lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav D.M Ik: 38207020324, venelane, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: Kallasmaa 13-25, Maardu Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1) KrK § 143 lg 1 järgi 2) KrK § 139 lg 2 p 2, 3-15 lg 2 järgi 3) KrK § 143 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 3 järgi 4)
lg 2 p 4 järgi 5)
lg 2 p 4-25 lg 2 järgi 6)
lg 2 p 4, 8 järgi 7)
lg 2 p 4, 8 järgi 8)
lg 2 p 4 järgi § 201 lg 2 p 1 järgi § 64 järgi , § 238 lg 2 alusel Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1 1. D.M süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) kuud. 2. D.M süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud) 3. D.M süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta. 4.
lg 1 alusel mõista kuritegude kogumis liitkaristus, liites mõistetud karistused täies ulatuses, lugedes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.Mmõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 6.
lg 1 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 19.12.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva raskema karistusega, so vangistusega 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 4 kuud. 7.
lg 1 alusel arvestada liitkaristuse, so vangistuse 2 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates 30.11.
Samuti tema, olles isik, kes on 25.01.2005 Harju Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 4, 8 järgi, taas 28.09.2005 ajavahemikul kella 08.45-11.00 vahel tuli Tallinna Tehnikakõrgkooli tööruumi, kust võttis ära selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil T.H kuuluva jope maksumusega 800 krooni, mille taskus oli rahakott maksumusega 180 krooni, milles oli sularaha 1600 krooni ja 10,62 EUR ehk 166,15 krooni, ID kaart, juhiload, auto tehniline pass, kindlustuspoliis, volikiri, õiend T.Hnimele, haigekassakaart, Hansapanga deebetkaart, Hansapanga paroolikaart, koduvõti maksumusega 30 krooni, visiitkaardid ja erinevad tšekid, kviitungid – seega T.Hvara kokku summas 2746,15 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani D.M, varem varguse toime pannud isikuna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
S § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 14.10.2005 kella 10.20 ajal Tallinnas, Tuulemaa 7 maja ees küsis M.L helistamiseks A.Lle kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6110 maksumusega 1720 krooni, teadvalt kavatsusega seda mitte tagastada ning jooksis telefoniga minema, millega tekitas A.Lle materiaalset kahju summas 2000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, isikliku varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt 31.10.2005 kella 10.30 ajal Tallinnas, Kari tänaval küsis D.V helistamiseks N.V kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6230 maksumusega 5500 krooni, teadvalt kavatsusega seda mitte tagastada ning jooksis telefoniga minema, millega tekitas N.Vmateriaalset kahju summas 5500 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, isikliku varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt 24.11.2005 kella 11.00 ajal Tallinnas, Tuulemaa 11 maja ees küsis A.Š helistamiseks A.Š kuuluva mobiiltelefoni Samsung SGH-X200 maksumusega 1720 krooni, teadvalt kavatsusega seda mitte tagastada ning jooksis telefoniga minema, millega tekitas A.Š materiaalset kahju summas 1720 krooni. Oma tahtliku tegevusega D.Misikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes 23.11.2005 ajavahemikul 12.30-14.30 Tallinnas, Pärnu mnt 57 asuva Tallinna Polütehnikumi esimese korruse riietusruumi ning nägi V.B, kellega töötas koos 2004.a. suvel. D.Mpalus V.Bmobiiltelefoni helistamiseks. Ajal, mil V.Bsisestas oma mobiiltelefoni SIM kaarti, D.Mvõttis P.Tteksapükste avatud küljetaskust Indi Koplikule kuuluva mobiiltelefoni Nokia 5140 IMEI väärtusega 2890 krooni ning pani endale jope küljetaskusse. D.Mmüüs mobiiltelefoni samal päeval Tallinnas Balti jaama turul talle tundmatule meesterahvale 700 krooni eest maha. Raha kulutas enda peale. Oma tahtliku tegevusega pani D.M, varem varguse toime pannud isikuna, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
3 Kohtuistungil süüdistatav D.Mtunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 27.09.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamise protokollist nähtuvalt avaldas D.K, et samal päeval kella 13.00 ajal viibis koos sõbra Ivani ja tema tuttavaga Keskturu piirkonnas ja see Ituttav küsis telefoni helistamiseks. Avaldaja andis oma Nokia 3220 telefoni ja see tuttav põgenes koos telefoniga. Varaline kahju 1899 krooni. (t/l 2-4, 6-12) 28.09.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas T.H, et samal päeval ajavahemikul kella 08.45st kuni 17.00ni varastati Tallinna Tehnikaülikoolist tema kabinetist jope maksumusega 800 krooni, koos rahakotiga maksumusega 180 krooni, ID kaart, juhiluba, Hansapanga deebetkaart ja paroolikaart, võti, visiitkaardid. Kokku varaline kahju 2610 krooni ja 10 eurot. Rahakotis oli sularaha 1600 krooni, ja 10 eurot, auto VW Passat registreerimistunnistus. (t/l 15-16, 17-18) 29.09.2005 koostatud kahtlustatava D.Mülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav varguse toimepanemist Tallinna Tehnikaülikoolis ja seletas, et sõi ülikooli kohvikus ning siis suundus hoovi, kus on autoremonditöökoda. Nägi jopet rippumas ja otsustas selle varastada. Sõitis trammiga kesklinna ja siis vaatas mis on jope taskutes. Seal oli rahakott dokumentidega, 1600 krooni ja 10 eurot. Jope viskas minema, raha jättis endale, rahakoti kinkis ära. Annab vabatahtlikult välja dokumendid. (t/l 25-30) 30.09.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi T.Hnimele välja antud ID kaarti, töötõendit, haigekassakaarti, deebetkaarti, paroolikaarti, juhiluba, sõiduki registreerimistunnistust, visiitkaarte, volikirja, kliendikaarti ja 62 eurosenti. (t/l 50-57) 18.10.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas M.L, et 14.10.2005 kell 10.20 tuli tema juurde Kopli Kutsekoolis tundmatu noormees, kes pakkus võimalust telefon vahetada. Kuivõrd pakutav telefon oli parem, nõustus avaldaja vahetamisega. Selleks, et vahetada pidi minema Tuulemaa 7, kus pidi välja ostma telefoni koos dokumentidega. Andis oma telefoni Nokia 6110 sellele noormehele, kes läks vahetuskaupa näitama. Noormees tagasi ei tulnud. Varaline kahju 2000 krooni. (t/l 64-66, 67-69) 15.12.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis M.L fotol nr 3 kujutatud D.Mis ära isiku, kes ta telefoni ära võttis. (t/l 70-74) 20.12.2005 koostatud kannatanu A.L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teatas tema poeg M 18.10.2005 seda, et 14.10.2005 tundmatu noormees võttis M käest mobiiltelefoni Nokia 6110i ja telefoni tagastamata jooksis minema. Varaline kahju on 2000 krooni. (t/l 75-78) 25.01.2006 koostatud kahtlustatava D.Mülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et novembris oli tal peatrauma ja ta kõike täpselt ei mäleta. Seda, et on telefoni võtnud ja minema jooksnud, on olnud korduvalt ja seetõttu ei oska täpseid ütlusi anda. Telefoni müüs maha. Pidi tagastama võlad ja seetõttu võttis inimestelt pettusega telefone. (t/l 82-84) 31.10.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas N.V, et samal päeval teatas avaldaja poeg D.V, et tundmatu noormees palus temalt kella 10.30 ajal Kari tänaval telefoni helistamiseks ja jooksis seejärel minema. Telefon oli Nokia 6230i hinnaga 5500 krooni. (t/l 91-93, 94-97) 15.12.2005 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas D.V, et 31.10.2005 kella 10.20 ajal tuli Minski kaupluse juures bussipeatuses tema juurde 4 tundmatu noormees, ütles, et tema nimi on A. Palus helistamiseks mobiiltelefoni, helistas, kuid ei tagastanud telefoni, vaid ütles, et näitab seda telefoni ühele mehele, et see tagastaks tema tütarlapse passi. Jõudsid Tuulemaa 11 maja ette ja noormees ütles, et seal ongi see mees. Lubas telefoni varsti tagastada. Jäi ootama ja läks tagavara väljapääsu juurde, kus nägi noormeest koos tütarlapsega põgenemas. (t/l 98-101) 15.12.2005 koostatud fotode järgi äratundmise protokollist nähtuvalt tundis D.V fotol nr 3 kujutatud D.Mis ära noormehe, kes tema telefoniga põgenes. (t/l 102-106) 25.01.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas D.M, et telefoni Nokia 6231i sai kelleltki noormehelt helistamiseks pettuse teel ja põgenes telefoniga. Telefoni müüs maha et võlgu tasuda. (t/l 109-113) 25.11.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas Anton Štiroi, et 24.11.2005 kella 11.00 ajal küsis Tuulemaa 11 maja ees temalt tundmatu noormees telefoni vaatamiseks ja läks telefoniga trepikotta ning kadus. Telefon oli Samsung SGHX200 maksumusega 1800 krooni. (t/l 118-119, 120-124) 16.12.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis Anton Štiroi fotol nr 3 kujutatud D.Mis ära isiku, kes pettusega temalt telefoni võttis. (t/l 126-130) 20.01.2006 koostatud kannatanu A.Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täpsustas kannatanu varalist kahju, seletades, et telefoni maksumus oli 1720 krooni, millises summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 131-135) 25.01.2006 koostatud kahtlustatava D.Mülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et küsis Tuulemaa tänaval oktoobri lõpus mobiiltelefoni Samsung, mille mudelit ei mäleta ja teades, et telefoni ei tagasta, jooksis minema. (t/l 136-140) 25.11.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas P.T, et 23.11.2005 kella 12.30 ja 14.10 vahel varastati kehalise kasvatuse riietusruumist Tallinna Polütehnikumis tema teksaspükste taskust mobiiltelefon Nokia 5140i maksumusega 2890 krooni. (t/l 145-146, 151-153) 10.01.2006 koostatud kannatanu I.Külekuulamisprotokollist nähtuvalt varastati 23.11.2005 Tallinna Polütehnikumi riietusruumis kannatanu poja P.T pükste taskust mobiiltelefon Nokia 5140i, milline oli ostetud 2005 suvel ja kuulus kannatanule. Varaline kahju 2890 krooni. (147-149) 25.11.2005 koostatud tunnistaja V.Bülekuulamisprotokollist nähtuvalt jääb kehalise kasvatuse tunnis alati keegi riiete juurde valvesse. Seekord ei tahtnud keegi jääda, kuid kuna ta oli saanud trauma, siis jäi ise vabatahtlikult. Kella 13.05 ajal tormas riietusruumi D nimeline noormees ja küsis kellaaega. Tundis seda noormeest, sest oli temaga koos töötanud. Küsis ka mobiili, kuid kuna krediiti tunnistajal ei olnud, siis pani Doma kaardi tunnistaja telefoni ja tegi kõne, kuid tunnistajale tundus see kahtlane, sest vastajat ei olnud kuulda. Sel ajal kui tegeles oma telefoni kokkupanemisega, võis Dtunnistaja selja taga rippunud pükste taskust varastada P.T telefoni. (t/l 154-156) D.Mpuhtsüdamlik ülestunnistus, milles D.Mtunnistab seda, et 2005 aasta novembris käis ta Tallinna Polütehnikumis tualetis ja nägi tuttavat Vitalit riietusruumis. Palus helistamiseks telefoni ja kui V telefoniga tegeles, märkas rippuvatest riietest välja ulatuvat mobiiltelefoni Nokia 5140i, mille varastas. Müüs telefoni maha 700 krooniga. (t/l 157158) D.Mpuhtsüdamlik ülestunnistus, millest nähtuvalt 2005 juulis andis ta oma telefoni pandiks D. Kui läks seda välja ostma, siis tuli välja, et see on juba müüdud. Septembris kohtas uuesti seda isikut, kes ta telefoni müüs ja küsis temalt helistamiseks mobiiltelefoni Nokia 3220, millega lahkus, võttes telefoni sel viisil endale kompensatsiooniks. (t/l 159160) 06.01.2005 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas D.M, et septembris kohtas Keskturu kõrval D kellelt on raha võlgu võtnud. Pantis D oma mobiiltelefoni ning kohtumisel D sai teda, et Don telefoni edasi müünud. Lubas tagastada telefoni või raha hiljem. Siis küsis D telefoni helistamiseks ja kadus rahva sekka. 2005 novembris oli Tallinna Polütehnikumis ja kella 10 paiku hommikul läks esimesele 5 korrusele. Riietusruumis nägi tuttavat V. Palus helistamiseks telefoni ja nägi jope taskus telefoni. Kui Vitali pani oma telefoni SIM-kaarti, varastas taskust mobiiltelefoni ja lahkus. (t/l 162-166) Süüdistatavat D.Msüüdistatakse ühes omastamises, kahes varguses ja kolmes kelmuses. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises süüdi tunnistanud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanute D.Ki, T.He, I.K, N.V, D.V, M.Lu, A.L, A.Š, tunnistajate P.T, V.Bütlustega, samuti fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temnale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kahes episoodis kvalifitseeritud
Mõlemal juhul on tegemist olukorraga, kus vara omanik ei näinud vara hõivamist ning I.Kvara hõivamise episoodis viibis küll tunnistaja V.Bsündmuskohal, kuid ei näinud vargust. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et T.Hja I.Kvara hõivamisel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud vargusena ning kuivõrd süüdistatav pani toime kaks vargust ja oli isikuks, kes on varem vargusi toime pannud, siis leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. Ühes episoodis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohtus kannatanu D.K oma tuttava ja D.M, kes palus kannatanult telefoni helistamiseks. Pärast helistamist aga jooksis peagi minema koos telefoniga. Käesoleval juhul oli telefon kannatanu nõusoleku tõttu sattunud süüdistatava valdusesse ning süüdistatav pööras selle telefoni oma kasuks. Kuivõrd aga süüdistatav oli varem karistatud nii varguste kui omastamiste eest, oli ta
Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse ja omastamise toime pannud. Peale selle süüdistatakse D.MKarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt viis süüdistatav kannatanuid A.Š, M.Lut ja D.Vt teadvalt eksiteele, luues nendes teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning kannatanud tegid vabatahtlikult varakäsutuse, arvates, et süüdistatav vajab nende telefoni ajutiselt. Sellise eksiarvamuse kujundamiseks aga jutustas süüdistatav kannatanutele väljamõeldud lood vajadusest passide kättesaamiseks näidata kannatanu telefoni kolmandale isikule, keda kannatanu ei teadnud. Samas aga tegutses süüdistatav varem välja mõeldud skeemi kohaselt, kus saanud telefoni kätte, eemaldus ja põgenes tagavaraväljapääsu kaudu. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kuivõrd süüdistatav pani toime mitu kelmust ning teda on ka varem kelmuste ja varguste eest karistatud, siis on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse. Kohtueelses menetluses esitas kannatanu D.K tsiviilhagi 1899 krooni nõudes, T.H 2746 krooni ja 15 sendi nõudes, A.L2000 krooni nõudes, N.V5500 krooni nõudes, A.Š 1720 krooni nõudes ja I.K2890 krooni nõudes. Süüdistatav esitatud tsiviilhagisid ei vaidlustanud, kannatanud N.Vja A.Š jäid kohtuistungil oma rahaliste nõudmiste juurde. Kriminaalasjas leiduvad suurema osa varastatu kohta ka nende maksumust tõendavad dokumendid ning kohtul puudub alus kahelda nende ehtsuses ning leiab, et esitatud tsiviilhagid ei ole üle paisutatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on varaline kahju tekkinud süüdistatava 6 kuritegeliku käitumise tulemusena, mistõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele ja kahju tekitajalt, so D.Mväljamõistmisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud
lg 2 p 4 järgi eranditult vangistus kuni 5 aastat,
lg 2 p 1 järgi rahaline karistus ja vangistus kuni 3 aastat ning
Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomu leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei ole otstarbekas, kuivõrd varavastased kuriteod olidki toime pandud rahaliste vahendite saamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada isiku vabadust piirava karistusega. Kuivõrd süüdistatavat on juba 8 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning süüdistatava isikuandmetest ilmneb ka tema sõltuvus narkootilistest ainetest, siis asub kohus seisukohale, et oma isikuandmete tõttu ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele. Kuivõrd
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani süüdistatav toime vaid ühe, peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ja suhteliselt alammäära lähedase karistusega.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid pani süüdistatav toime kaks ning mõlemal juhul tekitas ka varalise kahju. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata karistuse, mis ei ole ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane, kuid peab võimalikuks määrata karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid pani süüdistatav toime kolm ning kõigil juhtudel tekitas ta ka varalise kahju. Arvestades aga sanktsiooni raskust peab kohus võimalikuks määrata karistuse sanktsiooni alammääras, so 1 aasta vangistust. Kuivõrd süüdistatav on pärast inkrimineeritavate tegude toimepanemist süüdi tunnistatud varavastaste kuritegude toimepanemises, millised ta oli toime pannud enne käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritavaid tegusid, siis tuleb kohtu arvates kohaldada
lg 1 sätteid ning kuivõrd viimase otsusega karistati teda suhteliselt pikaajalise vangistusega, siis asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas kuritegude kogumis mõistetava kergema karistuse võib kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel ärakandmata karistusega, lugedes karistuse algust alates eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest. Kuivõrd kohus kohaldab
lg 1 sätteid, siis pidanuks kriminaalasjad olema menetletud ühises menetluses, sest uued kuriteod olid toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Eelmise kohtuotsusega aga mõisteti D.Mvälja ka sundraha. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks käesolevas kriminaalasjas otsust tehes süüdistatavalt sundraha välja mõista. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.