1-06-10172\3

(06231400586)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Ilona Filippov Kriminaalasi G K süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav G K - isikukood XXXXXX, kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXXXXX; ei tööta; ülalpidamisel 3 alaealist last; varem kriminaalkorras karistamata; väärteo eest karistatud rahatrahviga (trahv tasumata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G K KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (20 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui G. K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata G. K kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta G. K mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
2. Välja mõista G K menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. G. K isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Põhja Politseiprefektuuri otsusega 31.10.2005.a. karistati rahatrahviga 12 000 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, s. o.
3. mail 2006.a kella 15.59 ajal Maardu linnas Keemikute tänaval juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Opel Astra registrimärgiga 511 TDJ; Sellega pani G. K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav G. K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. G. K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 31.10.2005.a., mille kohaselt G. K karistati mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga (tl. 6); -väärteoprotokolliga 13.05.
4. ( tl .8), -alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 13.05.2006.a., mille kohaselt G. K joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud ; alkoholijoobeks mõõdeti 0,27 mg/l (tl.7); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.17) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.16); maksuameti andmetel süüdistataval aastatel 2004-2005 tulud puudusid (tl.18); - kahtlustatava G. K enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 10, 11-13), kus ta tunnistab, et oli laadal joonud pudeli õlut ning seejärel juhtis autot, et koju sõita. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et G. K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus G. K süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et G. K pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahv on tal tasumata ning selline karistus pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda uue samaliigilise süüteo toimepanemisest. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Mõistes G. K põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on põhjendatud kohaldada G. K suhtes lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades seda, et peres on 3 alaealist last, süüdlase varanduslik seisund pole hea, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik