M Ä Ä R U S Tallinnas, 02.oktoobril 2006.a. 1-06-11435 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise R S tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: 25.03.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati R S süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 195 lg 3; § 107 lg 1 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg1 alusel 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel KrK § 41 sätteid arvesse võttes suurendati mõistetud karistust osaliselt Tartu LK 10.10.1994 otsusega mõistetud karistuse
(1a)võrra ning liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendat6i KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust Tartu MK 22.10.2001 otsusega mõistetud karistuse
(3k)võrra, milline on ära kantud, lugedes see kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse algus 23.08.2004.a. Karistuse lõpp 23.05.2008.a. R S käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhtlemisel vanglatöötajatega on viisakas ja korrektne. Lühiajalisel väljasõidul käinud ei ole. Samuti ei ole vangistuse ajal õppinud ega töötanud, kuigi on taotlenud võimalust tööle minna. Toimepandud kuritegu kahetseb. On püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning teinud juhtunust adekvaatseid järeldusi. Tunnistab, et tänu nooruses tehtud tegudele sattus väga raskesse olukorda tema enda perekond. On motiveeritud asuma tööle, elama stabiilset perekonnaelu ning vältima järjekordset vanglasse sattumist. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning abikaasa toetus. Murru Vangla direktor taotles R S ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kusjuures kolmel korral on olnud põhjuseks varavastane kuritegu. Uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski vähendab kriminaalhooldusametniku hinnangul võimalus koheselt tööle asuda ja jätkuv loobumine alkoholist. Kinnipeetavat iseloomustatakse perekesksena ja võib arvata, et laste tagasi lubamine väikelastekodust on motiiv, mis aitab kaasa seaduskuulekale ja tervislikule elule pärast vabanemist. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud R S, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et R S ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R S kannab karistust varguste eest, varem ta oli karistatud varguse eest kolmel korral, kuid karistamisest ei ole teinud õigeid järeldusi. Vanglas R S ei tööta ega õpi, tal on vaja hüvitada tekitatud kahju summas 36 629.10 krooni, tema perekonna majanduslik olukord on väga raske( tema abikaasa elab praegu sotsiaaltoetustest ja teeb võimalusel juhutöid, kolm nooremat last elavad talveperioodil Elva Väikelastekodus, sest puudus korteris küte ja laste tervis oli ohus) , aga R S selle asemel, et omandada eriala, loeb vanglas 2 aastat ajalehti, sellepärast kohtul on puudunud veendumus, et süüdimõistetu hoiduks vabanedes kuritegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et ei ole käesoleval ajal R S vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samuti on põhjendatud märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning et riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus R S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik: