1-06-6974\1

Kriminaalasi nr. 1-06-6974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25.09.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Aleksander Tšitšerovi kaitsja: Veljo Viiloli osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja S.I,. Põhja Politseiprefektuuri LJVO poolt LS § 74-19 , LS § 74-7 ja LS § 74-22 lg.3 järgi, kohaldades KarS § 63 lg.3 sätteid, LS § 74-19 ja LS § 74-7 järgi KarS § 63 lg.1 LS § 74-22 lg.3 süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: S.I -t süüdistatakse selles, et tema, olles 12.08.2005.a karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga summas 11400.- krooni 22.07.2005.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 14.04.2006.a kell 15.15 juhtis Tallinnas, Peterburi ja Smuuli tee ristmikul suunaga Peterburi tee 62a poole mootorsõidukit Nissan Maxima, olles joobeseisundis. Seega S.I, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.I seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja V.V asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - väärteoprotokolli 22.07.2005.a. nr. AB 735094.(t.l. 4 – 4 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 5 – 5 pö.); - 12.08.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2314, 05, 020759.(t.l. 6); - väärteoprotokolli 14.04.2006.a. nr. AB 811309.( t.l. 7 – 7 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 8 – 8 pö.); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis S.I poolt 14.04.2006.a. antud ütlusi selle kohta, et ta juhtis autot Nissan Maxima, tahtis parklas auto ümber paigutada, teele ei sõitnud. Oli joobunud, jõi ühe pudeli õlut.(t.l. 9,10); - Põhja Politseiprefektuuri LJVO konstaabel V.T ettekannet 08.05.2006.a.(t.l. 11); - - kahtlustatava S.I poolt 03.05.2006.a. antud ütlusi selle kohta, et jah ta pani toime. Tunnistab ja kahetseb puhtsüdamlikult. Teadis, et karistus kehtib. Rahatrahv 11400 krooni ei ole tasutud, sest ei ole kohe sellist suurt summat, maksab seda osade kaupa kohtutäiturile ja tasub ära esimesel võimalusel. Samuti ta ei teadnud, et kehtiva karistuse ajal teda karistatakse kriminaalkorras KarS § 424 järgi. 14.04.2006.a. päeval oli ta kodus ja jõi õlut, jõi kaks 0,5 liitrist pudelit, joomise lõpetas ta kella 13.30 – 14.00 paiku, pärast seda ta sõi ja rohkem alkoholi ei tarvitanud. Pärast ta sõbrannaga kella 15.00 paiku sõitis kauplusesse, tema oli rooli taga. Juba siis kui nad jõudsid kaupluse Maksimarketi juurde Peterburi maanteel ja ta parkis auto, siis autost väljudes märkas ta, et vaba on veel parem parkimise koht ja otsustas parkida auto sinna. Istus auto Nissan Maxima, , rooli. Tundis ennast täiesti kainena. Jõudis sõita mõned meetrid, kui teda peatas politsei. Politseinik tuli auto juurde, palus esitada dokumendid, ta tegi seda. Seejärel kutsuti teda politseiautosse, politseiautos anti puhumiseks alkomeeter. Alkomeeter näitas 0,94 mg/l ja talle selgitati, et alkomeeter näitas, et ta on alkoholijoobes. Ta ei hakanud vaidlema, kuigi rooli taha istudes, tundis ta end hästi, kainena. Ta ei saanud isegi mõelda, et talle jäi organismi alkoholi. Samuti keeldus ta meditsiinilisest ekspertiisist, kuna ta siiski tarvitas alkoholi sel päeval ja kui mõõteriist nii näitas, tähendab nii see on. Politseinikud koostasid talle protokolli auto juhtimise eest ebakaines olekus. Peale protokolli koostamist istus rooli taha tema tüdruk, kes oli kaine ja nad sõitsid koju. Ta on nõus, et 14.04.2006.a kella 15.15 paiku oli ta autos Nissan Maxima, , roolis alkoholijoobes, ümberparkimise eesmärgil.( t. l. 19 – 22, 24); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas väärteoprotokolli 22.07.2005.a. nr. AB 735094, 12.08.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2314, 05, 020759, väärteoprotokolli 14.04.2006.a. nr. AB 811309, protokolle alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, Põhja Politseiprefektuuri LJVO konstaabel V.T ettekannet 08.05.2006.a., menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis S.I poolt 14.04.2006.a. antud ütlusi ning süüdistatava S.I poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.I süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on S.I käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem kriminaal korras karistatud ei ole.(t.l. 13 - 14). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 15 - 16, 6). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Samuti leiab kohus, et antud juhul võib mitte kohaldada KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid ning jätta S.Ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtmata, sest S.I töö OÜ-s on seotud mootorsõiduki juhtimisega ning S.Ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine jätaks ta tööta ning seaks ta perekonna majanduslikult raskesse olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik 2 O t s u s t a s: Süüdi mõista S.I KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.I ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkendit süüdistatava S.I suhtes kohaldatud ei ole. Määrata S.I katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada S.Ile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.Ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1831.20.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. S.Ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4