Obsah (6)

§ 263§ 74§ 68§ 73§ 78§ 121

1-06-6410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-6410 (05231803129) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 263

p 1, 4 järgi Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav L.A Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud kuni so 3 päeva Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav R.J Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 1500 krooni;
2. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 6 kuud;
3. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud;
4. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta, millest koheselt kuulus

§ 74

lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel 6 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 1 katseajaga 2 aastat Kaitsja Advokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON 1. L.Asüüdi tunnistada

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda L.Amõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.11.2005 kuni 18.11.2005, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub L.Akoheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ning

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäetakse ülejäänud mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud L.Asuhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, et L.Atemale määratud 4 (neli) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.Amääratud 4 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.

2. L.Asuhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. R.Jsüüdi tunnistada

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 7.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub R.Jl koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ning

§ 73

lg 1, 3 alusel jäetakse ülejäänud mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud jäetakse R.Jsuhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, et R.Jtemale määratud 4 (neli) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada R.Jle määratud 4 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.

2. R.Jsuhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. L.A välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
5. R.Jlt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. L.A välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
9. R.Jlt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. L.A ja R.Jlt solidaarselt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 85 tegemisega tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju 2 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: L.Aja R.Jt süüdistatakse selles, et nemad koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga 09.10.2005 kella 01.00 ajal tungisid Sitsi 1 maja ees Tallinnas põhjendamatult ja huligaansel ajendil kallale R.O, lüües viimast mitmel korral labidaga vastu pead ja õlga, millest kannatanu kukkus, mille järel L.Ajätkas maas lamava kannatanu peksmist jalgadega pähe ja kehasse ning R.Jlõi mitmel korral maas lamavat kannatanut metallkangiga ja jalgadega pähe ja kehasse. L.A, R.Jja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik jätkasid üheskoos kannatanu peksmist jalgade ja metallesemetega pähe ja kehasse kuni Sitsi 1 maja elanik märkas aknast peksmist ja suunas läbi aknaklaasi sündmuskohale prožektori valguse, mille peale L.A, R.Jja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik põgenesid. Kirjeldatud tegevus on hinnatav avaliku korra rikkumisena kuna on vastuolus ühiselu aluste, ühiskonna suhtlemiskorra, tavade ja kommetega. Peksmise tagajärjel tekitati R.Otervisekahjustusi: vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku oimuluu murd, vasaku küünarluu kaugmise otsa murd, põrutushaavad vasakul pool pea piirkonnas ja vasakul reiel, nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel. Seega oma tegevusega panid L.Aja R.Jtoime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, so

§ 263p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil seletasid süüdistatavad, et süüdistus on neile arusaadav ning ennast nad süüdi ei tunnistanud, väites, et ei tunne ei kannatanut ega tunnistajat M.F. Kannatanu R.Oseletas, et 2005 aasta oktoobri alguses kogus metalli ja läks seda siis koos M ära viima Sitsi tänava kogumispunkti. See oli enne keskööd. Kogumispunkti ees olid kolm meest, üks neist vastuvõtja. Küsis kas saab metalli ära anda, öeldi et ei saa vastu võtta. Küsis, et kui on ööpäevaringne vastuvõtt, miks ei saa siis. Öeldi, et ei võta vastu. Läks minema ja suundus trammipeatuse poole ning nägi, et kogumispunkti juurde tuli auto metalliga ja sellelt võeti metall vastu. Läks uuesti kogumispunkti ja küsis miks siis temalt vastu ei võeta. Teda saadeti ropendades minema. Eemaldus ja nägi selja tagant enda poole jooksmas labidaga L.Ait. Tõstis koti kaitseks ette ja siis jooksis L.Aminema, kuid tagasi tulid juba kolmekesi heeblitega. Kes täpselt ja kuhu lõi, seda ei tea, sest kaotas teadvuse. Mäletab sellest ajast kui oli üksinda platsil ning märkas lähenemas meest, kes ütles, et kohe tuleb kiirabi. Seda momenti kui M ära läks, ei näinud. Maha kukkus löögist vastu pead. Maas olles oli juba teadvuseta ja ei saanud end enam kaitsta. Kallaletungijateks ja lööjateks olid süüdistatavad ja kolmas isik, keda ei tea. Peksmise tagajärjel oli käeluumurd, ajuverevalum, peapõrutus. Haiglas oli kaks päeva intensiivis, kokku oli haiglas kolm ööpäeva ja lahkus siis, sest ei olnud haigekassakaarti ja kartis, et haiglas viibimine läheb väga kalliks. Peksmisega otseselt materiaalset kahju ei tekitatud, kaduma läks metall umbes 300 krooni väärtuses. Kallaletungi põhjusi seletada ei oska, seltskond oli alkoholi tarvitanud, üleolevas meeleolus, tahtsid end ehk näidata. Alguses seisid nad kolmekesi kogumispunkti ees ja vestlesid omavahel ning tundusid olevat ebakaines olekus. Teiste kaudu on levinud teave selle kohta, et tegelevad metalliga ja ööpäevaringselt võtavad vastu. Kogumispunkti ees oli tavaline välislamp, tänaval seal kuuride vahel oli öösel 3 pime. Läks ära viima päeval kogutud metalli, sest hoidmise või ladustamise kohta ei ole. Kogumispunkti juures nad sõimasid teda ebatsensuursete väljenditega, kuid ei oska öelda põhjust, ise ta selleks põhjust ei andnud. Läks minema et konflikti vältida, tagasi tulles andis ka järgi, mis seal ikka nendega vaielda. Kui vastu ei võeta, siis ei võeta. Mõtles, et kui teistelt võeti vastu, siis võtku temalt ka. Mingit õiendamist ei olnud, küsis rahulikul toonil. M oli sel ajal vait. Saalis äärmine, so L.A, on metalli vastuvõtja. Neil on seal ka mingi abimees, kes kaalub ja raha annab. On ka varem käinud seal öösel ja vastu on ka võetud ja L.Aon vastu võtnud. Peksti teda mingite kangilaadsete esemetega. Mäletab ehk 5-6 lööki püstiasendis, pärast seda kukkus pikali ja kaotas teadvuse. Metalli vastuvõtja, so L.Ajooksis talle labidaga järele. Tunnistaja M.Fseletas, et oli koos R.Oja R.Oläks metalli ära andma. R.Ohakkas sorteerima ja talle öeldi, et tee kiiremini, panevad uksed kinni. Pandigi uks kinni ja R.Okoputas uksele, kuid lahti ei tehtud. Läksid siis eemale ja nägid väravasse tulemas autot metalliga ning väravad avati. Läksid siis tagasi ja R.Oütles, et võtku tema metall ka vastu. Üks neist ütles, et kas sa ei saanud aru, et on suletud ning tõukas teda, siis tulid veel kaks ja hakkasid teda peksma. See toimus kuskil kella 01.15 ajal, kuupäeva ei mäleta. Kallaletungijaid oli kolm ja seda kolmandat saalis ei ole. See kolmas ründas esimesena ja saalis viibivad süüdistatavad tungisid ka kallale. Neil oli midagi käes ning löödi pähe, samuti löödi jalgadega. R.Omurti käsi. Peksmise koht oli garaažidest edasi. Ise läks eemale, peksjad nägid teda ja ta hakkas kartma ning eemaldus kiire sammuga. Kui tagasi tuli, siis olid kohal juba politsei ja kiirabi. Peksmist nägi umbes poolteist kuni kaks minutit. See esimene, kes kallale tuli, tõukas R.Oja R.Okukkus maha. Siis tulid teised ja hakkasid peksma. See, kes esimesena peksma hakkas, töötas samuti seal. On seal kogumispunktis ka varem käinud, kuid on väljas oodanud, sees pole käinud. Neid kahte saalis teab kui kogumispunkti töötajaid, teisi töötajaid ei tea. Nad ei rääkinud suurt midagi. Hakkas kartma, et need kaks ka temale kallale tulevad, sest R.Ojuba lamas. Kogumispunkti juures on mingi lamp, kuid mäletab seda, et pime oli. Need kaks läksid R.O kallale, kuid ta ei näinud, millega peksti. Olid läinud jala Wismarist metalliga sinna ja need vastuvõtjad seisid väravate juures väljas ja olid alkoholi tarvitanud ning ütlesid, et nemad sulgevad, kas aru ei saa. R.Osorteeris ja uks pandi nina ees kinni. Siis nägid autot sinna minemas ja väravad tehti lahti ning sellele mehele öeldi, et tee kiiresti. R.Oläks tagasi, kuid teda aeti minema. Miks kallaletung toimus, seda ei tea, ilmselt sellepärast, et nad olid joonud. Tunnistaja L.U seletas, et kuulis kuidas keegi karjub eest keeles appi. Samuti kuulis venekeelset kõnet ja vaatas aknast välja ning nägi, et üks mees lamab maas ja kaks venekeelset meest peksavad teda. Eesti kelles hüüti, et ära tee, vene keeles vastati, et ma ju ütlesin, et ei ole vaja torkida. Üks neist peksis jalgadega, teine kätega, olles kannatanu kohal. Peksmist võis olla enne paar minuti kui seda nägi. Peksmise ajal oli üldvalgustus. Võttis prožektori ja suunas valguse sündmuskohale otse peale. Nägi nende riietust. Kui valgusvihk oli neile langenud, siis panid nad jooksu, jättes kolmanda lamama. Läheduses rohkem inimesi ei näinud. Seda, et peksjatel oleks midagi käes olnud, ei eraldanud. Üks peksis jalgadega, teine kätega. Mingisugust metallikolinat kuulis ja ära joostes visati midagi rasket metallist maha. Alguses arvas, et ollakse kuuride kallal. Üks tundus olevat pikemat kasvu ja heledas teksariietuses, teine tumedamas riides ja kasvult väiksem. Jalgadega peksja oli saledam. Heledas riides mees oli näoga akna poole, so tunnistaja poole, saledam oli parema küljega tunnistaja poole. Sündmus toimus umbes 50 meetri kaugusel tunnistajast. Palju aega enne seda peksmist oli neid mehi näinud kuna nad tegelesid metalliäriga. Metalli vastuvõtu punkt asub vahetult seal läheduses. Nägupidi ei oska ilmselt enam ära tunda, nägusid täpselt ei näinud, nägi välimust. Saalis viibivaid isikuid on varem näinud naaberkrundil metalliäriga tegelemas. Enda jaoks sai aru küll, et nemad, kuid kuna nägusid ei näinud, siis ei saa niimoodi väita. Kui kuulis väljendit vene keeles, et ma ju ütlesin sulle, et pole vaja torkida, siis arvas, et keegi on käinud kuuride kallale ja metallimehed on ta kinni pidanud. Nagu oleks olnud midagi keelatud, kuid kannatanu oli seda teinud. Alateadvuses võib öelda, et teadis, kes peksjad on, üks oli kõhnem ja teine turskem ja aeglasem. Turskem nagu peksis kätega, see, kes seisis parema küljega, peksis jalgadega. Kui nad ära jooksid, läks tunnistaja välja ja nägi, et kannatanu lamas samas kohas. 4 Kott oli kõrval ja kannatanu korises. Kutsus kiirabi ja nii kiirabi kui ka politsei tulid üheaegselt. Politseikoer läks sinna suunda kuhu nad jooksid ja jäi seisma metallikogumispunkti ukse ette. Uks oli kinni. Kui suunas prožektorit sündmuskohale, siis põles ka metallikogumispunkti väravas tuli ja nad olid kahe prožektori valguses. Kui aga koer sinna metallikogumispunkti ette läks, siis seal enam tuli ei põlenud. Kiirabiautos hakkas kannatanu politseinikega rääkima ja ütles, et metallivastuvõtjad olid jumala täis ja hakkasid teda peksma. Peahaav seoti tal kinni ja sel ajal kui kannatanu politseile rääkis oli tunnistaja kiirabiauto ukse juures. Tunnistaja A.R seletas, et tunneb süüdistatavaid, on palunud L.Aenda eest töötada. Töötab OÜs Eelmise aasta sügisel oli sama töökoht. Tegeleb metalli vastuvõtu ja sorteerimisega. Vastuvõtu punkt asub Kivimurru

1. Sitsi tänaval kasutatakse Sitsi 3A ruume laona. Ei mäleta täpselt millal oli haige, kuid see peaks olema näha haiguslehelt. Mäletab, et tuli varem haiguslehelt välja. Toimikus oleval haiguslehel märgitud kuupäev on õige.
2. ja
3. oktoober ilmselt tööl ei olnud. Asendas teda L.A. Sitsi 3A ei saa lahti olla, see on kinni kogu aeg. Seal ehk käivad tuttavad külas. Sitsi 3A väravas on prožektor, mis valgustab väravaesist platsi ja väravaid. Prožektor seisab juurdeehituse juures, valgustab küljelt. Prožektori lülitamine toimub käsitsi ja lüliti on ruumis sees. Laotöötaja ülesanne on metalli vastu võtta, sorteerida metalli ja valvata. Majas peab keegi ööpäev läbi valvama. Töötatakse paarilisega nagu vahetustega. Seal on eraldi puhkeruum. Kui keegi pakub korralikku tehingut, siis ära ka ei ütle. Vastutavad materiaalselt territooriumil oleva vara eest. Ranget reeglit võõraste sissepääsu keelamiseks ei ole, käivad sõbrad ja tuttavad. See ei ole tavaline et öösiti metalli tuuakse. Ei oska öelda kui tihti tuuakse metalli väljaspool tööaega. Öö hakkab õhtul kella kümnest. Metalli hoitakse ruumis sees, väljas seda ei hoita. Ruumi saab lukustada seestpoolt ja väljastpoolt lukustada ei saa. Puudub vajadus väljastpoolt sulgemiseks ja ruumi maha jätmiseks. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 09.10.2005 koostatud ettekandest nähtuvalt on Põhja Politseiosakonna konstaabel koostanud ettekande selle kohta, et olles 09.10.2005 politseipatrullis AP 560 koos vanemkonstaabel, sai kell 00.55 Ristilt väljakutse aadressile Sitsi 1, kus oli meesterahvast pekstud. Kohale jõudes kell 01.00 oli kannatanuks R.O, kelle kiirabi nr 7 viis Mustamäe Haiglasse. Tunnistajaks oli L.U, kelle sõnul oli peksjateks metalli kokkuostja töötajad. Kontrollisid kokkuostu punkti, kuid kedagi seal ei olnud. Kohale sai kutsutud koerapatrull nr 042, kuid koer jälgi ei saanud. (t/l 6) Koopia A.Rväljastatud töövõimetuslehest, millise kohaselt oli töövabastuse perioodiks 30.09.2005 kuni 28.10.2005 ning tööle asumise kuupäevaks 29.10.
4. (t/l 18) 12.11.2005 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on R.Ofotol nr 2 kujutatud L.Ais ära tundnud isiku, kes on metallipunkti turske vastuvõtja, kes 08.09.2005 kella 23.50 ajal peksis teda labida ja jalgadega koos kahe tundmatuga Sitsi tänava juures asuva metallivastuvõtu maja juures. (t/l 21) 18.11.2005 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis M.Ffotol nr 2 kujutatud L.Ais ära isiku, kes on metallipunkti vastuvõtja ja kes 08.09.2005 kella 23.50 paiku peksis labida ja jalgadega koos kahe tundmatu meesterahvaga R.Oa Sitsi tänava juures asuva metallikokkuostupunkti juures. (t/l 34) 09.12.2005 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis R.Ofotol nr 2 kujutatud R.Js ära isiku, kes on metallipunktist turske vastuvõtja abiline, kes 08.09.2005 kella 23.50 ajal peksis teda raudkangi ja jalgadega koos kahe meesterahvaga Sitsi tänava juures asuva metallivastuvõtu maja juures. (t/l 41-42) 15.12.2005 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis M.Ffotol nr 2 kujutatud R.Js ära isiku, kes on metallipunktis turske vastuvõtja abiline, kes 08.09.2005 kella 23.50 ajal peksis tema sõpra raudkangi ja jalgadega koos kahe meesterahvaga Sitsi tänava juures asuva metallivastuvõtu maja juures. (t/l 57-58) 28.02.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 85 nähtuvalt on kohtuarst jõudnud arvamusele, et R.Oal tuvastati 09.10.2005 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 5 objektiivselt järgmised tervisekahjustused: vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku oimuluu murd, vasaku küünarluu kaugmise otsa murd, põrutushaavad vasakul pool pea piirkonnas ja vasakul reiel, nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud eelandmetes näidatud ajal, need on iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või paiskumisest vastu samasuguse iseloomuga esemeid, pindu. Nende täpsemat tekkemehhanismi ei ole võimalik määrata meditsiinidokumendis sisalduva vähese informatsiooni tõttu vigastuste täpsema lokalisatsiooni kohta. Ei saa välistada tervisekahjustuste tekitamist eelandmetes näidatud asjaoludel. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranemine 6-8 nädala piires. (t/l 82-84) Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd eitavad ütlused, kannatanu R.Oa, tunnistajate M.F, L.U ja A.R seletused ning kontrollinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas politseiametniku ettekannet, töövõimetuslehe koopiat, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle ja kohtuarstliku ekspertiisi akti, asub seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt on täies süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Süüdistatavate väide selle kohta, et nad ei ole inkrimineeritud kuritegu toime pannud ja et nad ei tunne ei kannatanut ega tunnistajat M.Fon kohtu arvates paljasõnalised ega riimu kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Tunnistaja A.Rütlustest nähtuvalt ei saanud ta 2005 aasta oktoobris, sealhulgas ka süüdistatavatele inkrimineeritud teo toimepanemise kuupäeval oma igapäevaseid tööülesandeid Sitsi 3A metallikogumispunktis täita seoses töövõimetusega. Taolist asjaolu kinnitab ka temale väljastatud töövõimetusleht. Tunnistaja selgituse kohaselt töövõimetuse ajal asendas teda L.A. Nii kannatanu kui ka tunnistajad L.U ja M.F teavad L.A vaid ainult seoses sellega, et L.Aoli metallikogumispunktis vastuvõtja abiline ja R.Jteavad nad samuti kui isikut, kes töötas metallikogumispunktis Sitsi 3A. Kannatanu on nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil ühtemoodi selgitanud, et temale tungis kallale kolm isikut, kellest kaks on süüdistatavad L.Aja R.J, kolmandat isikut ta ei tundnud. Kannatanu tunneb süüdistatavaid just seetõttu, et ta on korduvalt enne kallaletungi kui ka pärast kallaletungi viinud metalli samasse metallikogumispunkti nende samade isikute kätte, mistõttu leiab kohus, et kannatanu ei saanud kallaletungijate isikus eksida. Peale selle tekkisid just seoses metalli vastuvõtmisest keeldumisega arusaamatused kannatanu ja süüdistatavate vahel, mistõttu puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes kallaletungijate isiku suhtes. Peale selle nähtub tunnistaja M.Fütlustest, et ta läks koos kannatanuga metalli ära viima just Sitsi 3A asuvasse metallikogumispunkti ning süüdistatavad ja kolmas isik viibisid metallikogumispunkti ees. Kui aga kannatanu kaasasolnud metallesemeid sorteerima hakkas, pandi uks kinni ning kui kannatanu uuesti metallikogumispunkti juurde jõudis, olid seal jälle samad isikud, kes lõpuks kannatanule kallale läksid. Ka tunnistaja M.Fütlustes kallaletungijate isikute osas puudub kohtul kahtlemiseks alus, kuivõrd ka tunnistaja teadis süüdistatavaid kui metallikogumispunktis metalli vastu võtvaid ja sorteerivaid isikuid. Kui kannatanu ja tunnistaja M.Fteavad kallaletungi alguse asjaolusid ja isikuid, kes kannatanule kallale tungisid, siis tunnistaja L.Useevastu pööras kallaletungile tähelepanu siis kui kannatanu juba lamas ja appi hüüdis ning kui tunnistaja L.Uaknast välja vaatas, nägi ta seda, et kaks meest peksavad maaslamajat ning peksjates tundis ta välimuse järgi samuti ära metallikogumispunkti töötajad, keda oli varem näinud kõrvalkrundil asuvas metallikogumispunktis, küll aga ei oska ta neid ära tunda nägupidi, kuivõrd nägusid ta kauguse tõttu ei näinud. Seevastu märkas tunnistaja seda, et kui ta prožektori peksjatele pööras, siis valgustas sündmuskohta ka metallikogumispunkti väravas olev valgustus, mis selleks ajaks kui ta ise sündmuskohale jõudis, oli ära kustutatud ja peksjad lahkunud. Tunnistaja L.Uviibis sündmuskohal ka siis kui kohale oli tulnud politsei ning teadvusele tulnud kannatanu seletas politseile, et peksjateks olid kogumispunkti purjus töötajad. Ka kohale toodud politseikoer läks tunnistaja L.Usõnade kohaselt otsejoones metallikogumispunkti ukse taha. Seega on kannatanu ja tunnistajate M.Fning L.Uütlustega 6 üheselt tõendamist leidnud, et kannatanu peksjateks olid metallikogumispunkti töötajad, kelles kannatanu ja tunnistaja M.Ftundsid kohtuistungil ära L.Aja R.J. Seejuures arvestab kohus tõenditena tunnistajate M.Fja L.Uning kannatanu kohtuistungil antud ütlusi süüdistatavate äratundmise osas, jättes arvestamata kriminaaltoimikus leiduvad fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid, kuivõrd eelnimetatud protokollid sisaldavad endas informatsiooni, mida ei ole võimalik süüstavate tõenditena arvestada. Fotode järgi äratundmise protokollides on märgitud, et tunnistaja M.Fja kannatanu R.Oon süüdistatavates ära tundnud isikud, kes peksid kannatanut 08.09.2005 kella 23.50 ajal. Kohtu alla antud süüdistatavaid aga süüdistatakse selles, et nad peksid R.O09.10.
5. Toimikust ja süüdistusest nähtuvalt ei ole aga süüdistatavatele R.Opeksmist 08.09.2005 inkrimineeritud ning samalaadse kuriteo toimepanemine 08.09.2005 ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks. Tunnistaja A.Rselgituste kohaselt sai metallikogumispunkti väravas olevat valgustit sisse ja välja lülitada vaid metallikogumispunkti ruumidest ning sissepääs metallikogumispunkti oli avatav ja suletav vaid seestpoolt. Seega said valgustust välja lülitada pärast peksmist ja sissepääsu sulgeda vaid metallikogumispunktis olnud isikud. Nendeks aga ei saanud olla keegi teine kui sealt väljunud ja kannatanule kallale tunginud L.Aja R.J, kes sündmuskohalt põgenesid pärast seda kui tunnistaja oli valgusvihu neile suunanud. Kui aga politsei metallikogumispunkti ukse taha jõudis, ei avanud neile ust keegi, kuid uks oli lukus. Seega kui ust saab lukustada vaid seestpoolt, siis pidanuks metallikogumispunktis olevad isikud kuulma politsei tulekut, kuid nagu näha ei pidanud nad kas vajalikuks või võimalikuks ust avada ja väljuda. Kriminaalasjas leiduvast isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt on R.Otuvastatud vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku oimuluu murd, vasaku küünarluu kaugmise otsa murd, põrutushaavad vasakul pool pea piirkonnas ja vasakul reiel, nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel. Taolisest vigastuste lokalisatsioonist võib järeldada, et need on tekitatud tugeva tömbi vägivallaga ning kohus asub seisukohale, et tekitati need vigastused süüdistatavatel kaasas olnud esemetega, milleks võisid olla metallikogumispunktist kaasa võetud metallesemed, kuivõrd lihtsalt löökidest rusika või jalaga ei saaks nii palju luumurdusid tekitada. Peale selle on vigastused vasakul pool, millest kohus järeldab, et need vigastused on tekitatud maaslamajale, kes on paremal küljel. Kannatanu on seletanud, et teda rünnati alguses labidaga, kuid seejärel ründasid teda kolm isikut metallist heeblitega. Ka tunnistaja M.Fseletas, et ründamisel kasutati metallist esemeid, samuti peksti jalgadega. Tunnistaja L.Uaga kuulis siis kui ründajad põgenesid, metalleseme kukkumise kolinat. Sellest saab järeldada, et R.Oründamisel kasutati metallesemeid, mis võimaldasid tekitada selliseid vigastusi, mille tagajärjel põhjustati verevalumid ja luumurrud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, so kannatanu ja tunnistaja M.Fütlustest nähtuvalt olid metallikogumispunkti juures olnud kolm isikut, sealhulgas ka mõlemad süüdistatavad alkoholijoobes ega pidanud vajalikuks kannatanu toodud metalliga tegeleda ning sulgesid ukse. Kui aga kannatanu uuesti oma metalliga kohale läks, siis hakati teda sõimama ja aeti minema. Kui kannatanu aga metallikogumispunkti juurest koos kaasas olnud metalliga eemaldus, tungisid süüdistatavad ja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik kannatanule kallale. Ei kannatanu ega tunnistaja ütlustest nähtu seda, et kannatanu või tunnistaja oleks laskunud metallikogumispunkti juures olnud joobes isikutega sõnavahetusse. Kallale tungiti juba eemalduvale ja olukorraga leppinud kannatanule. L.Uütluste kohaselt kuulis tunnistaja peksmise ajal vaid väljendit: „ma ju ütlesin sulle, et pole vaja torkida.“ Taolisest väljendist ja sündmuste eelnevast arengust saab järeldada, et metallikogumispunkti töötajatele ei meeldinud see, et kannatanu oma metalliga neid tülitada julges. Seega on tegemist olukorraga, kus vägivalda on kasutatud isiku kallal põhjusetult ning kannatanu ei ole kallaletungijaid millegagi provotseerinud. Kallaletung toimus tänaval ning kohus leiab, et tegemist on avaliku kohaga. Kuivõrd peksmist märkas tunnistaja L.Uja seejärel suunas ka valguse peksjatele, siis võib järeldada, et vähemalt ühte kõrvalist isikut häiris see, et inimest tänaval pekstakse. Kohus leiab, 7 et taoline põhjusetu vägivalla kasutamine võõra inimese suhtes avalikus kohas on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd taoline käitumine ei ole kooskõlas tsiviliseeritud ühiskonnas tunnustatud ja inimestevahelises suhtlemises kinnistunud tavade ja kommetega ning rikub ühiskonnaliikmete põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Kuivõrd kannatanule tekitati tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud tekitamise momendil, on tegemist tervisekahjustuse tekitamisega

§ 121tähendatud tervisekahjustuse raskuse mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et tegemist on vägivallaga, mis on hõlmatud

§ 263p 1 märgitud avaliku korra raske rikkumise süüteokoosseisuga.

Kuivõrd kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tungis kallale kolm isikut ja pärast kolmanda, so kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isiku lahkumist jätkasid süüdistatavad maaslamava kannatanu jõhkrat peksmist, leiab kohus, et tegemist on avaliku korra raske rikkumisega grupi poolt, kuivõrd mõlemad süüdistatavad tegutsesid kannatanu peksmisel kooskõlastatult ja ühise tahtlusega, näidates oma käitumisega ilmselgelt oma üleolevat ja halvustavad suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ja avalikku korda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavad tegutsesid avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel kaastäideviijatena. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteona, so avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, selle toimepanemisel kasutatud vahendeid ja kannatanu isikut asub kohus seisukohale, et kuritegu on toime pandud kavatsetusega ja süüdistatavate eesmärk oli kannatanule näidata seda, et nad ei pea kannatanu õigusi millekski ja võivad teda peksta kus tahes ja millega tahes. Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi ja seda, et kannatanut peksti jalgade ja kättesattunud metallesemetega, võib järeldada, et süüdistatavate eesmärgiks oli ka kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. Karistuse liigi ja määra valikul arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, inkrimineeritud kuriteo iseloomu ja eesmärki ning toimepanemise tehiolusid, samuti süüdistatavate isikut iseloomustavaid andmeid ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavad on toime pannud avaliku korra raske rikkumise, mille tagajärjel vajas kannatanu haiglaravi, kusjuures kannatanule olid tekitatud luumurrud. Arvestades inkrimineeritava teo käigus kasutatud vägivalda ja seda, et vägivalda kasutati sisuliselt kaitsetu isiku suhtes ning kuritegu pandi toime grupis, kasutades seejuures kuriteo vahendina metallesemeid, leiab kohus, et toimepandu eesmärk ning süü suurus välistavad süüdistatavate suhtes alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Seetõttu tuleb süüdistatavate suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaalasjas leiduvatest süüdistatavate isikuandmetest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest võib teha järeldusi süüdistatavate alkoholilembuse kohta, mis kohtu arvates viib järelduseni, et süüdistatavad ei sobi oma eluviisi tõttu ka kriminaalhooldusele. Arvestades toimepandu jõhkrust leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb karistus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd süüdistatavad ei ole tahtnud aru saada oma teost ja selle tagajärgedest, leiab kohus, et vähemalt osa mõistetavast karistusest kuulub kohesele ärakandmisele ning ülejäänud osa võib süüdistatavate suhtes jätta tingimisi kohaldamata, andmaks süüdistatavatele võimaluse pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse osa ärakandmist pikemaajalise katseaja jooksul teha enda jaoks järeldusi oma eluviisi ja teistesse ühiskonnaliikmetesse suhtumise muutmise osas. Kuivõrd süüdistatavad ei sobi kriminaalhooldusele, siis peab kohus võimalikuks kohaldada

§ 73

p 1, 2, 3 sätteid, mille kohaselt kuulub koheselt ärakandmisele osa karistusest ning ülejäänud osa ei pöörata täitmisele tingimusel, et süüdistatavad ei pane neile määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse määra valikul leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb määrata ühesugune karistus ja ka ühesugused tingimused karistuse osalise täitmisele pööramise ja karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmise suhtes, kuivõrd tegu on toime pandud grupis ja ühise eesmärgi saavutamise nimel. Seejuures ei pea kohus vajalikuks R.J kui varem karistatud isiku karistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist teistsugustel alustel, kuivõrd R.J on varem karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest. 8 Märt Toming Kohtunik 9