1-06-4037\2

Kriminaalasi nr. 1-06-4037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15.05.2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik sekretär prokurör kaitsja tõlgi JULIA VERNIKOVA SILVI VÄIKMERI juuresolekul HELEN KIVILOO ALEKSANDER VARES ANNELI HELMANN osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas lühimenetluse korras kriminaalasja S.K varem on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.1 järgi rahatrahviga 4600 krooni Tõkendit kohaldatud ei ole Süüdistuses KarS § 424 järgi. Arutatavas kriminaalasjas süüdistatakse S.Kit selles, et tema, olles 17.10.2005.a. karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga summas 15 000 krooni 25.09.2005.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 07.12.2005.a. kell 00.56 ajal juhtis Tallinnas Lasnamäe linnaosas Majaka ja Pallasti tänavate vahelises piirkonnas liikudes Peterburi maantee suunas mootorsõidukit Hyundai Sonata reg. olles joobeseisundis. Seega S.K juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, st. pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. S.Ki kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - väärteoprotokolli nr. AB 680459 koopia (t.l.4) selle kohta, et 25.09.2005.a. juhtis S.K endale kuuluvat mootorsõidukit Hyundai Sonata reg., olles alkoholijoobes; alkoholijoobe tuvastamise protokolli koopia (t.l.6), millest nähtuvalt S.Kil oli tuvastatud joove 0,72 mg/l alkomeetriga Lion 500 4029A391 ning S.K nõustus tuvastamise tulemusega ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus; - väärteoasja nr. 2376,05,006485 otsuse koopia (t.l.7), millest nähtuvalt 17.10.2005.a. karistati S.Kit mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 15 000 krooni; väärteoprotokoll nr AB (t.l.8) selle kohta, et 07.12.2005.a. juhtis S.K Majaka ja Pallasti tänavate piirkonnas mootorsõidukit joobeseisundis ja omamata juhtimisõigust; alkoholijoobe tuvastamise protokoll (t.l.9), millest nähtuvalt 07.12.2005.a. tuvastati S.Kil joove 0,77 mg/l alkomeetriga Lion 500 nr.52, S.K nõustus tuvastamise tulemusega ning joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ei nõudnud; S.Ki menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokoll (t.l.10-11), kus ta tunnistab, et jõi natuke veini; S.Ki kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (t.l.22-23, 24), millest nähtuvalt 06.12.2005.a. päeval tarvitas ta alkoholi, õhtul otsustas sõpradega baari sõita, kuid teel peatas teda politsei. Olles roolis ja viibides autos koos sõpradega pruukis alkoholi. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja S.Ki kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et tema süü inkrimineeritud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Eelpool nimetatud 07.12.2005.a. koostatud väärteoprotokoll ja alkoholijoobe tuvastamise protokoll kinnitavad, et 07.12.2005.a. juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ning kriminaaltoimiku materjalid langevad täielikult kokku süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Samuti eelpool nimetatud jõustunud otsus väärteoasjas nr.2376,05,006485 tõendab asjaolu, et 07.12.2005.a. mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes oli süüdistatav isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse määramisel kohus arvestab süüdistatava süü astet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tema isikut. S.Kon varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt S.Kon samuti korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning teiste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, varem määratud rahatrahvid on tasutud vaid osaliselt. Samuti kriminaaltoimiku materjalid annavad tunnistust selle kohta, et, olles 17.10.2005.a. karistatud väärteokorras, uue samalaadse seaduserikkumise pani S.K toime juba 07.12.2005.a., s.o. alla kahe kuu möödumisel. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Seega, arvestades arutatava kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, asub kohus seisukohale, et teda tuleb karistada vangistusega. Arvestades siinjuures S.Ki ülalpidamisel 3 perekonnaliikme olemasolu, peab kohus võimalikuks jätta vangistus tingimisi kohaldamata KarS § 74 alusel. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada S.Ki suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, arvestades asjaolu, et varem tema suhtes kohaldatud põhikaristused ei mõjutanud teda hoiduma süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg.1 p.3, lg.2, 311, 313, kohus Otsustas: Tunnistada süüdi S.K KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg.1 sätteid, määrata, et mõistetud vangistus jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui S.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg.1 alusel võtta S.K’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KrMS § 179 alusel välja mõista S.Kilt sundraha summas 4500 krooni ja KrMS § 175 alusel kaitsjatasu summas 424,80 krooni riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 3