M Ä Ä R U S Tallinnas,22. septembril 2006.a. 1-06-11422 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise S M tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: S M oli süüdi mõistetud 11.06.1999.a Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 176 lg 1 järgi, karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Viru RK 24.05.1999 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks KrK § 45 sätteid arvestades 10 aastat 8 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 11.06.1999.a. ja lõpp 28.02.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 28.07.2006.a. S M on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 10 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhtleb vanglaametnikega korrektselt ja viisakalt. Ühel korral on viibinud eesmärgipäraselt väljasõidul. Omandas vangistuse ajal keskhariduse. Täiendas oma kutseoskusi väikeettevõtte töökorralduse, müügitöö korralduse ja arvutiteeninduse erialal. On läbinud mitmeid erinevaid kursusi ja osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. Vangistuse ajal on püüdnud leida ka töist rakendust, kuid edutult. Oma süüd tunnistab ja kahetseb juhtunut. On püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning teinud juhtunust adekvaatseid järeldusi. Soovib rajada oma edaspidise elu ausatele alustele ning keskenduda tööle ja perekonnale. On motiveeritud elama stabiilset perekonnaelu ja vältima järjekordset vanglasse sattumist. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste nõusolek toetada vastavalt vajadusele ja võimalustele. Murru Vangla direktor taotleb S M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleks uue kuriteo toimepanemise eeldamisel arvestada kinnipeetava eelnevat kohtulikku karistatust. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud S M, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et S M ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S M on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Teda on karistatud huligaansuse ,varguse, tapmise eest ja põgenemise eest. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil S M oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. 18.05.1993.a. ta vabanes vanglast ja juba seitsme kuu pärast ta pani toime uue raske kuriteo(tapmine). Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujulik, S M on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 10 korral. Kriminaalhooldaja hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk tõenäoline . Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 3 aastat 5 kuud 6 päeva) vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus S M tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.