4-06-394\4

4-06-394 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-06-394 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk - Väärteoasi V. M. väärteoasi liiklusseaduse § 7423 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
5. a otsus Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja, Julgestuspolitsei, apellatsioonkaebus Istungil osalenud isikud - RESOLUTSIOON
6. Tühistada Harju Maakohtu
9. a otsus V. M. väärteoasjas nr 4-06-
11. Teha uus kohtuotsus, millega tunnistada V. M. süüdi liiklusseaduse § 7423 järgi ja karistada teda rahatrahviga 20 trahviühikut, so 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.
12. Konfiskeerida V. M. ära võetud liiklusjärelevalve kiirusemõõtmise seadet avastada võimaldav seade „Beltronics RX65“ (IA0001A).
13. Välja mõista V. M. menetluskulu – infotehnoloogia ekspertiisi teostamise tasu – 230 krooni.
14. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
15. septembri
16. a. kella 15.00-st. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
17. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse
20. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt V. M.
23. a kell 14.52 Harju maakonnas Loksa vallas Tallinn – Narva mnt
24. kilomeetril suunaga Narva poole juhtis mootorsõidukit, milles asus töötav kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade. Sellise teoga V. M. rikkus liikluseeskirja (LE) § 224 nõudeid, pannes toime liiklusseaduse (LS) § 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtu
27. a otsusega lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus V. M. väärteoasjas tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus leidis, et asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et V. M. pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, kuid vastavalt KarS § 39 lg-le 1 ei ole ta selle väärteo toimepanemises süüdi, sest ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli temale vältimatu. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tegemist otsese keelueksimusega, sest V. M. ei teadnud keelunormi olemasolu. Kohus leidis, et keelu olemasolu kohta info küsimiseks peab isikul olema vähemalt kahtlus, et keeld võib olemas olla. Kuna V. M. päritolumaal ei ole radari avastamise seadme kasutamine keelatud ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril vastav avalik informatsioon puudub, siis ei saa seadme kasutamise keeldu lugeda üldteadaolevaks normiks ning isiku karistamiseks tuleb normi teadmist tõendada. Maakohus leidis, et arvestades V. M. õiguskuulekat käitumist väärteoasja menetlemise ajal puudub alus kahelda tõepärasuses tema ütlustes, et ta ei olnud seadme Eestis keelatusest teadlik. Kuna kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu V. M. oleks enne politsei poolt kinni pidamist olnud alust seadme olemasolu võimalikku ebaõigussisu tajuda ning ta oleks normi väljaselgitamiseks pidanud kõrgendatud hoolsuskohustust üles näitama, ei saa objektiivselt asetleidnud õiguserikkumist V. M. subjektiivselt ette heita ning tema süü on välistatud. Kohtuotsusega konfiskeeriti V. M. ära võetud liiklusjärelevalve kiirusemõõtmise seadet avastada võimaldav seade „Beltronics RX65“ (IA0001A), menetluskulu – infotehnoloogia ekspertiisi teostamise tasu – 230 krooni jäeti riigi kanda.
28. Kohtuvälise menetleja – Julgestuspolitsei – direktori Ivar Prits`i poolt Harju Maakohtu
31. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses palutakse vaidlustatav kohtuotsus tühistada keelueksimuse ebaõige rakendamise tõttu ning mõista V. M. süüdi LE § 224 rikkumises, karistades teda LS § 7423 alusel, välja mõista ekspertiisikulu ning konfiskeerida väärteo toimepanemise vahend - seade „Beltronics RX65“. Apellant leiab, et isikuna, keda on Eesti Vabariigis varasemalt karistatud liiklusseaduse järgi liikluseeskirjas toodud nõuete rikkumise eest, oleks V. M. pidanud tekkima põhjendatud huvi tutvuda Eestis kehtiva liiklusalase seadusandlusega enne taaskordset riiki sisenemist. Samuti ei või isik, kes korduvalt külastab riiki, olla ükskõikne külastatava riigi seadusandluse vastu, vaid ta peab soovima käituda õiguspäraselt ja rakendama selleks nõutavat hoolt. Apellatsioonis märgitakse, et juhtimisõiguse omandamiseks vastava koolituse läbinud isikuna peab V. M. olema teadlik liiklusalase eriregulatsiooni olemasolust oma koduriigis. Vene Föderatsiooni liikluseeskirja §-s 1.1 on öeldud, et nimetatud eeskiri kehtib Vene Föderatsiooni territooriumil. Antud paragrahv viitab otseselt asjaolule, et teistes riikides kehtivad ohutu liiklemise nõuded võivad olla erinevad Venemaal kehtivatest. Kavatsedes külastada välisriiki isiku tema autojuhina on tähelepaneliku ja hoolsa juhi puhul iseenesest mõistetav tutvumine selle riigi vastava seadusandlusega, et vältida seaduserikkumisi. TALLINNA RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 3.
32. Kohtukolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on antud asjas ebaõigesti kohaldanud KarS §-s 39 sätestatud keelueksimust ning leiab, et esitatud apellatsioon tuleb rahuldada. Maakohus leidis, et asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemine V. M. poolt, kuid ta ei ole keelueksimuse tõttu selle väärteo toimepanemises süüdi. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Teinud kindlaks eksimuse olemasolu, tuleb tuvastada selle välditavus või vältimatus. Alles viimasel juhul on isiku süü välistatud, sest isik ei olnud teadlik oma teo ebaõigussisust ning talle ei saa objektiivselt asetleidnud ebaõigust ette heita. Eksimuse välditavuse tuvastamise üldine lähtekoht meenutab ettevaatamatusdelikti, kus samuti mingitel asjaoludel peab isik tajuma kõrgendatud ohu situatsiooni, mis omakorda peaks teda motiveerima üles näitama kõrgendatud hoolsuskohustust. Asjaolu, et V. M. päritolumaal ei ole kiirusemõõtmise seadet avastada võimaldava seadme kasutamine keelatud ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisel piiril ei ole nimetatud seadme Eesti Vabariigis kasutamise keelatusest informeerivat liiklusmärki, ei tähenda, et puudusid asjaolud, mille tõttu V. M. oleks enne politsei poolt kinni pidamist olnud alust seadme olemasolu võimalikku ebaõigussisu tajuda ning ta oleks normi väljaselgitamiseks pidanud kõrgendatud hoolsuskohustust üles näitama. Kohustus tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon. Sellisel juhul on tegemist harukaristusõigusega, kus kehtib kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ning vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega. Harukaristusõiguses on täiesti loomulik, et teatud valdkonnas tegutsev isik peab tundma seal kehtivat korda (RKKK 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03). 3.
33. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et juhtimisõiguse omandamiseks vastava koolituse läbinud isikuna peab V. M. olema teadlik liiklusalase eriregulatsiooni olemasolust oma koduriigis. Vene Föderatsiooni liikluseeskirja §-s 1.1 on öeldud, et nimetatud eeskiri kehtib Vene Föderatsiooni territooriumil. Seega viitab antud paragrahv otseselt asjaolule, et teistes riikides kehtivad normid võivad olla erinevad Vene Föderatsioonis kehtivatest, mistõttu kavatsedes külastada välisriiki autojuhina on iseenesest mõistetav tutvumine selle riigi vastava seadusandlusega, et vältida seaduserikkumisi. Isikuna, kes korduvalt külastab Eesti Vabariiki, ei võinud V. M. olla ükskõikne külastatava riigi seadusandluse vastu, vaid ta pidi soovima käituda õiguspäraselt ja rakendama selleks nõutavat hoolt. Põhjendatud huvi tutvuda Eestis kehtiva liiklusalase seadusandlusega enne taaskordset riiki sisenemist oleks V. M. pidanud tekkima ka isikuna, keda on Eesti Vabariigis varasemalt karistatud liiklusseaduse järgi liikluseeskirjas toodud nõuete rikkumise eest. 3.
34. Tulenevalt eeltoodust loeb kohtukolleegium tuvastatuks, et rikkudes LE § 224 nõudeid ja pannes sellega toime LS § 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo, ei saanud V. M. küll aru oma teo keelatusest, kuid see eksimus oli temale välditav. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 39 lg-t 1 V. M. süü puudumises teo keelatuses eksimuse alusel ja ringkonnakohus loeb väärteoasjas kogutud tõendite põhjal tõendatuks V. M. süü olemasolu LS § 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel. Kohtukolleegium leiab, et V. M. esines eksimus teo keelatuses, kuid eksimus oli temale välditav. KarS § 39 lg 2 kohaselt, kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada sama seadustiku §-s 60 sätestatut.
35. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 2; 147 lg 1 p 4; 151 lg 3 p 2 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldab esitatud apellatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu
38. a otsuse V. Melnikovi väärteoasjas nr 4-06-394 väärteomenetluse lõpetamise kohta ja teeb uue kohtuotsuse, millega mõistab V. M. süüdi LS § 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer