1-06-11636\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,04. oktoobril 2006.a. 1-06-11636 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja O.Vassina ja prokuröri E.Pau , kaitsja J.Benevolenskaja osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise A J`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: A J oli süüdi mõistetud 29.09.2005.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi ning oli karistatud 9 -kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kandmisele kuuluvat karistust 30.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 11.04.2005.a. ja lõpp 07.04.2007.a. A J käitumine vanglas oli korralik, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Karistuse kandmise ajal kinnipeetav on omandanud haridust Keila Ühisgümnaasiumis, hetkel haridust 10 klassi. Antud hetkel A J õpib 11.klassi.Osales sotsiaalprogrammis „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“, samuti osaleb inglise keele keelõppe programmis. Eluosakonnas tegeleb spordiga( põhiliselt jalgpall) ja loeb raamatuid. A J on viibinud lühiajalisel väljasõidul 12.04.2006 seoses juhilubade vahetamisega. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning ema nõusolek toetada poega majanduslikult niikaua kui vaja. Ämari Vangla direktor taotleb A J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo sooritamise riski tõstab see asjaolu, et A J on kriminaalkorras karistatud neljandat korda ning tema kriminaalasjad on põhjustatud narkosõltuvuse rahuldamiseks sooritatud varavastastest kuritegudest, on kriminaalhooldusametniku arvates olemas teatud korduvkuritegevusele viitav risk juhul kui isik hakkab vabanedes uuesti tarvitama narkootikume. Uue kuriteo toimepanemist maandavaks faktoriks saab kriminaalhooldusametnik lugeda A J päritoluperekonna valmisolekut A J materiaalselt ja moraalselt toetada ning kohest tööleasumise võimalust firmas OÜ Magellan, samuti tööandja toetavat suhtumist. Prokurör ei toeta taotlust. Kaitsja toetab taotlust. Ära kuulanud A J, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A J on kriminaalkorras karistatud neljal korral ,kuid ta pole neist järeldusi teinud. 28.06.2002.aastal vabastati A.J tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani toime uue kuriteo katseajal. Olles süüdi mõistetud 30.11.2004 Tallinna Linnakohtu poolt tingimusliku vabaduskaotusliku karistusega 2 aastase katseajaga, jätkas A J kuritegelikku käitumist ja uue kuriteo pani kinnipeetav toime katseaja vältel, vaid 3 päeva möödumisel kohtuotsusest ( kuritegu mille eest hetkel karistust kannab). Eelnevalt on kinnipeetavale 15.05.2000 Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud tingimuslik vabadusekaotus, mis on Tallinna Linnakohtu 24.05.2001 määrusega pööratud täitmisele. Eeltoodust võib järeldada, et A J`i uue kuriteo sooritamise risk püsib endiselt kõrge. Ka kriminaalhooldusametniku kokkuvõttest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil A J oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus A J tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik