1-06-5885\6

1-06-5885 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2006.a., Tallinnas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-5885 Kohtukoosseis Igor Amann Kriminaalasi A.K.i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1.juuni 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.K. Süüdistatav A.K. RESOLUTSIOON A.K.i apellatsioon jätta läbi vaatamata apellatsioonist loobumise tõttu. Määruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu
2. juuni 2006.a. ning selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale või esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik. Harju Maakohtu 1.juuni 2006.a. lühimenetluse korras tehtud kohtuotsusega tunnistati A.K. süüdi Karas § 199 lg.2 p.4,5 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 alusel 2 kuu ja 20 päevase vangistusega. KarS § 65 lg. 2 aluse suurendati karistust eelmise, Tallinna Linnakohtu 26.juuni 2004.a., otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 a. 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega süüdistatavalt A.K.ilt mõisteti välja kannatanu M.A. kasuks 2256 kr. ja 75 senti. A.K. tunnistati süüdi selle, et tema, ajavahemikul 25.-
3. novembrini 2005.a. Tallinnas, Kalevipoja tn. 5-31 korteris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanu M.A. mobiiltelefoni, väärtusega 3508 kr. 47 senti. Samuti tema,
4. detsembril 2005.a., Tallinnas, Gonsiori ja Laikmaa tänavate ristmikul, püüdis kannatanu Tarmo Elkeni taskust varastada 75 kr. sularaha, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest politseipatrulli sekkumise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlustata süüdistavale süüks arvatud kuritegude toimepanemist ega neile antud õiguslikku hinnangut, vaid taotletakse esimese astme kohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse osas. Apellandi väitel ei soovi ta KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi mõistetud 4 kuulise tähtajaga vangistuse ühe kolmandiku võrra vähendamist ja taotleb selle karistuse tingimist täimisele mittepööramist. Apellandi selgituse kohaselt võib ta vanglas viibimise ajal võlgade tõttu kaotada korteri ning selle vältimiseks sooviks ta kohe tööle asuda. Vabaduses võiks ta olemasoleva korteri müüa ja soetada odavama elamispinna ning saadud vahekasust heastada kuriteoga tekitatud kahju ning menetluskulud. Kriminaalhoolduse alusena järgis ta ettekirjutusi, kuid ema surma põhjustanud üleelamiste tõttu sattus apellant vanglasse. Vabaduse lubab uusi kuritegusid mitte toime panna asuda tööle ja luua perekonna.
5. oktoobril 2006.a. Tallinna Ringkonnakohtule edastatud kirjalikus avalduses teatab süüdistatav A.K. oma soovist loobuda Harju Maakohtu
6. juuni 2006.a. otsuse peale esitatud apellatsioonist ning palub see taotlus rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et karistuse mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud alustest. Süüdistatava A.K.i karistust kergendava asjaoluna on võetud arvesse kuritegude toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust. Karistus raskendavaid asjaolusid pole kindlaks tehtud. Süüdistatava on
7. mail 2006.a. ( tl.161 ) taotlenud tema süüdistusasja lühimenetluse korras arutamist, millega prokurör ja esimese astme kohus on nõustunud. Seetõttu on kriminaalasja lühimenetluse korras arutanud esimese astme kohus seotud KrMS § 238 lg.2 sätestatud nõudega vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Katseajal uue kuriteo toimepanemine tõendab, et varem mõistetud ja täitmisele mittepööratud karistus ei ole mõjutanud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ega taganud õiguskorra kaitset. Seetõttu pole põhjendatud tulemusetuks osutunud karistuse liigi jätkuv kohaldamine ning esimese astme kohus on õigesti otsustanud süüdistatavat A.K.i karistada reaalse vangistusega. Uue kuriteo toimepanemise korral katseaja kestel tuleb seaduse kohaselt uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse võrra. Seetõttu ei ole kohus vaba otsustama liitkaristuse moodustamata jätmise üle, vaid seaduse nõudena kuulub see täitmisele. Süüdistatavale A.K.ile mõistetud karistus vastab karistusseadustikus kehtestatud sanktsioonile, liitkaristus on moodustatud õigesti. Kriminaalasja arutamisel pole esinenud kriminaalmenetluse õiguse olulist rikkumist ega vääralt kohaldatud materiaalõigust, mis oleks halvendanud süüdistatava olukorda. Neil asjaoludel tuleb süüdistatava A.K.i poolt enne kohtuistungi algust apellatsioonist loobumist lugeda ringkonnakohtule siduvaks ning esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg.2; § 333 lg.7,8 ringkonnakohus jätab süüdistatava A.K.i apellatsiooni läbi vaatamata. I. AMANN