1-06-11426\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,22. septembril 2006.a. 1-06-11426 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise K P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: K P oli süüdi mõistetud 14.07.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8,10; § 418 lg 3 p1 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 28.07.2003.a. ja lõpp 28.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 28.07.2003.a. K P käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhted vanglatöötajatega on korrektsed. Ühel korral on viibinud eesmärgipäraselt lühiajalisel väljasõidul. Vanglas viibimise ajal omandas põhihariduse ja täiendas oma kutseoskusi keevitaja erialal. On püüdnud leida ka töist rakendust, kuid edutult. Osales vabatahtlikult sotsiaalprogrammis. Toimepandud kuritegu hindab enesekriitiliselt, juhtunut mõtestab adekvaatselt, kahetseb toimepandut. Karistusega on leppinud. Tänaseks on kindlalt otsustanud tulevikus elada seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on võimalus registreerida end Tööturuametis töötuks ning hakata aktiivselt otsima töökohta. Murru Vangla direktor taotleb K P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kuna kinnipeetavat on kohtulikult karistatud viiel korral, siis on kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk tõenäoline. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud K P, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et K P ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. K P on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Teda on karistatud ärandamise, huligaansuse ja vägistamise eest. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil K P oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. 19.08.2002.a. ta vabanes vanglast ja juba üheksa kuu pärast ta pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk tõenäoline . Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aastat 6 kuud 6 päeva) vabastada vangistusest. Kohus leiab ,et K P käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus K P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: