4-06-2885\1

4-06-2885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2885 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi M.Mkaebus ASavalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S.O04.07.2006 koostatud kiirmenetluse otsusele M.Mkaristamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: P.P Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: M.M RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M.Mkaebus ASavalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S.O04.07.2006 koostatud kiirmenetluse otsusele M.Mkaristamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni.
4. Tühistada ASavalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S.O04.07.2006 koostatud kiirmenetluse otsus M.Mkaristamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni määratud karistuse osas.
5. Teha uus otsus ja määrata M.Mle Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, so 240 (kakssada nelikümmend) krooni.
6. Määratud rahatrahv 240 (kakssada nelikümmend) krooni tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, so 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ASarvelduskontole nr 221021643050 Hansapangas viitenumbriga
7. Kohtuotsus pööratakse täitmisele kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 03.10.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: ASavalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S.O04.07.2006 koostatud kiirmenetluse otsusega karistati M.Mt Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni selles, et M.Mitrjaikina 04.07.2006 kella 07.27 ajal sõitis Pärnu mnt ja Vana-Pääsküla peatuste vahel bussis liinil nr 27 sõiduõigust tõendava dokumendita. Kiirmenetluse otsusele esitas M.Mkaebuse, leides, et rahatrahvi määr on põhjendamatult suur. Kui linnatranspordi teenindaja küsis temalt sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis ütles kohe, et tal seda ei ole ja nõustus kaasa minema Falcki bussi ega osutanud vastupanu. Esitas koheselt oma tõesed isikuandmed ning näitas kehtivad üliõpilaskaarti. Seletuskirjas avaldas kahetsust. Vabandas oma tegu sellega, et suveperioodil sõidab ringi jalgrattaga ega kasuta praktiliselt üldse ühistransporti, kuid sel hetkel oli jalgratas teeninduses. Tal on selle kohta olemas ka tõend, kuid linnatranspordi teenindaja seda tema käest ei küsinud. Külmadel aastaaegadel ostab regulaarselt ID kaardile sõiduõigust tõendavat dokumenti, mida saanuks hõlpsast kontrollida Sertifitseerimiskeskusest. Asjata on jäetud arvestamata karistust kergendavad asjaolud, on tõestanud, et on nii mõnigi kergendav asjaolu. Hommikul võttis kaasa vaid 5 krooni et osta Nurmenuku kioskist sooduspilet, kuid ajutiselt pileteid ei müüdud ning teatavasti on bussis sooduspileti hind 10 krooni, mille jaoks ei jätkunud raha. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et põhjendamatult on jäetud arvestamata karistust kergendavad asjaolud ja rahatrahvi määra tuleks vähendada kolmele trahviühikule. Ei vaidlusta seda, et sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tõepoolest esinevad kaebaja käitumises karistust kergendavad asjaolud, mis on jäetud arvestamata. Peale selle ei ole kaebajat varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Taolises olukorras nõustub kohtuväline menetleja rahatrahvi vähendamisega, kuid vähendamise määra ulatuse jätab kohtu otsustada. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalidega, sealhulgas kohtuistungil kohtuvälise menetleja esitatud tõendiga kaebajal karistuste puudumise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on põhjendatud asjaolusid, mistõttu sõitis kaebaja ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kuid neid põhjendusi saab võtta kui vabandusi ja õigustusi väärteo toimepanemisel ning kohtule jääb arusaamatuks väide, et isik, kellel oma vanuse kohta peaks olema piisav elukogemus, lahkub kodust, võttes kaasa vaid 5 krooni, lootuses osta sooduspilet kioskist, arvestamata muid ootamatult tekkivaid vajadusi või takistusi. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada vaid KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus, milline on ära märgitud ka menetlusaluse isiku lühikeses seletuses. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et kiirmenetluse otsuses on tõepoolest karistust kergendav asjaolu jäetud arvestamata. Senise kohtupraktika kohaselt määratakse karistus keskmises määras kui puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning eelnimetatud asjaolude ilmnemisel vastavalt siis kas vähendatakse või suurendatakse määratavat karistust. Kaebajale inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut, so kuni 600 krooni. Kaebajale on määratud karistus 6 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Kohtuvälise menetleja andmetel ei ole menetlusalust isikut varem samalaadse väärteo 2 toimepanemise eest karistatud ning võiks järeldada, et väärteo toimepanemine on menetlusaluse isiku elus juhuslik õiguserikkumine ja tegemist ei ole süstemaatilise õiguserikkujaga, millised asjaolud võiks tingida karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Samas asub kohus seisukohale, et inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga ning kaebaja seletustest nähtuvalt võttis kaebaja kaasa vaid 5 krooni ostmaks sooduspiletit. Veendudes selles, et sooduspileti ostmine ei ole võimalik, ei teinud ta midagi selleks, et leida võimalus osta mõnd teist piletit, so kas minna koju tagasi raha järele, minnes üle Õismäe tee tuldud teed pidi või kasutada pangaautomaati, milline asub Nurmenuku kioski läheduses kaupluse juures. Selle asemel sisenes ta ühistransporti ja kasutas ühistranspordi teenuseid sõiduõigust tõendava dokumendita. Sellisest käitumisest saab teha järelduse, et tegu on toime pandud kavatsetusega, st süüdlane seab eesmärgiks sõitmise sõiduõigust tõendava dokumendita ja teab, et selline tagajärg saabub. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus süüdlane alles ühistranspordis avastab, et sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolus veendumine oli ekslik ning kas talongid on otsas või on elektrooniline pilet aegunud ja raha jäänud üle kandmata. Sellistel motiividel leib kohus, et kaebajale määratud rahatrahvi määra võib küll vähendada, kuid puudub alus selle määra vähendamiseks miinimumini. Märt Toming kohtunik 3