1-06-12521\1

1-06-12521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a., Tallinn Tartu mnt. 85 kohtumaja Kohtuasja nr 1-06-12521 Kohtunik Külli Iisop Sekretär Britt Pallo Kohtuasi Harju Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise A T kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks. RESOLUTSIOON Mitte anda luba alaealise A T (isikukood XXXXXXXX; elukoht XXXXXXXX) paigutamiseks Puiatu Erikooli. Määruse ärakiri saata Harju Maavalitsuse alaealiste komisjonile, alaealise A T ja tema emale M T. Edasikaebamise kord Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 407 kohaselt võib määruse peale Harju Maavalitsuse alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuistungil selgitatud asjaolud. Alaealiste komisjon esitas 04.10.
3. a. Harju Maakohtule taotluse alaealise A T paigutamiseks Puiatu Erikooli kuni kaheks aastaks ning nimetatud taotlus põhines komisjoni 29.09.2006.a. otsusel. Taotluses märgitakse, et lisaks koolikohustuse jätkuvale mittetäitmisele, on 13-aastane A.T suitsetanud Viru keskuses 19.07.06.a.; 09.08.06.a. ei tagastanud ta temale kaheks tunniks kasutada antud telefoni (ema maksis hiljem kannatanule telefoni väärtuse); 29.09.06.a. võttis ema tagant autovõtmed ja sõitis ringi koos sõpradega (A.T enda selgituse kohaselt oli roolis tema 16-aastane tuttav). Kuna 13-aastane isik ei ole süüvõimeline, saadeti need materjalid arutamiseks alaealiste komisjonile. 2 Taotluse kohaselt on A. T käitumist varem kahel korral (16.03.06.a. ja 18.05.06.a.) komisjonis juba arutatud ja seda seoses koolikohustuse mittetäitmisega. Mõjutusvahendina kohaldati esimesel korral hoiatust ja kasvatuslikul eesmärgil Puiatu Erikooli külastamist. Alaealise ja tema ema selgituse kohaselt külastas A. T koos komisjoni esimehe J.Rässaga nii Puiatu Erikooli kui Viljandi Noortevanglat. 18.05.06.a. otsuse kohaselt kohaldati mõjutusvahendina hoiatust ning A. T kohustati osalema Kuriteoennetuse Sihtasutuse M Matkad programmis alates 23.05.06.a. Alaealise ema selgituste kohaselt ei saanud ta aru, kas programmis osalemine on kohustuslik või soovituslik ja poeg selles ei osalenud. Põhjuseta puudumiste tõttu jäi A. T Saue Gümnaasiumis klassikursust kordama ja 6.klassi ei lõpetanud. Koos isaga käis A. T 2006.a. suvel kuu aega tööl (sõitis kaasa), isa elab aga eraldi ja perekonda ei toeta. Ema arvates on poja käitumist mõjutanud kooli ja elukoha vahetus. Õismäelt koliti Sauele 2005.a. lõpus. Uue kooliga ta kohanes suurte raskustega, teistega sõbruneda ei suutnud. A.T selgituste kohaselt olid klassikaaslased teda mõnitanud. Rangema korra ja järelevalve saavutamiseks soovitati emal poeg õppima panna internaatkooli. Orissaare Intrenaatkoolis A.T õpinguid jätkata ei suutnud, tuli sealt ära 2006.a. septembris (koolis oli ühe nädala); Vastseliina Intrnaatkoolis õppimist pidas ema võimatuks selle liigse kauguse tõttu. A. T ja tema ema selgituste kohaselt õpib alaealine septembrikuu lõpust Saue Gümnaasiumis (ametlikult on ta 2.oktoobrist 6 c klassi õpilane), ta on huvitatud sellest, et lõpetaks seal kuuenda klassi ning on oktoobris koolist puudunud vaid haiguse tõttu (4 päeva). Ema on koos pojaga pöördunud psühholoogi (E.Eik) poole ning poeg on rakendust leidnud motoringis. Alaealise ema M. T palub poega mitte saata Puiatu Erikooli ja anda pojale võimaluse näidata, et ta suudab lõpetada
4. klassi Saue Gümnaasiumis ning toimepandud süütegude eest, kus poeg ei saa vastutada oma vanuse tõttu, on võimalik rakendada teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Alaealiste komisjoni esindaja P. Ööbik ja Saue Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist A. Ritsing palusid kohtuistungil taotluse rahuldada ning A. T suunata Puiatu Erikooli vähemalt käesoleva õppeaasta lõpuni, kuna alaealine oma lubadusi täita ei suuda, ta ei tea, mis on kohustused ja piirid ning tema käitumine on komisjonis arutusel juba kolmandat korda. Eelnevad mõjutusvahendid pole tulemusi andnud ning ema ei suuda pojale vajalikku mõju avaldada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud alaealise A. T kohta kogutud materjalidega ja ära kuulanud kohtuistungil antud selgitused, leiab, et Harju Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks on ennatlik ja ei kuulu rahuldamisele. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse § 1 lg 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. 3 Komisjon on varem küll kahel korral arutanud A. T koolikohustuse mittetäitmist, mitte aga AMVS § 1 lg-s 2 sätestatud õigusvastase teo toimepanemist. Sellest tulenevalt on ebaõige väita, et kohaldatud mõjutusvahendid pole tulemusi andnud ning A. T võib jätkata õigusvastaste tegude toimepanemist. Koolikohustuse mittetäitmine ei ole seaduse kohaselt aluseks erikooli saatmiseks. Õigusvastaste tegude toimepanemist arutas komisjon esimest korda oma 29.09.06.a. istungil. Sellel istungil ei viibinud taotluse esitanud institutsiooni esindajat (näiteks määruse või taotluse koostanud politseitöötajat), millega on rikutud AMVS § 19 lg 4 nõudeid. Ei nähtu, et alaealisele ja tema emale oleks selgitatud nende õigusi ja kohustusi nagu sätestab AMVS § 20 lg 2 p
5. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, milliseid seletusi andis A.T oma õigusvastaste tegude kohta, kas neid tegusid sisuliselt üldse arutati, kas ta sai aru oma tegude õigusevastasusest jmt. Arusaamatuks jääb kohtule ka põhjus, miks kohaldati seaduses ette nähtud rangeimat mõjutusvahendit 13-aastasele alaealisele, kes seoses elu- ja õppekoha vahetusega on sattunud keerulisse olukorda, kes soovib oma õpinguid jätkata tavakoolis, kes koos emaga on otsinud abi psühholoogilt ning kes võib vajada sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenustes osalemist. Kohtunik