´35 lg.1 alusel 4)
´35 lg.1 alusel
S § 63 lg.1 alusel 5)
´35 lg.1 alusel 6)
S § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: I.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Harju Politseiprefektuur karistas 06.08.2002.a HÕS § 96 lg.1 alusel rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis kehtiva karistuse ajal joobeseisundis viibides 08.01.2005.a kella 05.50 paiku Tallinnas Järvevana teel sõiduautot BMW. Seega juhtis I.J mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.t pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil kohtualusena üle kuulatud I.J end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 08.01.2005.a. kella 05.50 paiku sõitis ta Õismäelt Lasnamäe suunas mööda Järvevana teed. Juhtis s/a-t BMW . Enne rooli istumist oli ta päeval joonud 2 pudelit õlut ning alkoholi tarvitamisest oli möödunud juba üle 10 tunni, kui ta rooli istus. Umbes kell 12.00 paiku päeval jõi ta Õismäel alkoholi. See õlu oli Saku originaal. Pudelid olid 0,5 liitrised. Järvevana teel sõitis ta 70 km/h, kui nägi taga politseiautot vilkuritega. Sellel politseipatrullil, kes ta peatas ei olnud alkomeetrit ning umbes 1,5 tunni pärast tuli teine politseipatrull alkomeetriga. Peale puhumist, nägi ta politseinike alkomeetris kollast tuld. Politseiametnikud käskisid tal paberid alla kirjutada ning ta kirjutaski alla. Ta arvas, et on kaine. Teab, et kui alkomeetris põleb roheline tuli, siis võib mootorsõidukit juhtida, kui põleb punane tuli, siis ei tohi juhtida. Mida alkomeetris põlev kollane tuli tähendab, seda ta ei tea. Mida ta eeluurimisel uurijale rääkis, seda ta ei mäleta. Süüdi ei tunnista ta end sellepärast, et politseinike kasutuses olnud alkomeetrit ei saa joobe tuvastamiseks kasutada. Kinnitab, et peale alkomeetrisse puhumist põles seal kollane tuli. Protokollile alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel kirjutas ta alla, kuid talle ei tõlgitud seda, mis seal kirjas on. Politsei poolt temale ettepanekut joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ekspertiisi teel ei tehtud ning ta ka ise ei taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ekspertiisi teel. Miks politsei ta kinni pidas, seda ta ei tea. Ta tundis ennast kainena. Ta kohtus alkoholijoobe tuvastamise protokolli ei ole vaidlustanud. Ta ei eita seda, et nii väärteoprotokoll kui ka protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel on tema poolt alla kirjutatud. Samuti on protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel olevad sõnad „nõus“ (tuvastamise tulemusega) ja „ei nõua“ (joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist,sh vereproovis alkoholisisalduse määramist) tema poolt kirjutatud. Kaitsja asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud süüdistatava I.Ji süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S.Oandis kohtus ütlusi selle kohta, et I.Ji ta isiklikult ei tunne ning viimase suhtes ta vihavaenu ei oma. I.Jiga on ta kokku puutunud seoses õigusrikkumisega. 08.01.2005.a. oli ta patrullis koos abipolitseinik E.L. Nad kontrollisid sõidukite juhte. I.J juhtis sõidukit, mille marki ta ei mäleta, olles alkoholijoobes. Tema kontrollis I.Ji joovet, kasutades selleks alkomeetrit (indikaatorvahendit) ning tuvastas, et I.J oli alkoholijoobes. Koha peal koostas ta I.Jile protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Juht I.J nõustus alkoholijoobe tuvastamisega koha peal ning ekspertiisi viimist ei nõudnud. Millised olid I.Ji välised alkoholijoobe tunnused, seda ta ei mäleta, sest mööda on läinud palju aega. Joobe tuvastamisel näitas ta indikaatorvahendi näitu ka I.Jile. Politseis toimub indikaatorvahendite kalibreerimine ning indikaatorvahendi peal on ka vastav kleeps. Ka enne vahetuse algust kontrollis ta indikaatorvahendi töökorras olekut, puhudes sinna sisse. I.Jiga suhtles ta vene keeles ning selgitas viimasele kõik õigused. Alkomeetris (indikaatorvahendis) põlevat kollast tuld käsitletakse alkoholijoobe tunnusena ning mootorsõidukit edasi juhtida ei tohi. Antud juhul on välistatud, et alkomeetris (indikaatorvahendis) oleks põlenud kollane tuli, põles kindlasti punane tuli. Töö juures on žurnaal, kus on ka kirjas, et alkomeeter (indikaatorvahend) on kalibreeritud, peal on ka vastavasisuline kleeps. Käesoleval momendil ta ei mäleta, et kes patrullidest I.Ji kinni pidas. Kuid väljakutse said nad “RISTILT” (linna korrapidajalt) läbi raadiojaama, täpset väljakutse saamise kellaaega ta ei mäleta. Toimikus leheküljel 7 olev isikusamasuse tuvastamise määrus, leheküljel 8 – 8 pö. olev protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning leheküljel 9 – 9 pö. olev väärteoprotokoll on tema poolt koostatud. Kui kodanik koha peal ei nõustu alkoholijoobe tuvastamisega indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, siis tuleb ta toimetada joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ekspertiisi. Tallinnas on selleks alati Wismari Haigla. I.Jile selgitas ta protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel sisu, suheldes I.Jiga viimase emakeeles,s.o. vene keeles. E.L viibis juures ja nägi kuidas ta alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamise teel tuvastas I.Jil alkoholijoobe. On võimatu, et inimene ootab alkomeetrit 1,5 tundi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud E.Landis kohtus ütlusi selle kohta, et I.Ji ta isiklikult ei tunne ning viimase suhtes ta vihavaenu ei oma. Kas ta I.Jiga on kokku puutunud, seda ta ei mäleta, kuid võimalik, et on. 08.01.2005.a. hommikul kell 06.00 aset leidnud sündmusi mäletab ta halvasti. Ilmselt oli ta sel päeval patrullis koos S.O ning jagas viimasega ka tööülesanded. Alkoholijoobe tuvastamisel alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamisel näidatakse alkomeetri (indikaatorvahendi) näitu ka sellele isikule, kellel alkoholijoove tuvastati. Vene keelt kõnelevate isikutega suheldakse alati nende emakeeles, s.o. vene keeles. Ning seda tehti ka antud juhul. Üldine kord on selline, et isik, kellel alkoholijoove tuvastati alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamisel tutvub protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel sisuga ja siis kirjutab sellele alla, kui isik ei saa protokolli sisust aru, siis tõlgitakse see viimase emakeelde. Alkomeetris (indikaatorvahendis) põlev punane tuli näitab alkoholijoovet. Kas antud juhul I.J nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist,sh vereproovis alkoholisisalduse määramist ekspertiisi teel, seda ta ei mäleta, kuid see peaks olema näha protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Alkomeetril (indikaatorvahendil) on joobe tuvastamiseks kontrolltuled. Ilmselt METROSET 2 kontrollib alkomeetri (indikaatorvahendi) töökorras olekut. Iga väljakutse on patrulllehel kirjas. Ka tema võib alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamisel isikul alkoholijoobe tuvastada ning selle kohta protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel koostada. S.Oon piisavalt pädev inimene, et kinnipeetud isikule õigusi ja kohustusi selgitada. Toimikus leheküljel 8 – 8 pö. protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel olevad tunnistaja allkirjad on tema poolt kirjutatud. Ka kinnitab ta seal oma allkirjadega kirjapandu õigsust ning et kõik vajalikud toimingud on tehtud. Kohus kuulanud üle süüdistatava, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav I.J isikuna, keda Harju Politseiprefektuur karistas 06.08.2002.a HÕS § 96 lg.1 alusel rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis kehtiva karistuse ajal joobeseisundis viibides 08.01.2005.a kella 05.50 paiku Tallinnas Järvevana teel sõiduautot BMW , - s.o. tõendamist on leidnud süüdistatava I.Ji poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava I.Ji käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kuigi kohtuistungi süüdistatavana üle kuulatud I.J end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdi ei tunnista ta end sellepärast, et politseinike kasutuses olnud alkomeetrit ei saa joobe tuvastamiseks kasutada. On süüdistatava I.Ji süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist ning tema poolt kohtuistungil antud ütlused on täielikult ümber lükatud tunnistajate S.Oja E.Lpoolt kohtuistungil antud ütlustega; samuti protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (t.l. 8 – 8 pö.); Põhja Politseiprefektuuri LJVO vastusega järelpärimisele 29.03.2005.a. ja 22.09.2005.a.(t.l. 37, 54 – 54 pö.). Tunnistaja S.Opoolt kohtus antud ütlustest on näha, et I.Ji ta isiklikult ei tunne ning viimase suhtes ta vihavaenu ei oma. I.Jiga on ta kokku puutunud seoses õigusrikkumisega. 08.01.2005.a. oli ta patrullis koos abipolitseinik E.L. Nad kontrollisid sõidukite juhte. I.J juhtis sõidukit, mille marki ta ei mäleta, olles alkoholijoobes. Tema kontrollis I.Ji joovet, kasutades selleks alkomeetrit (indikaatorvahendit) ning tuvastas, et I.J oli alkoholijoobes. Koha peal koostas ta I.Jile protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Juht I.J nõustus alkoholijoobe tuvastamisega koha peal ning ekspertiisi viimist ei nõudnud. Millised olid I.Ji välised alkoholijoobe tunnused, seda ta ei mäleta, sest mööda on läinud palju aega. Joobe tuvastamisel näitas ta indikaatorvahendi näitu ka I.Jile. Politseis toimub indikaatorvahendite kalibreerimine ning indikaatorvahendi peal on ka vastav kleeps. Ka enne vahetuse algust kontrollis ta indikaatorvahendi töökorras olekut, puhudes sinna sisse. I.Jiga suhtles ta vene keeles ning selgitas viimasele kõik õigused. Alkomeetris (indikaatorvahendis) põlevat kollast tuld käsitletakse alkoholijoobe tunnusena ning mootorsõidukit edasi juhtida ei tohi. Antud juhul on välistatud, et alkomeetris (indikaatorvahendis) oleks põlenud kollane tuli, põles kindlasti punane tuli. Töö juures on žurnaal, kus on ka kirjas, et alkomeeter (indikaatorvahend) on kalibreeritud, peal on ka vastavasisuline kleeps. Käesoleval momendil ta ei mäleta, et kes patrullidest I.Ji kinni pidas. Kuid väljakutse said nad “RISTILT” (linna korrapidajalt) läbi raadiojaama, täpset väljakutse saamise kellaaega ta ei mäleta. Toimikus leheküljel 7 olev isikusamasuse tuvastamise määrus, leheküljel 8 – 8 pö. olev protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning leheküljel 9 – 9 pö. olev väärteoprotokoll on tema poolt koostatud. Kui kodanik koha peal ei nõustu alkoholijoobe tuvastamisega indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, siis tuleb ta toimetada joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ekspertiisi. Tallinnas on selleks alati Wismari Haigla. I.Jile selgitas ta protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel sisu, suheldes I.Jiga viimase emakeeles,s.o. vene keeles. Edvard Luht viibis juures ja nägi kuidas ta alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamise teel tuvastas I.Jil alkoholijoobe. On võimatu, et inimene ootab alkomeetrit 1,5 tundi. Tunnistaja E.Lpoolt kohtus antud ütlustest on näha, et I.Ji ta isiklikult ei tunne ning viimase suhtes ta vihavaenu ei 3 oma. Kas ta I.Jiga on kokku puutunud, seda ta ei mäleta, kuid võimalik, et on. 08.01.2005.a. hommikul kell 06.00 aset leidnud sündmusi mäletab ta halvasti. Ilmselt oli ta sel päeval patrullis koos Sulev Otsaga ning jagas viimasega ka tööülesanded. Alkoholijoobe tuvastamisel alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamisel näidatakse alkomeetri (indikaatorvahendi) näitu ka sellele isikule, kellel alkoholijoove tuvastati. Vene keelt kõnelevate isikutega suheldakse alati nende emakeeles, s.o. vene keeles. Ning seda tehti ka antud juhul. Üldine kord on selline, et isik, kellel alkoholijoove tuvastati alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamisel tutvub protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel sisuga ja siis kirjutab sellele alla, kui isik ei saa protokolli sisust aru, siis tõlgitakse see viimase emakeelde. Alkomeetris (indikaatorvahendis) põlev punane tuli näitab alkoholijoovet. Kas antud juhul I.J nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist,sh vereproovis alkoholisisalduse määramist ekspertiisi teel, seda ta ei mäleta, kuid see peaks olema näha protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Alkomeetril (indikaatorvahendil) on joobe tuvastamiseks kontrolltuled. Ilmselt METROSET kontrollib alkomeetri (indikaatorvahendi) töökorras olekut. Iga väljakutse on patrulllehel kirjas. Ka tema võib alkomeetri (indikaatorvahendi) kasutamisel isikul alkoholijoobe tuvastada ning selle kohta protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel koostada. S.Oon piisavalt pädev inimene, et kinnipeetud isikule õigusi ja kohustusi selgitada. Toimikus leheküljel 8 – 8 pö. protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel olevad tunnistaja allkirjad on tema poolt kirjutatud. Ka kinnitab ta seal oma allkirjadega kirjapandu õigsust ning et kõik vajalikud toimingud on tehtud. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistajate S.Oja E.Lpoolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses, sest nende poolt kohtuistungil antud ütlused riimuvad ka teiste kriminaalasja materjalidega. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel 08.01.2005.a. on näha, et politsei vanemkonstaabel S.Okasutades indikaatorvahendit LION SL nr. 60 kalibreeritud kuni 10.01.2005.a., tuvastas I.Jil alkoholijoobe. Indikaatorvahendis süttis punane tuli. Juht I.J nõustus alkoholijoobe tuvastamise tulemusega koha peal ning joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ja vereproovis alkoholisisalduse määramiseks ekspertiisi viimist ei nõudnud. Juures viibis tunnistajana Edvard Luht. (t.l. 8 – 8 pö.). Põhja Politseiprefektuuri LJVO vastusest järelpärimisele 29.03.2005.a. on näha, et indikaatorvahen Lion SL nr. 60 oli 08.01.2005 kalibreeritud. Indikaatorvahendi kalibreerimist teostas pädev isik.(t.l. 37). Põhja Politseiprefektuuri LJVO vastusest järelpärimisele 22.09.2005.a. on näha muu hulgas ka see, et politseis on alkoholijoobe tuvastamiseks kasutusel indikaatorvahendid. Indikaatorvahendite puhul toimub nende töökorda viimine tootja poolt väljastatud gaasi abil kontrollimisega – kalibreerimine (meteroloogiaspetsialistide poolt nimetatakse seda protseduuri justeerimiseks – st töökorda viimiseks). Sellist protseduuri (kalibreerimist/justeerimist) ei reguleeri seadus ega Vabariigi Valitsuse või ministri õigusaktid. Politsei on kehtestanud internse käskkirjaga nõude alkomeetrite kontrollimiseks, tagamaks sisemine veendumus indikaatorvahendi toimimise osas. Käskkirja kohaselt politseiasutuse juht määrab indikaatorvahendite hooldamise eest vastutava isiku ja kalibreerimine toimub iga kahe nädala tagant. Kõik kalibreerimised registreeritakse vastavas žurnaalis.(t.l. 54 – 54 pö.). Seega on paljasõnalised süüdistatava I.Ji poolt kohtus antud ütlused, et süüdi ei tunnista ta end sellepärast, et politseinike kasutuses olnud alkomeetrit ei saa joobe tuvastamiseks kasutada. Samas ei eidanud I.J ka ise seda, et nii väärteoprotokoll kui ka protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel on tema poolt alla kirjutatud. Samuti kinnitas I.J, et protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel olevad sõnad „nõus“ (tuvastamise tulemusega) ja „ei nõua“ (joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist,sh vereproovis alkoholisisalduse määramist) tema poolt kirjutatud. 4 Samuti on näha Riigikohtu 16. detsember 2004 lahendist nr 3-1-1-118-04 (T.T väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi) seisukoht, et joobeseisundi tuvastamise kord lähtub eeldusest, mille kohaselt kaine inimene ei anna allkirja joobetuvastamise protokollile, kui ta ei nõustu joobe tuvastamise tulemusega. Indikaatorvahendi kasutamist liiklusjärelevalves lubavad nii „Joobeseisundi tuvastamise korra“ § 5 lg 1 ja "Liiklusjärelevalve teostamise korra" § 19 lg 2, mille kohaselt tuvastab ametiisik joobeseisundit mõõteriista või indikaatorvahendiga. Riigikohus on korduvalt korduvalt (vt näiteks lahend nr 3-1-1-87-05 10.10.2005 A.V väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi ja lahend nr 3-1-1-143-05 J.P väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 järgi) väljendanud seisukohta, et liiklusjärelevalves võivad politseiametnikud kasutada joobeseisundi tuvastamisel indikaatorvahendit. Samuti on Riigikohus korduvalt maininud, et indikaatorvahend ei allu mõõteseaduse alusel taatlemisele ning juhul kui isik ei vaidlusta kohapeal indikaatorvahendi näitu ega taotle joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, siis ei ole Joobeseisundi tuvastamise korra §-dest 5 ja 8 tulenevalt politseiametnikel kohustust koguda muid joovet kinnitavaid tõendeid, vaid isiku võib lugeda joobes olevaks ainult indikaatorvahendi näidu alusel. Seega on täielikult tõendamist leidnud süüdistatava I.Ji poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Peale eelpool nimetatu on antud kuriteo toimepanemine süüdistatava I.Ji poolt leidnud tõendamist ka: - joobeseisundi tuvastamise protokolliga.(t.l. 4). - haldusõigusrikkumise protokolliga 21.07.2002.a. nr. AB 418625.(t.l. 5). - otsusega haldusõigusrikkumise asjas nr. 2700, 02, 002256 06.08.2002.a.(t.l. 6). - isikusamasuse tuvastamise määrusega.(t.l. 7). - väärteoprotokolliga nr. AB 700056 08.01.2005.a. (t.l. 9 – 9 pö.). - jt. kriminaalasja materjalidega. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud.(t.l. 14 – 15, 34 - 36). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest (t.l. 16 – 17). Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile endale vaid ka teistele liikluses osalejatele, seades ohtu kõigi liikluses osalejate elu ja tervise. Ka on süüdistatavat I.Ji korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu kohus leiab, et I.Ji tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega,s.o. vangistusega, kuid võttes arvesse seda, et I.Jil on kindel töökoht võib jätta selle tingimisi kohaldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista I.J KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. 5 Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.J ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkendit süüdistatava I.Ji suhtes kohaldatud ei ole. Määrata I.J katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada I.Jile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldades KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta I.Jilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ aastaks. I.Jilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 6579.09.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. I.Jilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.