Kriminaalasi nr. 1-06-11465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10.10.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Aleksander Tši

§ 329

järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: D.Š-i süüdistatakse selles, et tema, olles 16.12.2005.a karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 9500.- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuukeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 21.05.2006.a kell 22.32 Tallinnas, Peterburi teel maja nr 20 juures mootorsõidukit Toyota Avensis , olles joobeseisundis. Seega D. Š pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, olles 16.12.2005.a karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 9500.- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuukeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 21.05.2006.a kell 22.32 juhtis Tallinnas, Peterburi teel maja nr 20 juures mootorsõidukit Toyota Avensis , millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani D.Š toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud D.Š seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Veera Tolli - Baskin asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - 16.12.2005.a Harju Maakohtu kohtuotsust kriminaalasjas nr. 1/1-754/05.(t.l. 11 - 12); - väärteoprotokolli nr. AB 788240 21.05.2006.a..(t.l. 14 – 14 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 15 – 15 pö.); - LÕ akti nr. 1279 21.05.2006.a. ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 16 – 16 pö., 17 – 28); kahtlustatava D.Š poolt 21.07.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 34 – 37, 38 - 39); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 16.12.2005.a Harju Maakohtu kohtuotsust kriminaalasjas nr. 1/1-754/05, väärteoprotokolli nr. AB 788240 21.05.2006.a., protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, LÕ akti nr. 1279 21.05.2006.a. ja sinna juurde kuuluvat fototabelit ning süüdistatava D.Š poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on D.Š süü temale KarS §

§ 329

järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on D.Š käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 329ettenähtud kuritegudena.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav D.Š on toime pannud teise astme kuriteod. Süüdistatavat D.Š on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistatus kustumata. (t.l. 11 - 12, 44 - 45). Süüdistatavat D.Š on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (t.l. 42 - 43). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et süüdistatav D.Š olles korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pole siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist ning viimast tuleb karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast ning nimelt vangistusega. Kuivõrd aga süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, süüdistataval on kindel elukoht ja ülalpidamisel kaks alaealist last, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana ning tingimisi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista D.ŠKarS §

§ 329järgi ning Kar

S § 63 lg.1 alusel karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.Š ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata D.Š katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2 Kohaldada D.Š katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldes KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta D.Š lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ aastaks. D.Š välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1649.70.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
6. D.Š välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3