4-06-3840 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2006. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-3840 Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtul

§ 118lg 2 p 1 alusel jättis Pärnu Maakohus oma 15.

2. a määrusega B.-C. N. kaebuse läbi vaatamata. Kohtumääruse motiivides märgitakse, et kohtuvälise menetleja poolt
5. a koostatud väärteoprotokollis nr AB806267, mis B.-C. N. allkirja vastu kohapeal kätte anti, oli märgitud kuupäev, millal otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, so
8. a.

§ 69

lg 6 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Eeltoodud viide on ka väärteoprotokolli pöördel selgesõnaliselt kirjas. Samuti nähtuvalt väärteoprotokolli pöördel olevas lahtrist „Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused“ on kaebaja andnud allkirja oma õiguste ja kohustusega tutvumise kohta. Seega kohus eeldab, et B.-C. N. tutvunud oma õiguste ja kohustustega, luges kirjutatu ka enne allkirjastamist läbi. Kaebuse esitaja poolt on kaebus postitatud esmakordselt Tallinna Halduskohtule 28. 08. 2006.a, seega peale

§ 114lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

3.

1. Kohus märkis, et Pärnu politseiosakonnale
4. a esitatud avalduses on B.-C. N. vaid märkinud, et ei nõustu temale koostatud väärteoprotokolliga ning soovib tulla vastuvõtule. Avalduses ei ole ta väljendanud väärteoprotokolliga mittenõustumise põhjendusi. Kohus asus seisukohale, et Pärnu politseiosakonna poolt B.-C. N.
7. a saadetud kirja koostamine ei olnud kohtuvälisele menetlejale seadusest tulenev kohustus ning nimetatud kirja väljastamine ei peata vastulause esitamise tähtaja kulgemist. 3.
8. Arvestades eeltoodut leidis maakohus, et B.-C. N. oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd ta oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Kaebuse esitaja oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et kaebus väärteoasjas esitada tähtaegselt. Samuti märkis kohus, et kaebuse esitajal oli vastavalt seadusele õigus kasutada kaebuse esitamiseks kaitsja abi, mida ta aga ei teinud. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et B.-C. N.ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele.
9. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas B.-C. N. määruskaebuse, milles ta ei nõustu vaidlustatava kohtumäärusega ja sisuliselt taotleb selle tühistamist, paludes ennistada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhistuses märgitakse, et Pärnu politseiosakonna poolt
12. a saadetud kirjas on palutud väärteoprotokolliga mittenõustumise põhjused saata viivitamatult Pärnu politseiosakonda faksi 2 või elektronposti teel. Määruskaebuse esitaja märgib, et
13. juuli
14. a oli reede, eelpoolnimetatud kirja sai ta kätte
17. a, kuid kohtuvälise menetleja otsus oli koostatud juba
20. a, seega esmaspäeval. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna kirja saades pidi politseiosakond arvestama ka sellega, et B.-C. N. poolt laekub enne väärteootsuse koostamist vaie, on täiesti ebaõige teha otsus koheselt järgmisel tööpäeval peale omapoolse kirja saatmist. Otsuse väärteoasjas oleks kohtuväline menetleja antud juhul pidanud tegema
22. 2006, kuna kohtuvälisel menetlejal oli alust arvata, et vaie B.-C. N. poolt esitatakse. B.-C. Norlan märgib, et vaie on tema poolt esitatud enne võimalikku otsuse tegemise tähtaega. TALLINNA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Tutvunud väärteoasja materjaliga ja esitatud määruskaebusega, ringkonnakohus leiab, et vaidlustatava kohtumääruse tühistamiseks ei ole alust, mistõttu esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 5.1.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast sama seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsus käsitletavas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

3. a, nimetatud kuupäev on märgitud ka B.-C. N. suhtes koostatud väärteoprotokollis nr AB 806267, mille ärakirja kättesaamist on menetlusalune isik B.-C. N. kinnitanud oma allkirjaga. Seega oli B.-C. N. teadlik kuupäevast, millest alates hakkab kulgema

§ 114lg-s 4 sätestatud kaebetähtaeg.

Puuduvad andmed selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures väärteoprotokollis märgitud kuupäeval kättesaadav või menetlusosalisele oleks tehtud mingeidki takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käsitletavas väärteoasjas oli

3. a, B.-C. N. esitas aga kaebuse
6. a, seega peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist. 5.
7. Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas otsuse tegemine antud juhul sisuliselt ilma menetlusaluse isiku B.-C. N. poolt esitatud vaiet arvestamata, ei saa kuidagi olla asjaoluks, mis takistas menetlusalusel isikul B.-C. N. esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. B.-C. N. niisugused takistused puudusid, mistõttu ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohus jättis seaduslikult ja põhjendatult kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja B.-C. N. kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatava kohtumääruse tühistamiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§-dest 147 lg 1 p 1, 194, 196 lg 2 ja 198 jätab Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

3. a määruse B.-C. N. väärteoasjas nr 4-06-3840 muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. 3 Kohtunik Meelika Aava 4