
  2. a., näidates sellega 12
  3. a. kahjumit 36 688.00 kr võrra väiksemana kui see tegelikult oli. Samuti tegutses Urmas Kolsar teadlikult ja tahtlikult, esitades Tartu Maakohtu registriosakonnale OÜ Rent
  4. a. raamatupidamise aastaaruandes kahjumit 36 688.00 kr võrra suuremana tegelikust. Tema süü

§ 1486järgi on kohtus täielikult tõendamist leidnud.

Urmas Kolsare süü

§ 14811

järgi, s.o osaühingu juhatuse liikmena osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikuga kehtestatud osakapitali alammäär. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 171 lg 2 p 1 kohustab juhatust kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Sama paragrahvi lg 5 näeb ette ka osanike koosoleku protokollimise nõude. ÄS § 173 lg 6 kohaselt, kui osaühingul on üks osanik, võib ta võtta otsuseid vastu, järgimata paragrahvides 170, 172 ja 173 sätestatut. Seega on ka osaühingu ainuosanik kohustatud järgima ÄS §-s 171 sätestatut. OÜ Rent osakapitali suuruseks oli 130 000.00 kr. Seega oli OÜ Rent juhatuse liikmel Urmas Kolsarel kohustus kokku kutsuda osanike koosolek, kui OÜ Rent netovara langes alla 65 000.00 krooni ja võtta vastu ÄS §-s 176 sätestatud kohustuslik otsus. OÜ Rent

  1. a. majandusaasta aruandest nähtub, et OÜ Rent omakapitali ehk netovara suurus seisuga 30.09.
  2. a. oli 374.00 kr (I kd, lk 67-75). Seega oli Urmas Kolsar kohustatud ÄS § 171 lg 2 p 1 alusel kokku kutsuma osanike koosoleku. Sellele vaatamata ei kutsunud Urmas Kolsar
  3. a. ja
  4. a. jooksul kokku osanike üldkoosolekut. 07.07.
  5. a. jõustus ÄS § 180 lg 51 , mis sätestas, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis Urmas Kolsar kui OÜ Rent osanik otsuse osaühingu majandustegevuse lõpetamise ja pankrotiavalduse esitamise kohta vastu alles 10.05.
  6. a. (OÜ Rent osaniku otsus I kd, lk 156). Pankrotiavalduse koos lisadega esitas Urmas Kolsar Tartu Maakohtule 15.07.
  7. a (I kd, lk 146-155). OÜ Rent pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 07.10.
  8. a. otsusega tsiviilasjas nr 21276/02 (I kd, lk 21-27). Pankrotihaldur Einar Vallandi kriminaalmenetluse vältel antud ütlustest ja kirjalikust ettekandest (II kd, lk 2-10) nähtuvalt on ta seisukohal, et vastavalt ÄS § 171 oli Urmas Kolsarel kohustus kokku kutsuda osanike üldkoosolek alates hetkest, mil OÜ Rent netovara vähenes alla 65 000.00 kr ja et seejuures ei oma tähtsust, kas juhatus on ühe- või mitmeliikmeline. Urmas Kolsar ei ole talle põhjendanud koosoleku kokku kutsumata jätmist ega esitanud talle dokumente, mis näitaksid, et Urmas 13 Kolsar oleks vastu võtnud ÄS-st tulenevaid otsuseid. OÜ Rent osanikuna võttis Urmas Kolsar ÄS § 176 sätestatud kohustusliku otsuse vastu alles 10.05.
  9. a. Alates 07.07.
  10. a. kehtis ÄS § 180 lg 51, mis kohustas juhatuse liiget Urmas Kolsare esitama viivitamatult kohtule pankrotiavalduse. Urmas Kolsar esitas OÜ Rent pankrotiavalduse kohtule alles 18.07.
  11. a. e. rohkem kui aasta pärast seda, kui tal vastavalt seadusele oli tekkinud pankrotiavalduse viivitamatult kohtule esitamise kohustus. Einar Vallandi on seisukohal, et lisaks sellele, et Urmas Kolsar ei kutsunud kokku koosolekut ega vormistanud ühtegi dokumenti, ei olnud ka tema faktiline tegevus suunatud netovara taseme taastamisele. Kohtuistungil on Urmas Kolsare ja tema kaitsja palvel tunnistajana üle kuulatud Kaupo Kallemaa, kelle ütluste kohaselt pakkus tema sõber Urmas Kolsar talle
  12. a. varakevadel osalust oma puiduäris, kuna firmale oli hädasti raha vaja. Nad rääkisid, et ta võiks juhtimises osaleda ja omaks nii ka kontrolli asja üle. Ta oleks OÜ-sse Rent pidanud panema kuskil 200 000-300 000.- kr. Kuna see valdkond oli talle võõras, venisid läbirääkimised pikaks ja kestsid sügiseni. Sügisel vastas ta eitavalt. Tegemist oli infovahetusega ja dokumentideni nad ei jõudnud, mingeid nüansse ei arutanud ning ta ei teadnud, kas firma oli kahjumis või kasumis. Pankrotihaldur Einar Vallandi on seisukohal, et Kaupo Kallemaa ütlustest nähtub, et läbirääkimiste käigus ei jõutud dokumentideni, osakapitalini, firma majandusliku olukorrani jne. Võimatu on teha järeldust, et sellisel tasemel vestluse pidamine vastab mõne ÄS-s sätestatud netovara taseme taastamiseks sobiva meetme tunnustele. Urmas Kolsare kohtus antud ütluste kohaselt on absurdne esitada talle süüdistus koosoleku kokku kutsumata jätmises, kuna ta oli firma ainuosanik, teadlik firma olukorrast ning koosolekut endaga pidas ta enda peas. Ta tunnistab, et omakapital oli väiksem kui seadusega ette nähtud. Ta võttis
  13. a. lõpus või
  14. a. alguses vastu otsuse leida 1-1,5 aasta jooksul investori ja asus selles suunas tegutsema
  15. a.-l. Seega oli tema otsuseks investori kaasamisega omakapitali tõstmine. Sissemakse suuruseks oleks olnud 250 000.00 kr. Ta suhtles selles küsimuses paljudega, s.h Kaupo Kallemaaga. Läbirääkimised olid jutu tasemel, üldsõnaliselt. Investori leidmisel oleks ta OÜ Rent osakapitali sel juhul tõstnud, seaduse poolt nõutud tasemele. Ta püüdis kärpida ka kulusid ning ei maksnud endale palka. Kahjuks investorite leidmine ei õnnestunud terve aasta jooksul. 2002.a. otsustas ta anda sisse pankrotiavalduse, kuna ta enam ei näinud võimalust tulemuslikuks tegevuseks. Kohus leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et Urmas Kolsar ei kutsunud kokku osanike üldkoosolekut ega koostanud koosoleku protokolli. Seda tõendavad Einar Vallandi ütlused ja seda kinnitab ka Urmas Kolsar ise. Urmas Kolsare ütlustest nähtub, et ta võttis OÜ Rent netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud suuruse vastu ÄS § 176 p-s 11 sätestatud otsuse, s.o. muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse. Muude 14 abinõudena otsustas Urmas Kolsar kaasata investori, kelle poolt lisatavate täiendavate vahendite abil tõsta netovara suurus nõutavale tasemele. Samuti väitis Urmas Kolsar, et ta võttis sellise otsuse vastu oma peas otsust dokumenteerimata, kuivõrd ÄS ei nõua seda. Kohus, hinnates Kaupo Kallemaa ja Urmas Kolsare enda ütlusi kogumis, leiab, et nende tunnistustest nähtuvalt jäid nendevahelised vestlused pealiskaudseks infovahetuseks. Omavahelises vestluses ei jõutud isegi mitte osaühingu majandusnäitajateni. Seega ei saa nimetatud n.ö läbirääkimisi pidada reaalseteks sammudeks osaühingu netovara suurendamiseks. Kaupo Kallemaa ütlused ei tõenda, et Urmas Kolsar oleks täitnud ÄS § 171 lg 2 p 1 nõudeid osanike koosoleku kokkukutsumise ja vastava otsuse tegemise kohta. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et OÜ Rent omakapital oli
  16. septembriks
  17. a. 374.00 kr. Sellele vaatamata hakkas Urmas Kolsar enda ütluste kohaselt investorit otsima alles
  18. a. kevadel. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolu näitab, et Urmas Kolsar ei olnud vastu võtnud ÄS § 171 lg 2 p 1 ja § 176 sätestatud otsust. Urmas Kolsarel ei olnud mingisugust põhjust arvata, et ta leiab kiiresti inimese, kes on reaalselt valmis oma raha ettevõttesse investeerima. Urmas Kolsar suhtles enda sõnul samal teemal ka teiste isikutega, kuid kohtuistungil keeldus ta nende nimesid avaldamast. Seega ei ole ta kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et investori leidmise teemal oleks ta vestelnud ka kellegi teise kui Kaupo Kallemaaga. Viimasega, nagu mainitud, jäid läbirääkimised aga üldsõnalise vestluse piiridesse. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt ÄS § 171 ja § 173 lg 6, oli Urmas Kolsarel, vaatamata sellele, et ta oli OÜ Rent ainuosanik, kohustus kokku kutsuda üldkoosolek, võtta vastu kohustuslik ÄS §-s 176 märgitud otsus ning koostada protokoll. Urmas Kolsar seda ei teinud ega pea seda oluliseks käesoleva ajani. Kohus lisab, et ka OÜ Rent põhikirja p. 6.
  19. sätestab, et osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul ja p. 6.
  20. näeb ette, et juhataja peab osanike koosoleku protokolima ja protokollile alla kirjutama (I kd, lk 81-83).

§ 14811

sätestab, et osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liiget, kes ei kutsu kokku osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vara on alla seadusega kehtestatud osavõi aktsiakapitali alammäära, samuti äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse juhatuse liiget või likvideerijat, kes ei esitanud seaduses sätestatud pankrotiavaldust, karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. Vajadus koosolek kokku kutsuda tuleneb asjaolust, et netovara vähenemine alla seadusega lubatud minimaalmäära seab ohtu äriühingu osanike ja aktsionäride huvid. Potentsiaalselt kahjustab koosoleku kokku kutsumata jätmine ka kreeditoride ja teiste äriühinguga seotud isikute huve, sest otsusega viivitamisel võib netovara veelgi väheneda ning suurendada pankrotiohtu. Seetõttu tuleb koosolek kokku kutsuda ja võtta vastu üks ÄS §-s 176 ettenähtud otsustest – viia netovara suurus vastavusse 15 seaduse nõuetega või teha ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsus või esitada pankrotiavaldus. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et Urmas Kolsar on rikkunud ÄS § 171 lg 2 p 1 nõudeid ning talle on süüdistus

§ 14811järgi esitatud õigesti.

Tsiviilhageja Einar Vallandi taotleb tsiviilhagi summas 195 604.51 kr väljamõistmist Urmas Kolsarelt. Einar Vallandi ütluste kohaselt on kahjusumma arvestamisel aluseks võetud ajavahemik 01.01.

  1. a. – 31.12.
  2. a. ning üksnes need selles ajavahemikus Urmas Kolsare poolt tehtud kulutused, millega kaasnes OÜ Rent pangakontol või kassas olnud raha reaalne vähenemine. Kulutusi, mis on arvatud OÜ Rent raamatupidamise kuluks, kuid mida ei ole reaalselt välja makstud, ei ole arvatud kahjusumma koosseisu. Samuti ei ole kahjusumma hulka arvatud neid
  3. a. tehtud väljamakseid OÜ Rent kassast või pangakontolt, millega tasuti OÜ Rent võlausaldajatele eelmisel majandusaastal tekkinud võlgu. Osas, milles käibemaks on Maksuametilt tagasi saadud, ei ole tehingute raames kolmandatele isikutele tasutud käibemaksu leotud OÜ Rent kahjuks. Kahjunõue koosneb Urmas Kolsare poolt OÜ Rent nimel ja arvel tehtud kulutustest, mille täpne loetelu on toodud eraldi lisades (lisad 1, 2, ja 3). Kahjunõue koosneb lisades 1 ja 2 (II, kd, lk 11-28) loetletud kulutustest summas 71 550.58 kr ning lisas 3 (II kd, lk 29-30) loetletud kulutustest summas 124 053.93 kr. OÜ Rent nõuete üldkoosolekul tunnustati nõudeid summas 174 183,86 krooni. Einar Vallandi esitas asja materjalide juurde Tartu Maakohtu 30.04.
  4. a. jaotusettepaneku kinnitamise määruse tsiviilasjas nr 2-1276/00, millest nähtub võlausaldajate tunnustatud nõuete suurus (II kd, lk 213-214). Prokurör on kohtuistungil tsiviilhagi väljamõistmise osas täielikult nõustunud Einar Vallandi väidetega tsiviilhagi valiku perioodi ja summa osas. Urmas Kolsar ja tema kaitsja on tsiviilhagi summa suurusele vastu vaielnud. Kaitsja väidete kohaselt on tõendamata, et tekitatud kahju suurus oleks 195 604.50 krooni. Tartu Maakohtu 30.04.
  5. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-1276/02 kinnitati OÜ Rent (pankrotis) vara jaotusettepanek. Nimetatud jaotusettepaneku kohaselt kuulus OÜ Rent pankrotimenetluses rahuldamisele kaheksa nõuet kogusummas 174 183.86 krooni. Samas jaotusettepanekus on märgitud, et pankrotimenetluses on Tartu Maakohtu 26.03.
  6. a. otsusega OÜ Rent kasuks välja mõistetud OÜ-lt OKMR 18 200.00 kr ning süüdistatav Urmas Kolsarelt 81 900.00 kr, kokku seega 100 100.00 kr. seega, isegi kui lugeda, et Urmas Kolsar on võlausaldajate huvisid kahjustanud, et saa kahju suurus olla üle (174 183.86 miinus 100 100.00 kr) 74 083.86 kr ega oluliseks kahjuks

§ 161tähenduses.

Kohus leiab, et kaitsja väited tsiviilhagi summa põhjendamatuse kohta ei ole asjakohased. Kriminaalasja materjalide hulka liideti Tartu Maakohtu 26.03.

  1. a. otsus tsiviilasjas nr 2-2291/02, millega OÜ-lt OKMR mõisteti OÜ Rent kasuks pankrotivarasse 18 200.00 kr ning Tartu Maakohtu 26.03.
  2. a. otsus tsiviilasjas nr 2-2292/02, millega Urmas Kolsarelt mõisteti välja OÜ Rent kasuks pankrotivarasse 81 900.00 kr (II kd, lk 265-266). 16 Pankrotihaldur Einar Vallandi kinnitas kohtuistungil, et lisatud otsuste alusel tasutud summad ei ole arvatud tsiviilhageja nõude hulka. Nende kahe kohtuotsuse ja väljanõutava summa osas puudub seos. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et tsiviilhageja poolt esitatud summa 195 604.50 krooni on põhjendatud ja tuleb Urmas Kolsarelt välja mõista OÜ Rent kasuks. Urmas Kolsare süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises kajastab kulutusi, mis on tehtud OÜ Rent kassast ja arveldusarvelt Urmas Kolsare poolt sõiduauto rendile, kütusele, remondile, kindlustusmaksetele jne, samuti kulutused mobiiltelefoni kasutamise eest, CD-plaatidele ja muudele väiksematele kululiikidele. Kõik kulusid tõendavad dokumendid sisalduvad kriminaaltoimikus ja neid on otsuses eespool ka käsitletud. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Urmas Kolsar on varem kriminaalkorras karistamata. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud kolm kuriteoepisoodi, mis on teise astme kuriteod. Väärteokorras on Urmas Kolsar karistatud kahel korral:
  3. 22.03.
  4. a. Pärnu Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 600.00 kr;
  5. 02.06.
  6. a. Pärnu Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 5400.00 kr. Urmas Kolsare käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 161

näeb karistuseks ette rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni kolme aastani.

§ 1486

lg 1 näeb karistuseks ette rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või vabadusekaotuse kuni ühe aastani.

§ 14811näeb karistuseks ette rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni ühe aastani.

Kohus leiab, et kuna Urmas Kolsar on varem kriminaalkorras karistamata ning tal on kindel töökoht ja sissetulek, siis ei ole tema suhtes otstarbekas kohaldada vangistust, vaid talle tuleb karistuseks mõista rahaline karistus.

§ 28lg 1 sätestab, et kohus võib mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani. Ka Kar

S § 44 lg 1 näeb rahalise karistuse suuruseks ette kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Mõlemad seadusesätted sätestavad ka, et päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse Tartu teenindusbüroo teatise kohaselt on Urmas Kolsare keskmise päevasissetuleku suuruseks 104.21 kr, milline summa tulebki võtta aluseks Urmas Kolsare rahalise karistuse päevamääraks. 17 Menetluskulud Urmas Kolsarelt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha 4500.00 krooni. Kaie Uusen Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.