lg 2-1 p 1 järgi; Ago Niitsoo süüdistuses
§-de 183 lg 1 ja 184 lg 2-1 p 1 järgi ja Mait Villo süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu otsus 30.detsember 2005.a. Apellatsiooni esitaja Süüdisatava Heigo Loog-Eskla kaitsja adv. Andres Gorkin, süüdistatava Ago Niitsoo kaitsja Nele Tammemäe ja riigiprokurör Andres Ülviste Prokurör Andres Ülviste Süüdistatavad Heigo-Loog Eskla, Ago ankeetandmed toimikus Kaitsjad Adv. Andres Gorkin, Nele Tammemäe ja Toomas Alp RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Niitsoo Tallinna ja Mait Linnakohtu Villo – otsus 30.detsembrist 2005.a. Heigo Loog-Eskla, Ago Niitsoo ja Mait Villo suhtes ja nimelt: 1. Heigo Loog-Esklale
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi mõistetud karistuse ,
prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkkaristuse ja ajavahemiku 2 28.detsember 2004.a. kuni 30.detsember 2005.a., s.o. 1 aasta ja 3 päeva karistusaja hulka arvamise ning karistuse kandmise aja alguse osas. 2. Ago Niitsoole
prg. 184 lg 2-1 p.2 järgi,
prg. 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ,
prg. 65 lg 2 alusel mõistetud lõpliku liitkaristuse osas ja ajavahemiku 28.detsember 2004.a. kuni 30.detsember 2005.a., s.o. 1 aasta ja 3 päeva karistusaja hulka arvamise ning karistuse kandmise aja alguse osas.
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust. 2.
prg. 65 lg 2 alusel mõista Heigo Loog-Esklale liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi liites mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 14.veebruari 202.a. kotuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 9 kuud ja 4 päeva ning liitkaristuseks mõista 17 aastat 9 kuud ja 4 päeva vangistust. 3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 28.detsember 2004.a. 4. Mõista Ago Niitsoole
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi karistuseks 10 aastat vangistust. 5.
prg. 64 lg 1 alusel mõista Ago Niitsoole liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 10 aastat 3 vangistust. 6.
prg. 65 lg 2 alusel mõista Ago Niitsoole liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.aprilli 2003.a. kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus 6 kuud ning liitkaristuseks mõista 10 aastat ja 6 kuud vangistust.
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi ning Mait Villo
prg. 184 lg 2 p.1 järgi. Süüdistatavate kaitsjate poolt esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei kaudu, s.o. alates 13.märtsist 2006.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on õigus esitada kassatsioon ainult advokaadi vahendusel. 4 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Tallinna Linnakohtu 30.detsembri 2005.a. kohtuotsusega mõisteti Heigo LOOGESKLA süüdi
lg 2-1 lg 1 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) aastat.
lg 2 alusel mõisteti Heigo Loog - Esklale mitme kohtuotsuse järgi liitkaristuseks mõistetud vangistus 14 (neliteist) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 4 (neli) päeva.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Heigo Loog-Eskla poolt eeluurimisel vahi all viibitud aeg 28.detsember 2004.a kuni 30.detsember 2005.a s.o 1 aasta ja 3 päeva. Kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemise päevast s.o 30.12.2005.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on Heigo Loog-Esklal vangistus 13 aastat 9 kuud ja 1 päev.
kohaselt mõisteti Heigo Loog-Esklale lisakaristuseks varaline karistus summas 50 000 krooni. Ago NIITSOO mõisteti süüdi
lg 21 lg 1 järgija karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) aastat.
lg 1 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja kuritegude kogumi eest mõisteti Ago Niitsoole liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõisteti Ago Niitsoole liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi vangistus 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Ago Niitsoo poolt eeluurimisel vahi all viibitud aeg 28.detsember 2004.a kuni 30.detsember 2005.a s.o 1 aasta ja 3 päeva. Kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemise päevast s.o 30.12.2005.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on Ago Niitsool vangistus 7 aastat 5 kuud ja 27 päeva.
kohaselt mõisteti Ago Niitsoole lisakaristuseks varaline karistus summas 11 147 krooni . Mait VILLO mõisteti süüdi
lg 2 lg 1 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Mait Villo poolt eeluurimisel vahi all viibitud aeg 10.detsember 2004.a kuni 30.detsember 2005.a s.o 1 aasta ja 20 päeva . Kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemise päevast s.o 30.12.2005.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on Mait Villol vangistus 1 aasta 11 kuud ja 10 päeva. Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo on
prg. 184 lg 2 -1 p.1 järgi ja Mait Villo
prg. 184 lg 2 p.2 järgi mõistetud süüdi selles, et nemad isikute grupis panid 10.12.2004.a. toime suures koguses narkootilise aine - 37,994 kg hašiši – ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevalt: 10.12.2004.a. omandasid Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult 37,994 kg narkootilist ainet hašišit, misjärel valdasid nimetatud suurt kogust narkootilist ainet ebaseaduslikult Tartu linnas aadressil Lootuse 14. Sealjuures organiseeris, juhtis ja kontrollis Heigo Loog-Eskla telefoni teel narkootilise aine vahetu omandaja ja valdaja Ago Niitsoo tegevust kuriteo toimepanemisel, andes viimasele juhiseid ja korraldusi narkootilise aine omandamiseks ja valdamiseks. Samal päeval kaasas Heigo Loog-Eskla suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele Mait Villo, värvates viimase Ago Niitsoo`lt Tartus vastu võtma ja Tartust Väike- Maarjasse vedama 37,994 kg hašišit. Heigo Loog-Eskla poolt kuriteo toimepanemisele kaasatud Mait Villo sõitis tema käsutuses oleva sõiduautoga, Volkswagen Passat reg. nr. 217 MEE, Heigo Loog-Eskla korraldusel Tartusse, et Ago Niitsoo käest eelnimetatud narkootiline aine veoks vastu võtta. Heigo Loog-Eskla korraldusel ja juhiste kohaselt andis Ago Niitsoo 10.12.2004.a. isikute grupis koos Heigo Loog-Esklaga eelnimetatud suure koguse narkootilist ainet hašišit Tartu 5 linnas aadressil Lootuse 14 edasi Mait Villo`le. Heigo Loog-Eskla korraldusel ja juhiste kohaselt võttis Mait Villo isikute grupis Heigo Loog-Esklaga nimetatud suure koguse narkootilist ainet Ago Niitsoo`lt vastu, et toimetada see Tartust Väike-Maarjasse vahetult Heigo Loog-Esklale. Heigo Loog-Eskla korraldusel ning juhiste kohaselt valdas ja vedas Mait Villo seejärel isikute grupis Heigo Loog-Eskla`ga nimetatud suurt kogust narkootilist ainet sõiduautos Volkswagen Passat reg. nr. 217 MEE oma teekonnal Tartu linnast Tartu-Jõgeva maanteel asuva Juhani bussipeatuseni, kus ta ta 10.12.2004.a. kella 22.05 paiku politsei poolt 37,994 kg narkootilise aine hašišiga kinni peeti. Andes Ago Niitsoo`le ja Mait Villole juhiseid ja korraldusi ning organiseerides ja kontrollides nimetatud isikute kuritegelikku tegevust suures koguses narkootilise aine vahetul käitlemisel, pani Heigo Loog-Eskla isikute grupis kaastäideviijana toime suures koguses narkootilise aine – 37,994 kg hašiši – ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo. Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo käitlesid suures koguses narkootilist ainet hašišit selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud hašiši kogus ületab ligikaudu 3800 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse hašiši hind Eestis illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 5,7 miljonit krooni. Sellest tulenevalt panid Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Mait Villo pani oma tegevusega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt – suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseadusliku valdusse võtmise, valdamise ja veo grupi poolt. Ago Niitsoo on
prg. 183 lg 1 järgi mõistetud süüdi selles, et tema enne 26.11.2004.a. omandas eeluurimisel tuvastamata isikult edasiandmise eesmärgil 3 narkootilise aine tabletti kogukaaluga 0,731 grammi, mis sisaldasid 0,22 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Pärast väikeses koguses narkootilise aine omandamist valdas Ago Niitsoo seda edasiandmise eesmärgil ning andis eelnimetatud narkootilise aine 26.11.2004.a. Tallinnas Lasnamäel edasi Sergei Stiba`le. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava Heigo Loog-Eskla kaitsja adv. A.Gorkin taotleb esitatud apellatsioonis H.Loog – Eskla suhtes kohtuotsuse tühistamist tema süüdimõistmise osas
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi ja uue otsusega tema süüdimõistmist
prg. 22 lg 5 ja 184 lg 1 järgi. Kohtuotsuses on asutud seisukohale, et uimastite tellijaks oli H.Loog-Eskla ning et aine vahetud käitlejad A.Niitsoo ja M.Villo olevat tegutsenud tema korraldusel ja juhtimisel. Selline järeldus põhineb üksnes 10.12.2004.a. süüdistatavate omavaheliste telefonikõnede stenogrammide uurimise alusel. H.Loog-Eskla ei ole varem narkoainetega kokku puutunud. Pole mingeid andmeid, et ta teinuks ettevalmistusi hašiši edasisaatmiseks või turustamiseks siin või sealpool piiri ja et ta oleks narkootikumide omandamiseks kulutanud mingeid summasid. Kaitsja on seisukohal, et 10.detsembril 2004.a. Tartus aset leidnud sündmus oli organiseeritud varem, enne narkoaine kohalejõudmist. Selle komponentidest ei mõjutanud Loog-Eskla midagi enamat kui Mait Villo isikut narkoaine järel sõitjana. A.Niitsoo tegevus sellel päeval oli oma sisult argimõistusele iseseisvalt kättesaadav toimimisvõimalus., mis kulges Loogipoolse etteütlemiseta. Protsessuaalse vajaduse Loog-Eskla Niitsoo kõnelusi kuriteo 6 organiseerimiseks ja juhtimiseks lugeda on kaitsja arvates põhjustanud sündmuste ahela katkemine Jõgeva maanteel Juhani bussipeatuses. Edasises on oletuslikkust, ent ka võimalikke lahendusi, mis Eskla vastutusest vabastaks. Näiteks Villol oli võimalus hinnaline kaup teel omastada ja Väike-Maarjasse sõitmise asemel kaduda. Loog-Esklal hoiukoha andmisest vabatahtlikult loobuda. Loog-Eskla osaluse astet kuriteo toimepanemisel käsitledes leiab kohus, et kogutud tõendite alusel võib väita, et LoogEskla teopanuseta ei oleks Niitsoo ja Villo neile inkrimineeritud tegu toime pannud. Kahe kartulitega kaetud kasti peitmiseks on ka Tartu linnas, selle vahetus ümbruses või kaugemalegi, peale Väike-Maarja hulgaliselt võimalusi. Kui eelistada Väike-Maarjat, siis on ka sinna võimalik jõuda Tartust teisiti kui ainult Villo autoga. Kohtu järeldus, et igaühe panus oli kuriteo toimepanemisel oluline ja vajalik jääb kaitsja arvamusel Loog-Eskla osas puudulikuks. Suure varalise kasu saamise eesmärgi kohta hašiši käitlemisel puuduvad Loog-Eskla osas vähimatki andmed. Süüdistatava Ago Niitsoo kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis Tallinna Linnakohtu 30.12.2005.a. otsuse tühistamist Ago Niitsoo suhtes ning uue otsusega tema õigeksmõistmist
prg. 183 lg 1 järgi ja süüdimõistmist
prg. 184 lg 2 p.1 järgi kuriteos, milles A.Niitsoo on linnakohtu otsusega mõistetud süüdi
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi ja karistuse kohaldamist alammääras Apellant leiab, et kohus on kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, samuti ei vasta süüdistatavale mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Oma seisukohta põhistab apellant alljärgnevalt. - esiteks heidab kaitsja Tallinna Linnakohtule ette
§-s 2 sätestatud kolmeastmelise deliktistruktuuri eiramist. See on apellatsiooni läbiv väide, millega põhjendatakse nii materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, kui ka kriminaalmenetlusnormide olulist rikkumist. Apellant selgitab , mida tähendab karistusseadustiku mõttes kolmeastmeline deliktistruktuur , milline peaks välja nägema kolmeastmelisele deliktistruktuurile vastav kohtuotsus ning millal kolmeastmelisest deliktistruktuurist lähtudes, on kohtul võimalus isikut süüdi mõista ja millal mitte. Oma seisukohtade kinnituseks on apellant viidanud Karistusseadustiku kommentaaridele ja Riigikohtu lahenditele - apellant väidab, et A.Niitsoo on alusetult mõistetud süüdi
prg. 183 lg 1 järgi. Tema süü on selles osas tõendamata. Süüdistatav ise ei ole oma süüd tunnistanud ja kohus on süüdistatava kahjuks hinnanud olemasolevaid tõendeid valikuliselt, põhjendamata, miks on lugenud ühed tõendid usaldusväärseteks, teised mitte. Kogutud tõendid on vastuolulised ning kohus ei ole vastuolusid kõrvaldanud. Nii on Sergei Stiba tunnistajana antud ütlused olnud väga vastuolulised - fotolt ta apellanti ära ei tundnud, jälitustoiming on läbiviidud ilma tehnikavahenditeta, mis ei võimalda protokollis sedastatud teavet ka kontrollida, samuti erinevad jälitusprotokollis toodud kohtumiste arv ja asukohad Sergei Stiba ütlustest tulenevaga, ning 05.09.2005.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A.Niitsoo , et ei tunne Sergei Stiba nimelist isikut, ei ole temaga kunagi kohtunud ega narkootilist ainet üle andnud. Oluline on märkida ka asjaolu, et kuigi jälitusprotokollist tuleneb, et jälitustoimingu aluseks on Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokuröri Alar Kirs 23.11.2004.a. jälitustoiminguks loa andmise määrus, ei ole vastavat määrust käesolevas kriminaalasjas esitatud, mistõttu ei ole ka tõendatud 7 vastava jälitustoimingu läbiviimise õiguspärasus. Vastavat määrust, mis annab loa jälitustoimingu teostamiseks, ei ole esitatud ühegi käesolevas kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingu puhul. Täielikult on kohtuotsuses motiveerimata tahtluse esinemine A.Niitsoo süüdimõistmisel
prg. 183 lg 1 järgi. -
prg. 184 lg 2 -1 p. 1 järgi on A.Niitsoo alusetult süüdi mõistetud. Nimelt, teo subsumeerimine
lg 2¹ p 1 järgi eeldab lisaks tahtlusele koosseisupäraste tegude suhtes ka kavatsetust suure varalise kasu saamise suhtes. Seega on kohus ebaõigesti mõistnud apellandi süüdi
lg 2¹ p 1 järgi, tuvastamata apellandi kavatsetust suure varalise kasu saamise suhtes. Kohtuotsuses on üksnes paljasõnaliselt märgitud, et kuivõrd ilmselgelt on välistatud sellises koguses narkootilise aine omandamise isiklikuks tarbeks, siis seega oli eesmärgiks müüa saadud narkootiline aine kas Eestis või mujal, mistõttu on apellandi tegu õigesti kvalifitseeritud
Samas on õigusteoorias asutud seisukohale, et narkootilise aine suur kogus ei tähenda iseenesest suure varalise kasu saamise eesmärki, suur varaline kasu kaasneb narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. peamiselt narkokaubandusega. Seega ei eelda suur kogus veel suure varalise kasu saamise eesmärki – nimetatud asjaolu peab olema kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega tuvastatud. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud kohtuotsuses märgitud „narkokaubanduse eesmärk“ süüdistatava teos. Jääb arusaamatuks, miks ei ole kohtuotsuse tegemisel arvesse võetud apellandi 05.09.2005.a. kohtuistungil antud üheseid ütlusi selle kohta, et temale oli lubatud tasu üksnes vahendamise eest (valdamine ja edasiandmine) ning kokkulepitud tasu suuruseks oli 40,000.00 EEK, mis ei võimalda aga apellandi süüdimõistmist
Vastupidised tõendid käesolevas kriminaalasjas puuduvad, mistõttu tuleb kohtuotsuses esitatud paljasõnalisi väiteid suure varalise kasu saamise eesmärgi kohta lugeda tõendamatuks ning lähtudes Riigikohtus korduvalt väljendatud seisukohast kõik kõrvaldamata kahtlused lugeda apellandi kasuks. Kohus on esitanud väite, et „hindab süüdistatava käitumise subjektiivset külge teo objektiivse külje kaudu“, mis on aga apellandi arvates ilmselgelt vastuolus karistusõiguse üldsätetega. Nimelt isiku vastutuselevõtmiseks tahtliku lõpuleviidud delikti eest peab see isik olema tahtlikult realiseerinud vastava teo kogu
eriosas sätestatud süüteokoosseisu, s.h nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. Juhul, kui eriosa süüteokoosseis nõuab lisaks tahtluse esinemisele ka veel muid subjektiivseid tunnuseid – nagu näiteks
lg 2¹ p 1 puhul suure varalise kasu saamise eesmärk – siis peavad ka need olema isiku käitumises tuvastatud. - Veel juhib apellant tähelepanu asjaolule, et prokurör esitas kohtuliku uurimise käigus A.Niitsoole uue süüdistuse
lg 2¹ p 1 järgi alles 17.10.2005.a., motiveerides seda väitega, et käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud hašiši hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 5,7 miljonit krooni. Samas oli nii aine kogus kui ka selle hind teada juba 10.12.2004.a., mil Mait Villo vastava ainega kinni peeti. Samuti ei lisandunud käesolevasse kriminaalmenetlusse uusi tõendeid, mis annaksid aluse uue süüdistuse esitamiseks. Seejuures viidatakse KrMS § 268 lg 7, milline reguleerib süüdistuse kvalifikatsiooni muutmist prokuröri poolt kohtuvaidluste käigus ning jõutakse järeldusele, et kui kohtumenetluse kestel ei ilmne uusi tõendeid, mis tingiksid süüdistuse muutmist, võib süüdistust muuta üksnes selliselt, et see kergendab 8 süüdistatava olukorda. Käesoleval juhul on nimetatud põhimõtet aga eiratud süüdistatava kahjuks. - Taotledes A.Niitsoo tegevuse ümberkvalifitseerimist
prg. 184 lg 2-1 p.1 –lt
prg. 184 lg 2 p.1-le, leiab apellant, et kohtuotsuses on ebaõigesti asutud seisukohale, et A.Niitsoo omandas suures koguses narkootilist ainet. Narkootilise aine omandamine A.Niitso poolt ei ole leidnud tõendamist. A.Niitsoo on ennast süüdi tunnistanud suures koguses narkootilise aine valdamises ja edasiandmises ja kinnitanud, et igasugune kokkulepe narkootilise aine omandamiseks puudus. Üksnes üleandmisega ei realiseeru veel omandamine. - A.Niitsoole mõistetud karistust vaidlustades tuuakse apellatsioonis järgmised väited.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel ning samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuotsuses on ekslikult märgitud, et apellandi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samas nähtub 30.12.2004.a. kahtlustatava ülekuulamise protokollist (t. l. 129, I kd), et A.Niitsoo kahetseb enda poolt toime pandud kuritegu. Samuti väljendas ta oma kahetsust toimepandusse ka kohtuistungil. Seega oleks kohtuotsuse tegemisel tulnud arvestada A.Niitsoo karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust vastavalt
§-le 57 lg.1 p.3. KrMS § 338 p 4 kohaselt kuulub kohtuotsus apellatsiooni korras tühistamisele muuhulgas siis, kui mõistetud karistus või muu mõjutusvahend ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Käesoleval juhul mõisteti A.Niitsoo süüdi
§-des 183 lg 1 ja 184 lg 2¹ p 1 ning teda karistati 8 (kaheksa) aastase vangistusega, millele liideti 6 (kuus) kuud vangistust ärakandmata karistuse arvelt. Arvestades asjaolu, et tähtsaimaks kaitstavaks õigushüveks on elu (PS § 16) ning võrreldes eluvastaste kuritegude eest reaalselt mõistetavaid karistusi käesoleval juhul A.Niitsoole rahvatervisevastase kuriteo eest reaalselt mõistetud karistust, on käesoleval juhul mõistetud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalselt raske. Samuti on oluline rõhutada veelkord, et kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud üksnes narkootilise aine suures koguses valdamine ja edasiandmine A.Niitsoo poolt, ei saa sedavõrd raske karistuse mõistmine temale olla põhjendatud. Lisaks on kohus jätnud karistuse mõistmisel arvestamata karistust kergendavaid asjaolud. Kohtuotsusest tuleneb, et kuna A.Niitsoo on väidetavalt kuriteo toime pannud suure varalise kasu saamise eesmärgil, on otstarbekas ja põhjendatud mõista talle lisakaristuseks varaline karistus vastavalt
§-s 53 sätestatule (otsuse lk 14). Arvestades käesolevas apellatsioonis põhistatud asjaolu, et kohtumenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud suure varalise kasu saamise eesmärk , on käesoleval juhul põhjendatud kohtuotsuse tühistamine ka lisakaristuse mõistmise osas. Prokurör taotleb esitatud apellatsioonis Tallinna Linnakohtu 30.12.2005.a. otsuse tühistamist Heigo Loog-Eskla´le ja Ago Niitsoole
lg 21 p 1 järgi mõistetud karistuse ja
lg 2 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ning Mait Villole
prg. 184 lg 2 p.1 järgi mõistetud karistuse osas. Uue otsusega taotleb prokurör neile pikemaajaliste karistuste mõistmist ja nimelt H.Loog-Esklale
prg. 184 lg 2-1 p.1 9 järgi 12 aastat, Ago Niitsoole sama paragrahvi järgi 10 aastat vangistust ning sellest karistusest tulenevalt ka mõlemale kohtualusele mõistetud liitkaristuse raskendamist. M.Villole taotleb prokurör uue otsusega 4 aastase vangistuse mõistmist. Samuti palub prokurör teha parandus kohtuotsuse resolutiivosas asendades vormiliselt ekslik, kuid sisuliselt arusaadav kvalifikatsioon “
lg 21 lg 1” korrektse kvalifikatsiooniga “
lg 21 p 1”ja “
lg 2 lg 1” korrektse kvalifikatsiooniga “
Prokuröri arvates ei vasta aga kohtu poolt mõistetud karistused kuriteo raskusele ning süüdimõistetute isikutele. Arvestades süüdimõistetute poolt sooritatud kuritegu, kuriteo toimepanemise eesmärki ja toimepanijate isikuid iseloomustavaid andmeid, on kohtu poolt mõistetud karistused põhjendamatult kerged. Kohus on andnud Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo poolt sooritatud kuriteole ja süüdlaste isikutele põhjendatult läbinisti hukkamõistva ja üksnes negatiivse hinnangu, kuid mõistnud neile sealjuures aga siiski vastava sätte sanktsiooni (6-20 aastane või eluaegne vangistus) alammäärale suhteliselt lähedase karistuse – vastavalt 9 aastat vangistust ja 8 aastat vangistust. Seega on kohus mõistnud Heigo Loog-Eskla`le ja Ago Niitsoole nende poolt sooritatud kuriteo raskust ja süüdlaste isikut arvestades , vastutust kergendavate asjaolude puudumist ja seadusandja poolt vastava kuriteo eest ettenähtud karistuse piire arvestades põhjendamatult kerge karistuse. Aktsepteeritavaks põhjenduseks raske narkokuriteo eest mõistetud karistuse suhtelisele leebusele ei saa olla ka asjaolu, et süüdlaste poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistusele tuli seaduse kohaselt täielikult liita varem mõistetud karistuse ärakandmata osa. Selle karistuse oli isik teeninud ära oma varasema raske kuriteoga ja see kuulus täies ulatuses liitmisele niikuinii ehk sõltumata sellest, kui raske oli uus kuritegu ja uus karistus. Juhul kui selle n.-ö. “varasema teoga” ära teenitud karistuse arvel leevendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust, siis satub katseajal kuriteo sooritanud isik põhjendamatult soodsamasse olukorda võrreldes isikuga, kes ei ole uut kuritegu sooritanud katseajal. Mait Villo osas on kohus leidnud, et süüdistatav on pannud toime rahvatervise vastu suunatud raske esimese astme kuriteo, kuid samuti arvestades, et tema roll kuriteos oli vähema tähtsusega kui kaassüüdistatavatel, tuleb teda karistada tähtajalise vangistusega sanktsiooni minimaalmääras. Prokuröri nõustub sellise kohtu seisukohaga, kuid leiab, et seetõttu ongi tema tegevus kvalifitseeritav kergemat kuritegu ettenägeva sätte järgi. Kuid arvestades Mait Villo poolt toimepandud kuriteo raskust (rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuritegu, mille eest seaduseandja on karistusena ette näinud üksnes vangistuse 3-15 aastat), tema poolt käideldud narkootilise aine ülisuurt kogust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, on ilmselgelt põhjendamatu talle sanktsioonis ette nähtud minimaalse karistuse (3 aastat vangistust) mõistmine. Karistuste mõistmisel süüdistatavatele on kohtuotsuse motiivide kohaselt arvestatud ka õiguskorra kaitsmise huvidega. 10 Apellant leiab, et põhjendamatult kergete karistuste mõistmine isikutele, kes omakasu eesmärgil on pannud toime suuremastaabilise ja ohtliku ründes rahvatervise vastu, ei saa olla kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdistatavate poolt on toime pandud väga raske narkokuritegu – rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuritegu. Narkootilise aine kogus (ligikaudu 38 kg hašišit), mille käitlemises isikuid süüdi mõisteti, ületab suure koguse piirmäära 3800 korda. Antud juhul on kohasem rääkida mitte enam suurest, vaid ülisuurest kogusest narkootilisest ainest. Suure koguse piirmäär on hašiši puhul 10 grammi ja sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele keskmisest tolerantsemale isikule (väljakujunenud narkomaanile). Seega piisaks süüdistatavate poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogusest vähemalt 38 000 doosiks, s.t. narkojoobe tekitamiseks vähemalt 38 000-le narkomaanile. Eeltoodud arvudest nähtub, millist ülisuurt ohtu süüdistatavate poolt sooritatud kuritegu endast rahvatervisele tegelikult kujutas. Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo käitlesid suures koguses narkootilist ainet hašišit selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Kinnipeetud koguse hašiši hind Eestis illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 5,7 miljonit krooni. Seega panid Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sealjuures ületab kõnealuse narkootilise aine koguse hind peaaegu 20 korda ka suure varalise kasu piirmäära. Tegemist on suurima hašišikogusega, mis Eesti Vabariigis seni kinni peetud on.
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist ühe raskeima kuriteoga, mida tunneb meie karistusõigus. Seadusandja poolt on vastava kuriteo eest ette nähtud kuue- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Arvestades Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo poolt toimepandud kuritegude raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ulatust ja ohtlikkust, süüdistatavate osa kuriteo toimepanemisel, samuti süüdistatavate isikuid ning karistust kergendavate asjaolude puudumist, on põhjendatud ja otstarbekas karistada nimetatud isikuid oluliselt pikema vangistusega kui seda tegi Tallinna Linnakohus. Vastavalt seaduse nõuetele tuleb Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo puhul uute kuritegude eest mõistetavatele karistustele täielikult liita varem mõistetud ärakandmata karistused. Arvestades Mait Villo poolt toimepandud kuriteo raskust ja ohtlikkust, samuti tema poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine ülisuurt kogust ning karistust kergendavate asjaolude puudumist, on põhjendamatu tema karistamine sanktsiooni minimaalmääras, mistõttu Mait Villo`le on otstarbekas mõista pikem vangistus kui seda tegi Tallinna Linnakohus. Apellatsioonikohtu istungil toetasid apellandid esitatud apellatsioone, süüdistatavad H.Loog-Eskla ja A.Niitsoo toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone kõik süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad vaidlesid vastu prokuröri apellatsioonile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD: 11 1) Kohtukolleegium ei nõustu apellantide seisukohtadega, et linnakohtu otsus on motiveerimata. KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestab, et kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine on kohtuotsuses motiivide puudumine. Kaebusest nähtub et sisuliselt apellandid ei nõustu linnakohtu poolt esitatud põhjendustega ja nende arvates on linnakohus teinud tõenditest ebaõigeid järeldusi. Kohtukolleegium leiab, et kohtuotsuses toodud järeldustega ja põhjendustega mittenõustumist ei ole alust käsitleda motiivide puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide olemasolu või selle puudumise sedastamisel ei saa lähtuda ainuüksi põhjenduste hulgast. Riigikohtu praktikas väljakujunenud arusaama kohaselt on motiveerimata kohtuotsusega tegemist siis, kui kohus ei ole üldse motiveerinud oma mingit otsustust (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-98 22.septembrist 1998.a.). Vaidlustatava kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on linnakohus põhjendanud oma otsustust, otsuse lugejale on kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. 2) Mis puudutab kohtuotsuse ülesehitust ja kohtu poolt kasutatud lahenduskäiku otsuses toodud järeldusele jõudmisel deliktistruktuurist lähtudes, on kohtukolleegium seisukohal, et kohtuotsus vastab igati Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-148-03 antud sellekohastele juhistele. Kohtuotsuses toodud analüüs vastab õiguspraktikas ja - teoorias omaksvõetud reeglitele ning tõendite analüüsist tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Kohtuotsus peab olema arusaadav mitte ainult kõrgkvalifitseeritud juristidele, vaid eelkõige isikutele, kelle vastu või kelle huvides ta on tehtud. Ainult arusaadavat kohtuotsust saab vaidlustada. Seejuures esimese astme kohtuotsust on nii süüdistataval kui ka kannatanul õigus vaidlustada isiklikult, s.o. mitte advokaadist kaitsja vahendusel. Kohtuotsuse arusaadavuse tavaisikule garanteerib lisaks otsuse motiveeritusele ka selle loogiline ja lihtne ülesehitus ning arusaadav keelekasutus. Liiga õigusteoreetiline ja võõrsõnu sisaldav kohtuotsus on küll arusaadav juristidele, kuid kindlasti mitte juriidilise hariduseta isikule. 3) Süüdistatava Ago Niitsoo kaitsja väidab apellatsioonis õigesti, et KrMS prg. 268 lg 7 lubab prokuröril kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Õige on ka asjaolu, et Ago Niitsoole esitatud uus süüdistus raskendab tema olukorda. Arusaamatuks jääb aga apellandi väide, et käesolevas kriminaalasjas rikkus prokurör kriminaalmenetluse norme uue süüdistusega süüdistatava olukorda raskendades. Nimelt, reguleerib KrMS prg. 268 lg 7, millele apellatsioonis viidatakse, prokuröri poolt kuriteo kvalifikatsiooni muutmist prokuröri poolt kohtuvaidluste käigus. Käesolevas kriminaalasjas esitas aga prokurör kohtuliku uurimise käigus uue süüdistuse. Seda konkreetset menetlustoimingut reguleerib aga KrMS prg. 268 lg 2 . Kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole rikutud menetlusseadust uue , raskema süüdistuse esitamisega kohtuliku uurimise käigus. 4) Kohtukolleegium leiab, et linnakohtu järeldus Ago Niitsoo süü osas
prg. 183 lg 1 järgi, rajaneb linnakohtus uuritud tõenditele. Politseitöötaja 12 ettekanna ja ekspertiisiakt tõendavad, et Sergei Stibalt leiti narkootilist ainet – 4 tabletti ecstasyt. Hinnates Sergei Stiba poolt eeluurimisel antud ja linnakohtus avaldatud ütlusi ning jälitusprotokolli sisu kogumis, on kohus jõudnud järeldusele, et Sergei Stibalt leitud narkootiline aine oli saadud Ago Niitsoolt. Sisuliselt puudub kohtul võimalus kontrollida jälitusprotokolli sisu õigsust. Nagu nähtub jälitusprotokollist varjatud jälgimisel tehnilisi vahendeid ei kasutatud. KrMS prg. 115 lg 1 ei kohusta varjatud jälgimise filmimist, videosalvestamist või fotografeerimist. KrMS prg. 113 kohaselt ei ole jälitusprotokolli vajalik ka kanda selle isiku nime, kes vahetult varjatud jälgimist teostas, piisab, kui sellele kirjutab alla jälitustoimingut teinud asutuse juht. Ka Jälitustegevuse seaduse prg. 16 lg 4 kohaselt ei tohi jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas kaasa tuua jälitustegevuse salajaste andmete ning jälitustegevuses osalenud ja sellesse kaasatud isikute avalikustamist ilma nende nõusolekuta. Seega on tegemist tõendiga, mille allikas on salastatud ja mille usaldusväärsuse kontrollimine kohtus ei ole võimalik. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-142-05 asunud seisukohale, et ei ole välistatud, et kriminaalasja uurimisel võivad tõusetuda selle uurimise käiku puudutavad küsimused - näiteks küsimus sellest, kas mingi menetlustoiming ka tõepoolest leidis aset nii, nagu see on fikseeritud menetlustoimingu protokollis. Selliste - mitte kriminaalmenetluse eset vaid kriminaalasja uurimise käiku puudutavate küsimuste tõusetumisel võib tekkida vajadus kuulata nende asjaolude osas üle ka menetleja uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik. Samas menetleja ülekuulamine ei anna kohtule teavet varjatud jälgimise, kui jälitustoimingu kohta. Jälitusprotokolli, kui tõendit tuleb seega hinnata kogumis teiste tõenditega. Vaidlusaluses episoodis tõendina kasutatud jälitusprotokollile hinnangut andes peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kui väidetakse, et Ago Niitsoo ei ole Sergei Stibaga kohtunud , temale narkootikume üle andnud ja ta isegi ei tunne Sergei Stiba nimelist isikut, siis on ainuke võimalus, et jälitusprotokoll, mis tõendab vastupidist, on fabritseeritud politseitöötajate poolt. Sellisel juhul tõusetub paratamatult küsimus kas ja milleks seda politseile vaja on. Olukorras, kus Ago Niitsood süüdistatakse kuriteos, mille eest on ettenähtud pikaajaline vangistus ja milles ta ennast ka osaliselt süüdi tunnistab, tähendaks see politseile ainult lisa töökoormust. Ago Niitsoo ise ei ole samuti osanud veenvat vastust sellele küsimusele anda. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et jälitusprotokoll on hinnatav usaldusväärse tõendina Ago Niitsoo süüküsimuse otsustamisel. Kohtukolleegium leiab, et linnakohus ei ole põhjendatult arvestanud Ago Niitsoo süüküsimuse otsustamisel tunnistaja Sergei Stiba poolt antud esialgseid ütlusi, milles ta väidab, et leidis temalt äravõetud 4 tabletti maast. Tabletid (isegi kui need ei ole narkootikumid) võivad olla sedavõrd erineva toimega, et keegi ei riskiks eales tänavalt maast leitud tablette endale soetada. Mis puudutab äratundmiseks esitamise protokolli, kui tõendit, siis arvestades teo tehiolusid – tegemist on siiski ebaseadusliku narkootikumide omandamisega ka äratundja e. Sergei Stiba poolt, siis ei olegi tema huvides tegelikku tablettide müüjat ära tunda ning ei ole välistatud , et Sergei Stiba viitas tahtlikult teisele isikule. Kohtukolleegium 13 leiab, et linnakohus on tõendeid kogumis hinnates tulnud põhjendatult järeldusele, et Sergei Stibale andis narkootilise aine edasi Ago Niitsoo. Veel väidab kaitsja oma apellatsioonis, et kohus on jätnud Ago Niitsoo südimõistmisel
prg. 183 järgi täielikult motiveerimata tahtluse. Ago Niitsoo on mõistetud süüdi nii väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil, kui ka väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises. Vaadeldav süüteokoosseis eeldab omandamise ja valdamise kui koosseisupäraste tegude osas kavatsetust narkootilise aine edasiandmise suhtes. Kui isikult saadakse kätte väike kogus narkootilist ainet, siis vastutab ta vaid juhul, kui tuvastatakse, et ta omandas ja valdas seda edasiandmise eesmärgil. Olukorras, kus isik on mõistetud süüdi ühe ja sama koguse , antud juhul 4 tableti omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil, kui ka edasiandmises ning edasiandmine on tõendatud, puudub kohtukolleegiumi arvates vajadus hakata eraldi tõendama seda, et ta omandas ja valdas edasiantud kogust narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil. 5) Kohtukolleegium nõustub täielikult linnakohtu seisukohaga, et kõik süüdistatavad tegutsesid 37,994 kg hašiši käitlemisel grupis kaastäideviijatena. Linnakohus on kõigi tõendite põhjaliku analüüsi ja kogumis hindamise tulemina tuvastanud iga süüdistatava konkreetse käitumise ja tema osa vaidlusaluses narkokuriteos ning jõudnud põhjendatult järeldusele , et konkreetse narkootikumi kogusega olid seotud kõik süüdistatavad ning et selle tellijaks oli just Heigo Loog-Eskla, kes kontrollis narkootikumi teekonda sisuliselt juba enne selle saabumist Ago Niitsoo kätte, organiseeris tegevust, et narkootikum jõuaks Ago Niitsoolt tema kätte. Ago Niitsoo oli kaasatud tegevusse Heigo Loog-Eskla poolt enne kauba saabumist Ago Niitsoo kätte ja selle ühiseks käitlemiseks oli olemas ka nendevaheline kokkulepe – lepiti kokku, et Ago Niitsoo võtab saabuva koguse vastu, loeb üle ning korraldab selle edasisaatmise Heigo Loog-Esklale vastavalt viimase juhistele. Heigo Loog-Eskla kaasas juba peale seda, kui oli alanud tema ühine ja kooskõlastatud tegevus Ago Niitsooga, narkootikumide ühisesse käitlemisse ka Mait Villo. Sellest momendist alates on alust juba rääkida kolme isiku ühisest ja kooskõlastatud tegevusest. Tegemist oli ühise kuriteootsusega. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et ühise kuriteootsuse all ei mõelda mitte ühiselt tehtud otsust vaid otsust kuritegu üheskoos toime panna. Igati põhjendatud ja tõendite analüüsile tuginev on ka linnakohtu järeldus, et versioonid mingitest süüdistusevälistest isikutest, kes etendasid väidetavalt domineerivat rolli süüdistatavate tegevuse juhtimisel, on süüdistatavate poolt välja mõeldud eesmärgiga vähendada enda osalust ja vastutuse astet ning grupi tegelik juht oli Heigo Loog-Eskla. Süüdistatavate Ago Niitsoo ja Mait Villo tegutsemist kaastäidevijatena vaidlustatud ei ole. Süüdistatava Heigo Loog kaitsja leiab aga, et tema kaitsealuse käitumist ei saa kvalifitseerida täideviijana. Kohtukolleegium nõustub, et Heigo Loog Eskla ei pannud vahetult toime ühtegi koosseisupärast tegu, millised temale on inkrimineeritud – ta ei ole vahetult omandanud, vallanud, edasi andnud 14 ega ka vedanud suures koguses narkootilist ainet. Samas on vaieldamatult tõendatud, et Heigo Loog-Eskla ei osalenud mitte ainult teo planeerimisel , s.o. tema panus teosse ei piirdunud ainult teo ettevalmistamisega. Nii korraldas ja kontrollis ta narkootikumide edasitoimetamist peale seda, kui see oli saabunud Ago Niitsoo kätte. Seega osales Heigo Loog-Eskla grupi pealikuna ka kuriteo toimepanemises. Selleks ei ole vaja kuriteopaigas viibimist – piisab ka telefoni teel korralduste andmisest. Ka Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-101-05 väljendanud seisukoha, et teatud juhtumil võib kuriteo organisaatori tegevus ja roll olla hinnatav kaastäideviimise, mitte pelgalt kihutamise või kaasaaitamisena. Kohtukolleegium leiab, et nii linnakohtu põhjendustega kui ka linnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu otsustes väljendatud seisukohtadega on ümber lükatud süüdistatava Heigo Loog-Eskla kaitsja väide, et tema kaitsealuse tegevust ei saa käesolevas kaasuses vaadelda kaastäideviimisena. Asjaolu, et Tartust oleks saanud konkreetset narkootikumide kogust viia Väike-Maarjasse ka muu transpordiga ja teist teed pidi , kui seda korraldas Heigo Loog-Eskla, ei mõjuta kohtukolleegiumi arvates kuidagi tema käitumisele antud juriidilist hinnangut. Kuna ühiselt toime pandud kuritegu on inkrimineeritav grupi liikmetele (kaastäideviijatele) terves ulatuses, siis ei ole põhjendatud Ago Niitsoo kaitsja väited, et Ago Niitsoo on narkootikumide omandamises alusetult süüdi mõistetud kuna ta ei ole narkootikumi omandanud. 6) Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo on mõistetud süüdi
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi kuna linnakohus leidis, et nad tegutsesid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Selline kvalifikatsioon, kus grupi liikmetest ehk kaastäideviijatest osadele on inkrimineeritud vastutust raskendav asjaolu, teistele mitte, on kooskõlas
prg. 24 sätetega. Kohtukolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga, et Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo tegutsesid narkootikumide käitlemisel eesmärgiga saada suurt varalist kasu. Tegemist oli ülisuure hašiši kogusega, mille hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 5,9 miljonit krooni. Asjaolu, et kogu ligi 38 kilogrammiline kogus ei olnud mõeldud tarbimiseks süüdistatavatele Heigo Loog-Esklale ja Ago Niitsoole endale vaid see pidi minema illegaalsesse tänavamüüki, ei tule hakata tõendama kriminaalmenetluses kuna tegemist on kohtukolleegiumi arvates üldtuntud asjaoluga. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate Heigo LoogEskla ja Ago Niitsoo aktiivne tegevus narkootilise aine sihtpunkti jõudmiseks annab põhjendatud aluse järelduseks, et objektiivsesse koosseisu kuuluvad ja Heigo Loog-Esklale ning Ago Niitsoole süüdistuses esitatud kõik osateod olid kantud kaugemaleulatuvast eesmärgist ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest.
prg. 184 lg 2-1 p.1 näeb ette kvalifitseeriva asjaoluna suure varalise kasu saamise eesmärgi, mitte kasu saamist. Naiivne oleks loota ja arvata, et olukorras, kus narkootikumid võetakse politseitöötajate poolt ära enne nende müüki paiskamist ja reaalse kasu saamist , isikud, kellelt need ära võeti või , kes nende käitlemisega seostud olid, oma ütlustega kinnitavad , et tegutsesid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seetõttu tuleb eesmärgipärane tegevus ehk kavatsetus igal konkreetsel juhul tuvastada. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on linnakohus põhjendatult kuriteo tehiolusid 15 arvestades ning konkreetsest narkootilise aine kogusest lähtudes tuvastanud Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo tegevuses suure varalise kasu saamise eesmärgi e. subjektiivse külje teo objektiivse külje kaudu. Kui seaduseandja sellise võimaluse välistaks, siis oleks loogiline, et kvalifitseeriva asjaoluna oleks seadustatud mitte suure varalise kasu saamise eesmärk, vaid selle saamine. 7) Linnakohus on karistanud Heigo Loog - Esklat ja Ago Niitsood
prg. 184 lg 2-1 p.1 järgi vastavalt 9 aastase ja 8 aastase vangistusega, prokurör taotleb karistuse karmistamist Heigo Loog-Esklale 3 aasta võrra ja Ago Niitsoole 2 aasta võrra. Mait Villo, keda linnakohus karistas
prg. 184 lg 2 p.1 järgi 3 aastase vangistusega, taotleb prokurör karistuse karmistamist 1 aasta võrra. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri taotlus on osaliselt põhjendatud ja nimelt Heigo Loog-Esklale ja Ago Niitsoole mõistetud karistuste osas ning seda järgmistel põhjendustel. Seaduseandja on suures koguses narkootilise aine käitlemise eest grupis näinud ette vangistuse 3-15 aastat ja suure varalise kasu eesmärgil sama tegevuse eest 6-20 aastat või eluaegse vangistuse. Kohtukolleegium leiab, et mitte vähetähtis ei ole asjaolu, et karistusi nimetatud kuritegude eest karmistati tunduvalt Riigikogus 17.detsembril 2003.a. vastuvõetud seadusega, milline jõustus 1.jaanuarist 2004.a. Nagu nähtub eelnõu seletuskirjast, olid muudatused karistusseadustikus tingitud vajadusest oluliselt karmistada narkokuritegude eest mõistetavaid karistusi, tagades seega rahva õiglustundele vastava karmima karistuspoliitika rakendamise. Eelnõu ettevalmistamisel lähtuti põhimõttest, et karistuse karmistamisel tuleb arvestada asjaolu, kas tegu on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitajaga, keda tuleb ja peab käsitlema kui sõltlast e. haiget inimest, kes vajab ravi sõltuvusest vabanemiseks või on tegemist kurjategijaga, kelle eesmärgiks on vahendeid valimata saada tulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikust edasiandmisest, vahendamisest, valmistamisest, omandamisest, valdamisest või kasutamisele kallutamisest, olles seega ohuks ühiskonnale, rahvatervisele, ja elanike turvalisusele. Eelnõu algatajate arvates ei olnud narkokuritegude eest mõistetavad karistused piisavad ega proportsionaalsed narkokuritegude eest toime pandud seaduserikkumistega kaasneva kahju ja ohu tekitamisega ühiskonnale, rahvatervisele ja elanike turvalisusele ( vt.seletuskiri Karistusseadustiku muutmise eelnõule 84SE I) . Seega näitavad väga ranged karistused narkootiliste ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest riikliku tahte, seaduseandja tahte suunda. Ka Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-14-03 põhjendanud
prg. 183 sanktsiooni ülemmääras karistuse mõistmist järgmiselt : Varalise kasu saamise eesmärk narkootiliste ainete edasiandmisel on õiguslikult eriti taunitav ning seetõttu leiab kolleegium, et A. A-le tuleb mõista karistus sanktsiooni ülemmääras. Ja kuigi
prg. 183 ei näe ette varalise kasu saamist kvalifitseeriva asjaoluna, erinevalt
prg. 184 lg 2-1 p.-st 1, on selles Riigikohtu seisukohas väljendunud kõrgeima kohtu suhtumine narkootikumidega seotud omakasulistesse kuritegudesse, eelkõige narkokaubandusesse ning sellega seotud isikutele mõistetavate karistuste rangusesse. Eeltoodust tulenevalt on kohtukolleegiumi arvates 16 põhjendamatu Ago Niitsoo kaitsja poolt apellatsioonis esitatud võrdlus isikuvastaste kuritegude eest ettenähtud karistustega ja esimese astme kohtule esitatud etteheide selles, et kohus ei ole arvestanud, et raskete isikuvastaste kuritegude eest mõistetakse kergemaid karistusi, kui seda on mõistetud Ago Niitsoole. Mis puudutab konkreetsetele isikutele vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud konkreetseid karistusi, siis peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Mait Villole, kelle ülesanne oli toimetada narkootikumid Tartust Väike-Maarjasse ning kes sattus konkreetse kuriteo toimepanijate gruppi suhteliselt juhuslikel asjaoludel ja eelkõige seetõttu, et ta oli Heigo Loog-Eskla jaoks millegipärast sobivaks isikuks, on linnakohtu poolt mõistetud põhjendatud reaalne vangistus sanktsiooni alammääras. Vastavalt
prg. 32 lg 2-le karistatakse teo toimepanijat vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. Kohtukolleegium leiab, et Mait Villo süüd ja isikut arvestades on temale mõistetud karistus piisav, täitmaks karistuse eesmärke. Samas leiab kohtukolleegium, et Heigo Loog-Esklale ja Ago Niitsoole linnakohtu poolt mõistetud karistused ei vasta nende poolt toimepandu ohtlikkusele, nende süüle ja isikutele aga samuti rahva õiglustundele. Kuna tegemist on rahvatervise vastase süüteoga, siis tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et ligi 38 kilogrammist hašišist piisaks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 38 000-le isikule, kelle tervist sellega kahjustatakse. Mõistes sellise ülisuure koguse narkootikumide käitlemise eest süüdistatavatele karistust, tuleb kohtukolleegiumi arvates arvestada ka seda, et 6 – 20 aastane vangistus on ettenähtud väga erineva ohtlikkusega koosseisu täitvate tegude toimepanemise eest. Esiteks , vahet tuleks teha, kas käideldakse suures koguses ja suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootikume või psühhotroopseid aineid, teiseks ka narkootikumid ja psühhotroopsed ained on jagatud nelja nimekirja. Käesoleval juhul oli tegemist I nimekirja kuuluva narkootilise ainega. Põhimõtteliselt on seaduseandja kehtestanud ühesugused karistusraamid juhuks, kui isik näiteks veab suure varalise kasu saamise eesmärgil neljandasse nimekirja kuuluvat psühhotroopset ainet kui ka juhuks, kui isik näiteks valmistab ja annab edasi suure varalise kasu saamise eesmärgil esimesse nimekirja kuuluvat narkootilist ainet. Ago Niitsoo kaitsja väidab apellatsioonis, et Ago Niitsoo vastutust kergendava asjaoluna tuleb arvestada tema poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub täielikult linnakohtu seisukohaga, et süüdistatavate vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Puhtsüdamlik kahetsus eeldab teo siirast puhtsüdamlikku ülestunnistamist. Olukorras, kus süüdistatav oma ütlustega püüab vähendada enda rolli kuriteo toimepanemises, annab ennast õigustavaid ütlusi eesmärgiga vähendada vastutuse määra, ei ole alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Asjaolu, et Ago Niitsoo kahetseb tegu selles osas, milles ta ise oma süüd tunnistab ja mis ei kattu kogu temale esitatud süüdistusega, ei ole võrdsustatav puhtsüdamliku kahetsusega. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohtukolleegium, et Heigo LoogEsklale ja Ago Niitsoole tuleb nende poolt toimepandud kuriteo tehiolusid ning nende isikuid arvestades, mõista karistus, milline on ligilähedane
prg. 184 lg 2-1 sanktsiooni keskmäärale. Seejuures arvestades Heigo Loog- 17 Eskla juhtivat rolli , peab temale mõistetav karistusmäär olema pikem , kui Ago Niitsool. Kuna sanktsiooni keskmääraks on 13 aastat, siis nõustub kohtukolleegium prokuröri apellatsioonis taotletavate karistusmääradega. Põhjendatud on ka lisakaristusena varalise karistuse mõistmine. 8) Ebaõigesti on arvestatud ka ärakandmisele kuuluva reaalse vangistuse aja algust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Heigo Loog-Eskla ja Ago Niitsoo on viibinud pidevalt vahi all alates 28.detsembrist 2004.a. ja Mait Villo alates 10.detsembrist 2004.a. Kuna süüdistatavad on märgitud kuupäevadest viibinud vahi all pidevalt, siis puudub põhjendatud alus karistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Sellisel juhul on ka kinnipidamise kuupäev karistuse kandmise aja alguseks, mis on kooskõlas nii
prg. 68 lg 1 sätete mõistliku tõlgendamisega, Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-54-03 väljendatud seisukohaga kui ka süüdimõistetud isiku õiglase kohtlemisega
prg. 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlemisel. 9) Kohtuotsuse resolutiivosa punktides 1, 8 ja 17 on isikutele inkrimineeritud kuritegude kvalifikatsioonides “punkti” tähistava märgi “p” asemel ekslikult kasutatud “lõiget” tähistavat märki “lg”. Kohtukolleegium leiab, et kohtuotsuse selguse ja korrektsuse huvides tuleb need eksimused parandada kohtuotsuse resolutiivosa täpsustamisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg.1 p.4 338 p.4 ja 340 lg.2 p.6 ja lg.4 p.4 kuulub Tallinna Linnakohtu 30.detsembri 2005.a. kohtuotsus Heigo Loog-Eskla, Ago Niitsoo ja Mait Villo suhtes osaliselt tühistamisele. Julia Katškovskaja Malle Preimer Priit Pikamäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.