1-06-9802\3

(06231400860)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi I P süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav I P - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik põhiharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab ehitajana OÜ-s A ja A, varem kriminaalkorras karistatud: 08.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – rahatrahv 10 000 krooni (trahv tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I P KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 330 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 16 500 krooni . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (110 päevamäära) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 220 päevamäära ehk 11 000 (üksteist tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arve Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939). 2 KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik t a s u d a o s i t i , s. o. 11 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest, ehk vähemalt 1 000 krooni igas kuus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristuseks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta I. P mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks .
2. Välja mõista I. P menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul. SÜÜDISTUS. I. P isikuna, keda Tallinna Linnakohtu otsusega 08.10.2002.a. mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KrK § 204 lg 3 järgi karistati rahatrahviga, ajal mil karistatus oli kustumata, s.o. 05.07.2006.a. kella 00.40 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu mnt.
3. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Citroen Berlingo registrimärgiga 564 JAP. Sellega pani I. P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav I. P tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. I. P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - ärakirjaga Tallinna Linnakohtu otsusest 25.09.2002.a. (tl. 3); - väärteoprotokolli (tl.4) ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga 05.07.06.a. (kerge alkoholijoove – tl.6); - väljavõttega karistusregistrist (tl.10-11) ja liiklusjärelevalve õiendiga (tl.12); - tunnistaja A K ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 7); - kahtlustatava I. P enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8; 17-18). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et I. P süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. 3 Karistuse mõistmisel lähtub kohus I. P süüst. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub kaitsja taotlusega karistada teda rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Käesoleval ajal on I. P kindel töökoht ehitajana ja regulaarsed sissetulekud; ta on loonud perekonna ja perre on oodata last. Kõik varasemad rahatrahvid on ta ära maksnud. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Selleliigilise kuriteo on I. P varem juba toime pannud ning lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
4. Kohtunik