lg 2 p 4, 7 järgi 1 aastase vangistusega.
lg 2 p 5, 7 – § 25 lg 2 järgi 4 aastat.
lg 2 ja § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplik liitkaristus 4 aastat vangistust. Vastavalt
a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o 2 kuu võrra ning liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 19.05.2005.a. ja lõpp 10.02.2008.a. R. P. käitumine Harku Vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Harku Vanglas töötab AS Vanglatööstuses. Tööandja on R. P. tööga rahul ning iseloomustab viimast kui korralikku töötajat. Lähedastega on kinnipeetaval head suhted ning ema on valmis tütart toetama ka materiaalselt. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Harku Vangla direktor taotleb R. P. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja leiab, et kuna R. P. on hulk omadusi, mis uue kuriteo riski vähendavad, siis sobib ta kriminaalhooldusele määramiseks. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus leiab ,et taotlus kuulub rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ,süüdimõistetu isikut ,varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R. P. käitumine Harku Vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Harku Vanglas töötab AS Vanglatööstuses. Tööandja on R. Pirsoni tööga rahul ning iseloomustab viimast kui korralikku töötajat. Lähedastega on kinnipeetaval head suhted ning ema on valmis tütart toetama ka materiaalselt. Varem kriminaalkorras karistatud 1 korral. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Käitudes enamiku karistusajast korralikult R. P. on tõestanud , et on teinud enda jaoks vastavaid järeldusi. Pärast vabanemist R. P. asub elama aadressil xxxxxxxxxxxx, tööd garanteerib AS Saarmas( Magasini,20, Tallinn, tel 6 459 114). Arvestades eeltoodut ja juhindudes
MS §§ 69, 269 lg.2 p.4, 383-387, 426, 432 kohus määras: Vabastada R. P. / ik. xxxxxxxxxxx/ karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.02.2008.a. ja määrata ta selleks tähtajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Nadežda Andrejeva järelvalve alla / Tartu mnt. 85, Tallinn / ning kohustada järgima
lg.1 p.1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas / xxxxxxxxxx /, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Regina Pirsoni suhtes vastavalt
lg.2, 4 järgmised kohustused: 1/registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel. 2/ mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 3/asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele . 4/ mitte suhelda kriminaalkaristatud isikutega . 5/ osaleda kriminaalhooldaja poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammides. 6/ võlanõude kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga ja koostada tasumise graafik kuu jooksul peale vabanemist . 7/ igakuiselt hüvitada võlgnevust ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend. 8/ mitte viibima kohtades, kus tarbitakse alkoholi , 9/pöörduda narkoloogi poole ja vajadusel läbida ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale tõend selle kohta kuu jooksul alates vabanemise päevast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Maakohtule . Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik: 10 päeva jooksul Harju
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.