1-06-9807\3

(06231400413)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi U R süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kristiina Savtšenkova Süüdistatav U R - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab PKC Eesti AS-s; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tallinna Linnakohtu 15.03.2004.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi – 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, mida pikendatud 4 kuu võrra 25.04.05.a. määrusega; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada U R KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui U. R 2 (kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta U. R mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata U. R kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista U R menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. U. R isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsusega 28.12.2005.a. karistati rahatrahviga 12 600 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti
3. aprillil 2006.a kella 02.09 ajal Harjumaal Keila vallas Tallinn-Paldiski mnt.
4. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520 registrimärgiga 555 OAE. Sellega pani U. R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav U. R tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja M. Söörd pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. U. R süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - väärteoprotokolliga 15.04.
5. ( tl. 7), - alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 15.04.2006.a. ( tl.8), kus alkoholijoobeks on mõõdetud 0,74 mg/l; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või vereproovis alkoholisisalduse määramist U. R ei nõudnud; - ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 28.12.2005.a. ( tl. 3); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.12-13) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.14-17); - samuti U. R enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 9, ). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et U. R süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus U. R süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et U. R pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad veel menetluskulud. U. R elab koos oma elukaaslasega ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Mõistes U. R põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Käesoleval ajal, kui U. R on endale leidnud kindla töökoha, soovib hüvitada eelnevalt mõistetud rahatrahvid ning osaleda oma lapse kasvatamisel, poleks põhjendatud reaalne vangistus. Katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve annab U. R võimaluse näidata, et edasi võib ta elada ilma uute süütegude toimepanemiseta. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on põhjendatud kohaldada U. R suhtes lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks, s.o. sanktsiooni keskmises määras. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
6. Kohtunik