nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju, millega rikkus
p 1, § 76 p 2, § 91 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-19 ja § 74-17 järgi. Liiklusseaduse § 74-19 järgi on alustatud kriminaalmenetlus. Tartu Maakohtu 06.03.2006.a kohtuotsusega jäeti Janar Mäe kaebus kohtuvälise menetleja 06.10.2005.a otsuse peale rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 06.10.2005.a otsus muutmata. Nimetatud Tartu Maakohtu 06.03.2006.a kohtuotsus on jõustunud. 08.09.2006.a saabus Lõuna Politseiprefektuuri Janar Mäe vanaema – Inga Masingu 06.09.2006.a avaldus, taotlusega alustada väärteomenetlust Toomas Vaard suhtes seoses 09.09.2005.a T.Vaardi poolt Atlantise parklas valesti parkimisega, kuna valesti parkimine tõi J.Mäele kaasa oluliselt suure kahju. Inga Masingu 06.09.2006.a avaldusest nähtuvalt ei soovi Janar Mäe ütlusi anda. 14.09.2006.a koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Hillar Leet teatise väärteoasja alustamata jätmise kohta. Nimetatud teatisest nähtuvalt peatus T.Vaard 09.09.2005.a Atlantise parklas, et kaassõitjad saaksid väljuda.
§-st 2 tulenevalt mõistetakse peatumise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale-või mahamineku või veose laadimise ajaks, ning parkimise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks kui seda on vaja sõitjate peale-või mahaminekuks või veose laadimiseks. 14.09.2006.a teatisest väärteomenetluse alustamata jätmise kohta nähtuvalt ei esine T.Vaardi käitumises
nõuete rikkumisi, kuna T.Vaardi tegevus hõlmas reisijate mahaminekut ning antud kohas ei olnud sõiduki peatamine reisijate väljumiseks keelatud. Eeltoodu 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei alustatud 14.09.2006.a teatisest nähtuvalt väärteomenetlust. 18.09.2006.a saabus Lõuna Politseiprefektuuri Inga Masingu 15.09.2006.a kaebus 14.09.2006.a teatise peale, millega jäeti väärteomenetlus (T.Vaard suhtes) alustamata. 15.09.2006.a kaebuses taotleb Inga Masing endiselt väärteomenetluse alustamist ja T.Vaardi karistamist Atlantise parklas parkimisnõuete rikkumise eest. Kaebuses taotleb I.Masing tunnistajate M.Jaaska ja E.Valbi ülekuulamist ning T.Murumetsa või H.Leeti e-posti aadressile J.Mäe saadetud vastulause väljanõudmist väärteoasjas 2662,05,012019 ning J.Mäe kõnega lindi, kus J.Mäe nõudis politseid, väljanõudmist. 22.09.2006.a määrusega jättis Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Tormas Tuulik Inga Masingu 15.09.2006.a kaebuse, mis saabus Lõuna Politseiprefektuuri 18.09.2006.a, rahuldamata. 22.09.2006.a määrusest nähtuvalt ei ole J.Mäe liiklusõnnetuse järgselt 09.09.2005.a helistanud politseisse numbril 110, mistõttu ei ole politsei valduses ka tema kõnega linti. Ka ei ole võimalik väljastada J.Mäe vastulauset, sest seda ei ole H.Leeti e-posti aadressile saadetud. 22.09.2006.a määrusest nähtuvalt ei esine Toomas Vaardi tegevuses seoses tema sõiduki paiknemisega Tartu linnas, Atlantise parklas liiklusõnnetusele eelnenud asendis
nõuete rikkumisi, liiati liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid rikkumisi. J.Mäe tegevusele liiklusõnnetusele eelnenud ja järgnenule on hinnangu andnud ühtlasi ka Tartu Maakohus, kus andsid ütlusi ka M.Jaaska ja E.Valb, mistõttu puudub vajadus neid täiendavalt üle kuulata. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 77 lg 2 p 1 jättis kohtuvälise menetleja ametnik Inga Masingu kaebuse rahuldamata. 02.10.2006.a saabus Tartu Maakohtusse Inga Masingu 29.10.2006.a kaebus 22.09.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Tormas Tuulik määruse peale. 02.10.2006.a Tartu Maakohtusse saabunud Inga Masingu kaebusest nähtuvalt riivab kohtuvälise menetleja 22.09.2006.a otsustus tema õiglustunnet, mistõttu esitabki selle otsuse peale kaebuse. Inga Masingu kaebusest nähtuvalt rikub kohtuvälise menetleja 22.09.2006.a otsustus liiklusseadust; kõikides seadustes on peatamine võrdsustatud parkimisega. Tõendatud on, et T.Vaard parkis ja see on leidnud tõendamist ka väärteootsuses Janar Mäe kohta, kuna J.Mäed süüdistati selles, et J.Mäe rikkus
sinna pargitud autode suhtes. Tunnistaja Marten Jaaska on väitnud, et Vaardi Mercedes oli ees ja J.Mäe ei saanud välja. I.Masingu kaebusest nähtuvalt oleks juhul kui Vaardi auto oleks olnud õieti pargitud või peatunud, see juhtum, mis suure kahju kaasa tõi, üldse olemata. Väärteoasjas J.Mäe suhtes ei ole kohus T.Vaardi käitumist sõnagagi puudutanud. Tegelikult seisis T.Vaard eemal, ajas juttu ja vaatas intsidenti rahulikult pealt. Selline põhjendamatute eeliste andmine T.Vaardile on korruptiivne. Veel märgib I.Masing enda kaebuses, et Janar istungil osaleda ei soovi ja ka ta ise, see on I.Masing, istungil osaleda ei soovi, palub kirjalikku menetlust ja materjal võtta väärteotoimikust J.Mäe kohta ning välja nõuda vastulause J.Mäe väärteomenetluses T.Murumetsa e-meilile. Oma kaebuses taotleb I.Masing väärteomenetluse alustamist T.Vaardi suhtes. Kohus, tutvunud Inga Masingu 29.10.2006.a kaebusega, mis saabus Tartu Maakohtusse 02.10.2006.a, ja kohtuvälise menetleja 22.09.2006.a määrusega ning 4 04.10.2006.a Tartu Maakohtusse Lõuna Politseiprefektuurist saabunud väärteoasja nr 2602,05,012019 materjalidega 29-l lehel ja väärteoasja nr 2602,06,013681 materjalidega 10-l lehel ning väärteoasja nr 4-05-362 toimikuga (Janar Mäe kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 06.10.2005.a otsuse peale, taotlusega vaidlustatud otsus tühistada ja väärteoasjas menetlus lõpetada käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu), on seisukohal, et kohtul puuduvad seaduslikud ja põhjendatud alused I.Masingu kaebuse rahuldamiseks. Selleks, et väärteomenetlust kellegi suhtes alustada, peavad isiku käitumises esinema väärteotunnused. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 29 lõikes 1 punktis 1 sätestatu kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteotunnused. Toomas Vaardi käitumises väärteomenetluse alustamiseks vajalikke väärteotunnuseid ei esine. Toomas Vaardi 15.09.2005.a ja 06.03.2006.a tunnistajana antud ütlustest nähtuvalt juhtis ta 09.09.2005.a kella 03.00 paiku sõiduautot Mercedes Benz reg nr 953 APJ Tartu linnas, Atlantise parklas, kus peatus selleks, et rahvas sõidukist maha lasta; T.Vaardi ütlustest nähtuvalt istus ta ise sellel ajal autos. 06.03.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt sõitis sellel ajal tema kasutuses olnud sõiduautole kõigepealt külje pealt sisse ja siis tagant sisse sõiduauto Audi. Nimetatud sõiduautot Audi juhtis 06.03.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt Janar Mäe. Liikluseeskiri eristab peatumist ja parkimist ning sisustab nimetatud mõisteid erinevalt.
lõikes 31 sätestatu kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks.
lõikes 29 sätestatu kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajäämine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale-või mahaminekuks või veose laadimiseks. Toomas Vaardi ütlustest nähtuvalt peatus ta 09.09.2005.a Atlantise parklas
Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et peatumine nimetatud parklas oleks olnud keelatud tegevus. Väärteoasjas puuduvad veenvad ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, mis annaksid põhjendatud aluse käsitleda T.Vaardi käitumist 09.09.2005.a Atlantise parklas parkimisena. Nimetatud asjaoludel puuduvad T.Vaardi käitumise osas väärteomenetluse alustamiseks vajalikud (VTMS § 29 lõikes 1 punktis 1 nimetatud) väärteo tunnused. Nimetatud olukorras on väärteoasjas (millises menetlusaluseks isikuks liiklusseaduse § 74-17 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises oli Janar Mäe) juba üle kuulatud tunnistajate veelkordne ülekuulamine põhjendamatu. Tunnistajate Toomas Vaard, Marten Jaaska, Erkki Valb ja menetlusaluse isiku Janar Mäe ütlused on olemas ja antud nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses, kohtuvälises menetluses on ütlused andnud tunnistajad Lauri Massakas, Sirje Erikson, Kuido Kondike, Piia Tuulik ning nimetatud isikute ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse T.Vaardi suhtes väärteomenetluse alustamiseks. Seonduvalt I.Masingu kaebuses märgituga selle kohta, et kohus ei ole kohtuotsuses sõnagagi puudutanud T.Vaardi käitumist J.Mäe suhtes, peab kohus vajalikuks märkida, et jõustunud 06.03.2006.a kohtuotsuses on ühe tõendina koos kõigi ülejäänud tõenditega kogumis hinnatud ka T.Vaardi ütlusi ning kohtuotsuses on jõutud tõendite hindamise tulemusena järelduseni, et väärteoasjas puuduvad Janar Mäe käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning J.Mäe süü 5 liiklusseaduse § 74-17 järgi on tõendatud. Nimetatud kohtuotsusest ei nähtu, et T.Vaardi käitumine 09.09.2005.a Atlantise parklas oleks Janar Mäe käitumise õigusvastasust välistavaks ja Janar Mäe süüd välistavaks asjaoluks. Kuna Janar Mäe kaebust menetledes ei olnud selles väärteoasjas menetlusaluseks isikuks ja kaebuse esitajaks Toomas Vaard, siis polnud kohtul VTMS § 87 ja § 123 alusel õiguslikku alust ja ka kohustust võtta eraldi seisukohta T.Vaardi käitumise osas. Nagu juba märgitud, hindas kohus 06.03.2006.a otsusest nähtuvalt T.Vaardi ütlusi kogumis kõigi teiste tõenditega, täites sellega VTMS §-s 31 ja § 133 sätestatut, Janar Mäe käitumisele õiguslikku hinnangut andes. Oma kaebuses osundab I.Masing veel liiklusseaduse § 152 lõikele 2, kasutades lühendit LS. Kaebuses märgitu kohaselt ei tohi LS § 152 lg 2 alusel parklates, kus takistatakse teiste väljumist, peatada ega parkida. Nimetatu osas peab kohus vajalikuks märkida, et liiklusseaduses §-i 152 ei sisaldu, kuna §-de arv liiklusseaduses on 152-st oluliselt väiksem. Küll on aga § 152 olemas
s.
§-s 152 on 6-e punktina kirjas keelud kohtade kohta, kus ei tohi parkida. Nimetatud liikluseeskiri kehtis ka 09.09.2005.a. Kuna T.Vaardi käitumises parkimise tunnuseid ei esine, siis
Oma kaebuses märgib I.Masing veel, et kui T.Vaardi auto oleks olnud õieti pargitud või peatunud, oleks see juhtum, mis suure kahju kaasa tõi, üldse olemata. Nimetatu osas märgib kohus, et nii 06.10.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri kui ka Tartu Maakohtu 06.03.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt ei olnud T.Vaardi kasutuses ja juhtimisel olnud sõiduk ainuke, millisele J.Mäe 09.09.2005.a Atlantise parklas külge sõitis – peale T.Vaardi kasutuses ja juhtimisel olnud sõiduki oli veel 3 sõidukit, millistele J.Mäe juhitud sõiduk külge sõitis ning nimetatud 3-st sõidukist 1 sõiduk (ei olnud T.Vaardi juhtimisel) paiskus saadud löögist külge veel 4.-le sõidukile. Väärteoasjade materjalidest ei nähtu, et T.Vaardi Atlantise parklas mitteviibimise korral oleksid J.Mäe juhitud sõiduki ülejäänud külgesõidud teistele sõidukitele olemata jäänud. I.Masingu kaebuses esitatud taotlust, välja nõuda väidetavalt T.Murumetsa e-meilile saadetud vastulause, ei pea kohus põhjendatuks rahuldada. J.Mäel endal on olnud piisavalt võimalusi väärteomenetluses osalemiseks ja selle kohta, et ta e-posti teel esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, tõendite esitamiseks. Senini J.Mäe vastulause esitamist kinnitavaid tõendeid esitanud ei ole. Sealhulgas ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et väidetavalt saadetud vastulauset oleks kinnitatud digitaalse allkirjaga. Teiseks ei nähtu I.Masingu kaebusest, millisel moel J.Mäe vastulause väidetav esitamine seonduks T.Vaardi osas väärteomenetluse küsimuse otsustamise lahendamisega. Sõltumata sellest, kas J.Mäe e-posti teel vastulauset esitas või ei esitanud, oli tal edasise väärteomenetluse kestel menetluslause isikuna võimalik kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses ja Tartu Maakohtus kohtuistungil avaldada enda seisukohad ja arvamused ning taotlused. Antud hetkel, olukorras, kus J.Mäe ise ei ole tõendanud politseile e-posti teel vastulause esitamist, ei ole põhjendatud üksnes T.Vaardi käitumise osas seisukoha võtmiseks ja I.Masingu kaebuse põhjendatuse osas seisukoha võtmiseks politseilt väidetavalt esitatud vastulauset välja nõuda. Nimetatud vastulause olemaolu või mitteolemasolu ei ole selleks asjaoluks, mis annaks aluse T.Vaardi suhtes väärteomenetluse alustamiseks või T.Vaardi suhtes väärteomenetluse alustamata jätmiseks. 6 I.Masingu kaebusest nähtub veel, et Janar Mäed süüdistati väärteootsusest nähtuvalt selles, et ta rikkus
sinna pargitud autode suhtes. Tõsi, nii 06.10.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusest kui ka 06.03.2006.a Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt rikkus Janar Mäe
nõudeid, mistõttu sõitis külge 4-le pargitud sõidukile (sealhulgas T.Vaardi juhitud Mercedes Benzile), millistest 1 paiskus saadud löögist külge 5.-le sõidukile. Nimetatud otsustest nähtub, et J.Mäe sõitis tema juhitud sõidukiga otsa ka T.Vaardi pargitud sõidukile Mercedes Benz reg nr 953 APJ. Seega formaal-juriidiliselt esineb alus käsitleda T.Vaardi juhitud sõidukit parkinuks. Kuna aga Liiklusseaduse § 74-17 koosseisu tuvastamiseks on esmatähtis tuvastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ja nende nõuete rikkumisega põhjuslikus seoses olev varalise kahju tekitamine, ning asjaolu, kas kahju saaja oli parkija või peatuja, ei oma liiklusseaduse § 74-17 koosseisu tuvastamise mõttes primaarset tähtsust, siis on eelnimetatuga selgitatav asjaolu, miks on T.Vaardi juhtimisel olnud sõidukit käsitletud 06.10.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuses ja Tartu Maakohtu 06.03.2006.a kohtuotsuses pargituks olevana, ehkki T.Vaard ise on kogu aeg andnud ütlusi, millistest nähtuvalt tema kasutuses olnud ja juhitud sõiduk peatus Atlantise parklas selleks, et võimaldada inimestel autost väljuda. Seega, ehkki 06.10.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse ja 06.03.2006.a Tartu Maakohtu otsuste valguses on formaal-juriidiliselt olemas alus käsitleda T.Vaardi käitumist sõiduki parkimisena, ei piisa sellest, arvestades ülejäänud tõendeid, sealhulgas ka T.Vaardi ütlusi, kogumis, T.Vaardi käitumises väärteotunnuste sedastamiseks. Seonduvalt Inga Masingu kaebuses avaldatuga selle kohta, et tunnistaja M.Jaaska on väitnud, et Vaardi Mercedes oli ees ja J.Mäe ei saanud välja, peab kohus vajalikuks märkida, et selles osas on seisukoht võetud Tartu Maakohus 06.03.2006.a kohtuotsuses, mis on käesolevaks ajaks jõustunud. Nimetatud otsusest nähtuvalt ei tekkinud J.Mäel eelneva õigusvastase ründe – löömise tõttu – sellist ohuseisundit, mis oleks õigustanud J.Mäe järgnevaid toiminguid, see on oma sõiduautoga parklast põgenemist ja selle käigus mitmete sõidukite vigastamist. Asjaolu, et parklas oli üks isikutest, kes oli J.Mäed varem löönud, ei saa 06.03.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt käsitleda sellise reaalse ja samaaegse ohuna, mis oleks välistanud teistsuguste vahendite valimise ohu kõrvaldamiseks. 06.03.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt oleks J.Mäe saanud tekkinud olukorra lahendada teisiti ilma teistele isikutele kahju tekitamata juba enne oma sõiduautosse istumist – tal oli võimalus pöörduda ööklubi turvatöötaja poole, kutsuda appi teisi parklas viibivaid isikuid, samuti põgeneda jalgsi. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks I.Masingu kaebuse osas märkida, et ehkki kohus on käesoleval juhul I.Masingu kaebuses märgitud seisukohti igakülgselt kaalunud, ei ole I.Masing menetlusvälise isikuna kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamisel ära näidanud, kuidas ja millist tema õigust on kohtuvälise menetleja tegevusega rikutud. Inga Masing ei ole näidanud ega põhjendanud enda õiguste rikkumist. VTMS § 76 lg 1 mõtte kohaselt peab menetlusväline isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud (vt selle kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.02.2006.a määrust nr 3-1-1-156-05). Asjaolud, et I.Masing on J.Mäe vanaema ja I.Masingu kinnitusel riivab kohtuvälise menetleja otsus tema õiglustunnet, ei ole VTMS § 76 lg 1 mõttes piisavad, näitamaks ära kuidas ja 7 millisel viisil on I.Masingu õigusi kohtuvälise menetleja tegevusega rikutud. Siinkohal on oluline märkida, et J.Mäe ise ei ole volitanud I.Masingut ennast esindama. J.Mäe 15.09.2006.a kell 09.00 antud kirjalikust seletusest nähtub, et Janar Mäe ei olnud nõus sellega, et tema vanaema tahtis kirjutada avaldust 2005.a septembris Atlantise juures juhtunud intsidendi kohta. J.Mäe 15.09.2006.a seletusest nähtuvalt ta ei taha, et juhtunut uuritakse ja tal ei ole pretensioone kellegi vastu. 15.09.2006.a seletusest nähtuvalt kirjutas J.Mäe selle seletuse omakäeliselt. Eeltoodust nähtuvalt puudub Inga Masingul igasugune alus lugeda 09.09.2005.a Atlantise parklas toimunut, sealhulgas väärteoasja, milles menetlusaluseks isikuks oli J.Mäe, „enda asjaks“ põhiõiguste tagatuse mõttes. Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks (vt selle kohta ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendit nr 3-4-1-8-05 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.02.2006.a määrust nr 3-1-1-156-05). Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.