1-06-12837\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. oktoobril 2005.a. 1-06-12837 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid T L süüdistuses KarS § 329 järgi. Süüdistatav T L - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, keskharidusega, töötab Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ-s tegevjuhina, elukoht: XXXXX ; varem kriminaalkorras karistatud 09.01.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 17 220 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit valitud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. T. L isikuna, keda 09.01.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (otsus jõustunud ja täitmisele pööratud), 09.juunil 2006.a. kella 22.00 ajal Harjumaal Tallinn-Paldiski maantee 26.kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW 525 registrimärgiga 666 MDI, kuigi juhtimisõigus oli temalt täitmisele pööratud kohtuotsusega ära võetud. Sellega pani T. L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisel pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistusest kõrvalehoidumise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 329 järgi. Toimikus olevate kirjalike dokumentidega, aga ka süü omaksvõtuga on tõendatud T. L süü selle kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Selle kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju. Kohus nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 80 päevamäära ehk 17 760 krooni (lähtudes T. L keskmisest päevasissetulekust 222 krooni, mille arvutamisel on lähtutud maksu- ja tollikeskuse tõendist ja selle alusel koostatud teatisest – tl.19, 20). Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui prokurör peab võimalikuks põhikaristusena rahalise karistuse, mitte aga vangistuse kohaldamist. Eelmise otsusega mõistetud rahalise karistuse ning kohtukulud on T. L ära maksnud. Oma süüd on ta kahetsenud ning see on tema karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et T. L’le rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Rahalist karistust on võimalik erinevate kuritegude eest mõista 30 kuni 500 päevamäära. Prokurör on taotlenud rahalise karistuse kohaldamist antud juhul 80 päevamäära ulatuses ning kohus peab seda põhjendatuks, lähtudes süüdistatava keskmisest päevasissetulekust 222 krooni; rahaline karistus seega 17 760 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel võib kohus määrata karistuse tasumise ositi. Tulenevalt T. L perekondlikust olukorrast (peres on alaealine laps) peab kohus põhjendatuks mõistetava karistuse ositi maksmist ja seda 5 kuu jooksul (võrdsetes osades) arvates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada T L KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära, mis päevamäärast 222 krooni lähtudes on 17 760 (seitseteist tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, mõlema arve puhul viitenumber 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda o s i t i , s. o. 5 (viie) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades ehk vähemalt 3 552 krooni igas kuus.
3. Välja mõista T L’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust selle tähtaja jooksul ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik