1-06-9856\3

(06231400753)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi A S süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A S - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; keskeriharidusega, elukoht: XXXXXX; töötab lukksepana Tallinna Autobussikoondise AS-s; varem kriminaal-korras karistatud 13.10.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 10 000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega ; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A S KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. S 2 (kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A. S kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A. S mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
2. Välja mõista A S menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. S isikuna, keda mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis Harju Maakohtu otsusega 13.10.2003.a. karistati rahalise karistusega ning juhtimisõiguse äravõtmisega, ajal, mil karistatus oli kustumata,
3. juunil 2006.a kella 02.35 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Piibe mnt.
4. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit MB 190D registrimärgiga 914 ANK; Nende tegudega pani A. S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 13.10.2003.a., mille kohaselt A. S on varem karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes (tl.6); -väärteoprotokolliga 18.06.
5. ( tl .7), -alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 18.06.2006.a., mille kohaselt mõõdeti A. S joobeks 0,52 mg/l ; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud (tl.9); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.12) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.11); - samuti A. S enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 8, 18-19). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. S pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid ja rahaline karistus pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda uue samaliigilise süüteo toimepanemisest. Mõistes A. S põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on põhjendatud (toimepandud kuritegu ning süüdlase isikut arvesse võttes) kohaldada A. S suhtes lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Rahuldamata tuleb jätta prokuröri taotlus kuriteo toimepanemise vahendi, s.o. sõiduauto konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel. Sõiduauto MB 190 D on maha müüdud A. S ütluste kohaselt ning perele on ostetud uus auto Opel Omega. Antud sõiduautot ei saa kohus pidada tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks ning kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, kas A. S kuulub üldse mingi mootorsõiduk. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
6. Kohtunik