1-06-10398\2

Ärakiri 1-06-10398 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a Haapsalus Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus pöörata Andreas Peet’ile Pärnu Maakohtu 23.02.2006.a otsusega nr 1-06-867 mõistetud ja ärakandmata karistus, 3 kuud vangistust, täitmisele. RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus pöörata Andreas Peet’ile (isikukood *, elukoht *) Pärnu Maakohtu 23.02.2006 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, 3 kuud vangistust, täitmisele.
3. Määrata Andreas Peet`ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel katseajaks täiendav kohustus - lasta endale teha alkoholi tarbimise vastane süst.
4. Määrus teha teatavaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele, prokurörile ja A. Peet’ile Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud Pärnu Maakohtu 23.02.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-867 mõisteti A. Peet süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 alusel ja karistati teda vangistusega 3 kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 ja 75 sätete alusel 18 kuulise katseajaga. A. Peet on katseajal alates 23.02.2006 kuni 22.08.
5. 13.
6. 2006.a määrati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel Pärnu Maakohtu määrusega nr 1-06-7693 A. Peet’ile lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku taotlus Ärakiri 1-06-10398 Erakorraline ettekanne on koostatud
7. augustil 2006.a seoses asjaoluga, et kriminaalhooldusalune on rikkunud kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. A. Peet sooritas
8. juulil 2006.a Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 rikkumise ja talle määrati rahatrahv 1 200 krooni. Hooldusaluse enda seletus toimunu kohta puudub, kuna ei ilmunud registreerimisele 16.08.
9. Hooldusalune on katseaja jooksul korduvalt eiranud võimalusi tegelemaks iseenda ja oma probleemidega – talle anti erinevaid elamiskohti (kui mõni ei vastanud hooldusaluse vajadustele), töökoht, võimalus omandada eriala lühiajalistel kursustel, vaimset toetust kiriku poolt, kontakt- ja toetusisikud kiriku poolt, võimalust pöörduda alkoholiravile, kuid hoolealune on keeldunud, kuna ta ei usu meditsiinilise ravi mõjusse enda puhul. Negatiivne on fakt, et hooldusalusel puudub endiselt kehtiv isikuttõendav dokument, mida ta korduvatele lubadustele ja pakutud võimalustele vaatamata ei ole vormistanud. Kriminaalhooldaja hinnangul on antud hooldusaluse puhul alkoholi tarvitamine otseses seoses uute tõenäoliste kuritegudega, arvestades tema varasemat elukäiku (hooldusalune on 9 korda karistatud ja alkoholi liigtarvitamisega on esinenud probleeme varemgi). Alkoholijoobes ei suuda hooldusalune enda käitumist kontrollida ja järgnevad vargused. Eeltoodu alusel ja tuginedes KarS §-le 74 lg 4 teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata A. Peet’ile Pärnu Maakohtu 23.02.2006 otsusega nr 1-06-867 mõistetud ja ärakandmata karistus - 3 kuud vangistust - täitmisele. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldaja, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole A.Peet jaoks lahendus, ta on korduvalt vangistust kandnud. Pööre on see, et A.Peet on pöördunud arstide poole ja vabatahtlikult käinud alkoholismivastasel ravil. Ravi on küll takistanud asjaolu, et tal ei ole Haigekassa kaarti, kuid vastavalt võimalustel on ta ravil käinud. Käesoleval ajal on A.Peet andnud nõusoleku, et talle tehtaks alkoholi tarbimise vastane süst. Kriminaalhooldaja on olnud ühenduses Pärnu Haigla arstiga, kes oli A.Peet raviarst ja arst on kinnitanud sellist võimalust. Lähtudes eeltoodust leiab kriminaalhooldaja, et käesoleval ajal ei ole otstarbekas pöörata karistust täitmisel, vaid A.Peetile tuleb panna katseajaks lisakohustus, milleks ta oma nõusoleku andnud. A.Peet andis kohtuistungil ütlusi, et nüüdseks on ta aru saanud, et tervis on kõige tähtsam ja ta on haiglas käinud vabatahtlikult, kuid pikemat ravi ei võimalda saada Haigekassa kaardi puudumine. On nõus, et talle tehtaks alkoholi tarbimise vastane süst, on teadlik süsti mõju ajal alkoholi tarbimise tagajärgedest. Ei taha, et vangistus täitmisel pööratakse. Prokurör leidis kohtus, et käesoleval ajal ei ole otstarbekas A.Peet suhtes karistuse täitmisele pööramine, vaid tema osas tuleb katsejaks lisada täiendav kohustus. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku esialgne taotlus – karistuse täitmisel pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kriminaalhooldusaluse käitumises on märgata positiivseid jooni. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, te süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. A.Peet on oma kirjalikus avalduses kohtule kinnitanud, et ta on nõus, et talle tehtaks arsti poolt välja pakutud alkoholi tarbimise vastne süst, mille kestvus on üks kuu. On teadlik süsti toime ajal tarbitud alkoholi ohtlikkusest tema elule ja tervisele. Ärakiri 1-06-10398 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Peetile tuleb katseajaks lisada täiendav kohustus – alluma ravile, kuna ta on oma nõusoleku selleks andnud ja kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks on see väga oluline, kuna A.Peet on isikuks, kellel on probleeme alkoholi tarvitamisega ja ka õigusvastased teod on ta toime pannud alkoholijoobes. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige